Kodus jah. Juba üle kahe nädala. Ja muidugi on nii kiire, et... Aga tore on. Sest kiireks teevad elu puha toredad asjad: pere, sõbrad, suvekool, Tartu, Kääriku, Valga, Tallinn, Mustvee. Homme lisandub Peedu, pühapäeval Riia ja siis võibolla Saaremaa. Ja siis kindlasti veel neid ja teisi kohti ja inimesi, ikka muudkui inimesi. Minu inimesi. Tööd ei tahaks enam sugugi teha, aga natuke peab. Sekka.
Laulupidu oli vägev. Pilte vaadake facebookist. Sealt näeb muudki: mis juhtunud, keda kohatud jne.
Palav on. Toas ja õues, aga eriti esimeses. Välja ei saa, sest ootan uut diivanit. Kaks korda poes käia ja olemas. Tassivad kohale, iga korrus maksab. Mul viies, heh... Aga sellise ilmaga ei taha küll ühtegi omainimest selle tööga kurnata.
Siin ilmanukas on ikka koduselt kiiksuga huumorimeel. Fb-s laikisin viimati õitsemise kultuurisündmust "Õitseme mujal", mis kutsutud ellu seoses Õllesummeri korraldaja Marje Hansari kergemeelse suupruukimisega noorte laulupeo teemadel («Lapsed on meie elu õied, aga nad võiksid õitseda kuskil mujal kui lauluväljakul praegu,» ütles Õllesummeri korraldaja Marje Hansar teisipäeva õhtul ETV saates «Peole»). See uudis oli värskelt kodumaale saabunust mööda läinud, nagu ka kodanike valju pahameel selle seisukohavõtu suhtes. Nüüd siis jõuavad järellained ka minuni, fb kaudu. Aga see õitsemise sündmus seal on muhe: kodanikud ei kurjustagi nagu netikommentaarides muiste, vaid annavad lihtsalt teada, kes kus elu naudib. Eluterve. Sest eks elu olegi ju lill.
Lainetest veel. Polnud ammu suurel laulupeol käinud ega saanud algul aru, millest jutt, kui keegi kaaspeolistest selja taga kahetsevalt mainis, et sel aastal laineid ei tehtagi. No tehti. Varsti oli lainetust nii et jube ja sain teada minagi, et mõeldi inimlaineid, mida pea kohale tõstetud käte ja huilgamisega tekitatakse ja mis ühest väljaku servast teise loksuvad. Muidu mulle loksumine kohe üldse ei istu, aga see oli mõnus-mõnus ;) Selline paremat sorti massipsühhoos - nagu kogu laulupidu ju.
Mustveesse sisse sõites oleks aga suisa (Chalice`i või kellegi taolise moodi) luuletada tahtnud, a la: mulle meeldivad need majad, kus mõned aknad on uute vastu vahetatud, aga mõned mitte... ja aiad, mis teinekord on pisut lääpas, aga mille taga õitsevad juba natke närbund pojengid... ja siis see veits narmas sild, mille pealt näeb peegelsiledat Peipsit... ja muidugi tänavaots, kust sisse pöörates jõuab omadeni.
Eeh, kodus on ikka tõesti hea.
