Kui märtsi keskel võis rõõmustada, et kevade on tulnud ju, siis aprilli algul tuleb imestada: kas tõesti suvi käes? Sooja on üle 20 kraadi juba mitu päeva. Kisub roheliseks. Täna jalutasin südalinnas. Mõtisklesin filosoofide alleel, lugesin Murakamit. Ja maailm paistis selline:
Eile, vaiksel laupäeval sai aga tehtud säherdune pilt:
Allkirjaks panime käigupealt: "Tüüpilisi Kanada lihavõttekostüüme". No tegelikult see siin alati muidugi nii pole... Aga seekord on märtsi lõpp ja aprilli algus olnud küll imeväärselt soojad.
Kus me siis olime vaiksel laupäeval? Põhja-Torontos, Scarborough`s - Taivil ja Lembitul külas. Sellise seltskonnaga:
Tore päev oli. Aiapidude hooaeg on avatud. Lõpuks kiskus küll tuuliseks ja puistas paar pisaratki, aga päris ära ilma siiski ei keeranud. Veel mitte.
Ajas tagasi liikudes peab kindlasti ära märkima eelmisel nädalal Tartu College`is toimunud raamatuesitluse. Ene sai valmis raamatu "Minu Kanada. Eestlase eluratas vahtralehemaal". Soovitan kõigil lugeda! Saate targemaks. Mina, algaja kanukk, sain küll. Ja on muidu ka mõnus lugemine. Samas hoiatus kõigile blogijatele: vaadake ette, kuhu blogimine viia võib - lausa oma raamatuni. Siinkirjutajat see oht muidugi ei ähvarda ;), sest Enega võrreldes olen silmapaistavalt ebajärjekindel kirjutaja. Aga Ene raamat on tore ja hea oli temaga vestelda. Loodetavasti jäi ka autor rahule. Kui fotodokumenti uskuda, siis nii see vahest oligi, sest esitlus lõppes nõnda:
Aga veel enne seda, möödunud nädalavahetusel, astus käesolev blogija oma teise poolsajandisse. Või kui galantset Taavit tisteerida, siis... algas kolmas 25. Ehkki suurte pidustuste eest sai kaugele maale migreerutud, ei pääsenud neist siingi päriselt. Ja tore oli. St et see ei olnudki kõik nii kole, kui noored ehk arvata võivad :)
Või mille üle siin ikka kurta, kui postkast on õnnitlusi täis:
Ja sind lausa kätel kantakse:
Ja selliseid vaimustavaid kirju saadetakse:
Ja musta mehe vahendusel saabuvad koguni kaunid lillekimbud Eestist:
Ja kui piduseltskond lööb laulu nii, et maja väriseb:
Ja tuba on vahvaid tegelasi täis:
Lõpuks on juubilar sellest möllust mõistagi veidi väsinud:
... aga peris õnnelik. Ja üliväga tänulik kõigile, kes heade sõnade ja soovidega meeles pidasid. Tänud kõigile, kes on seltsiks ja toeks olnud mitte ainult pidulikel hetkedel, vaid ka hallis argipäevas. Kiidan ja tänan! Südamest. Ja luban, et suvel toimub üks sõbralik tänu-piknik ka Eestimaa pinna peal.
Aga veel enne seda kohtume nii siin kui seal - ja Eestis juba nädala pärast.
