Jaapani teema

 ... jätkus täna Japan Foundationis nii. Eilne tuluõhtu oli ka täielik hitt.

Karsklane

 ... käis hommikul saket maitsmas. Oli neid neli või viis sorti, mis ma läbi proovisin? Pärast seda panin küll pidurit, aga ikka jäin shvipsi. :) Kas laseme tuluõhtul edasi? Tänane päevatee kaob öösse, kindel see.

Aga oli tore kuulda kahte eesti meest jaapani keeles lobisemas ja meiega oma Jaapani elukogemust jagamas (seda küll eesti keeles).

On reede

 ... aga mitte töönädala lõpp. Lõppu seekord ei tulegi. Üks nädal läheb lihtsalt sujuvalt järgmiseks üle.

Seda, et täna vihma sadama hakkab, mul küll plaanis polnud. Pean nüüd kontori kapist ühe omanikuta vihmavarju leidma, et kuivalt koju saada.

Merkuur näitab iseloomu

Jajah, on teine retrograadne jälle. Baruto helistas hommikul ja teatas, et on ikka veel Tallinnas. Teda ei lastud lennule, kuna tal polnud USA transiitviisat. Keegi külalistest pole USA kaudu tulnud, ma ei tulnud selle pealegi, et tal viisat vaja läheb selleks, et lennukit vahetada. No ilmselgelt tema ise ka mitte. Veel veidi raha lennufirmale ja külaline asub homme uuele katsele. See tähendas, et pidin hakkama niigi pingelist ajakava ümber muutma. Polegi veel kõiki lahendusi leidnud.

Tuluõhtu laudade komplekteerimine ja toiduvalikute fikseerimine on tõeline kosmoseteadus. Väsinud peaga seda juba ei tee. Olen nüüd sada korda kõik üle kontrollinud, et keegi kana asemel kala ei saaks vmt. Ja siis kui oled viimaks seltskondlikult ja ideoloogiliselt sobivad laudkonnad kokku saanud ja toitlustajale numbrid ära saatnud, tuleb teade, et veel üks inimene tahab tulla. Ja tund hiljem lisandub veel kaks võimalikku tulijat... Homme pole paberitööks enam aega, sest tuleb hakata saali sättima.

Siis oli veel vaja kõigi siinsete Baruto võõrustajatega kohtumiste detailid üle käia ja 0 teatri tulekut koordineerida ja Estonian Music Weeki tervitus kirjutada... ja ma ei teagi mis kõik veel. Aga kuna homme õhtul Barutot pole, on minu õhtu vaba. Nagu maast leitud!

Aga mida pole, on soe ilm. Ööseks anti taimekasvatajatele suisa külmahoiatus. No siin südalinnas alla nulli siiski ei läinud.

Hullumaja

 ... nädal. Miljon kiiret asja ajada. Pikad päevad. Eile tegime K-ga veel ühe videointervjuu ka, kuhu pidi pika maa taha sõitma. Tagasitulek osutus kardetust keerulisemaks, sest kusagil oli mingi avarii ja bussidel ümbersõit ja...

Tagatipuks avastasin, et tulude deklareerimise tähtaeg on kuu lõpus. Olin selle täesti unustanud. Korjasin paberid kokku ja saatsin JSle. Õnneks võeti jutule. 

Selline elu. Külm on ka. Õues. Hea kui venitab 10 kraadi välja. Sooja ja energia saamiseks manustan liiga palju suhkrut, st komme. Paha.

Eile olin

 ... laisk ja täna hõivatud. Kirjutamist ei tule. Jagan hoopis pilti. Külas Tallinna Toomkoguduse koor. Olid vast huvilised! Vatrasin peaaegu kaks tundi ja keegi ei jooksnud minema.

Eile õhtul

 ... oli nii.

Täna on sadanud peaaegu kogu päeva, aga käisime ikka K-ga Yorkville´is brunchil. Arutasime muu hulgas tuluõhtu kujundust ehk seda, kuidas saada laudadele ikebanad.

Punastavad

Tulbid mu laual punastavad - iga päevaga on need ikka roosamad. Huvitav, et nii.

See meenutab vana lugu I. isast, kes lapse küsimuse peale, miks pimedasse pandud rohelised tomatid tasapisi punaseks lähevad, vastas, et ta käib neile öösiti häbematusi rääkimas. No ma olen enda arvates kui mitte päris vait, siis vähemasti viisakas oma tulpide seltskonnas, aga need punastavad ikka. No ilus on.

Läbi saabki see töönädal. Täna alustasin vara. Vikerraadio tahtis NYCi kultuuripäevade kohta muljeid kuulda ja ma pidin juba pool kaheksa kõnevõimeline olema. Kas olin, selgub mõne aja pärast. Hinge peale jäi, et ei saanud tegijaid küllalt kiita. Küsimused kiskusid hoopis teise suunda. No pole poliitiku oskust hoolimata küsimusest rääkida seda juttu, mida ise tahad. Kuid tänu varasele stardile sain päris palju tehtud päeva jooksul.

Nüüd tuleb minna õuest õiteilu otsima. Eile olin nii väsinud, et jaksanud kusagile minna. Täna on veidi soojem ka.

Väga töine, väga kodune

Selline päev jah. Pikkadeks kirjatöödeks aega ei jätkunud, aga rida pisemaid sai tehtud. Jm asjaajamisi. 

Asjaajaja ja jaamaülem. Selline keeleväänaja meenus. Tegelikult olid need tegelased vist küll hoopis habemeajaja ja jaamaülem. 

Viivi Luige "Kuldne kroon" kadus kui priske torditükk - lõmpsti ja otsas. Nüüd võtan Fanny de Siversi kirjatööde teise köite ette. Esimene oli läbi müüdud, teisi sai veel tellida.

Kevadine hetk

 ... koduselt kohvilaualt, mis juba kolmandat aastat täidab ka töölaua ülesannet.

Lumi!

Ja tuligi ära - aprillilumi! Maha õnneks ei jäänud, aga päris korralik purgaa oli vahepeal. Kindad, mütsid, jope... Selline kevad siis. Aprillis uut soojalainet karta pole.

Tööl tavapärane rapsimine. Nüüd on aju ka järele jõudnud. Eile õhtul hõljus see veel kusagil USA ja Kanada piiri kohal.

Rutiinimurdja

Jah, nii on. Kui tahad rutiinist kiirelt välja pääseda, mine reisile. See on väsitav ja ergastav ühtaegu. Kultuuri ja elamusi nüüd pealaeni täis. Ideid ka. Mina ja Buddha maamuna katusel õhtu enne tagasilendu. Nice!

Seekord oli NYC tõesti tore. Ju olin ise paremas vormis kui viimati. Ilm oli imeline. Pargid õitsesid ja rohetasid. Palju toredaid eestlasi koos. Lennujaamad toimisid kui kellavärk. Tagasi tulles õnnestus isegi varasemale reisile pääseda. Aga seda, et P-ga samal ajal samas kohas satume olema, pidanuks küll varem teadma. Ei saanud kokku - napilt!

Torontos ongi külm jälle, seitse nigelat kraadi ainult. Ka seal lõunapool läks viimaks jahedamaks, aga nii trööstitu ei olnud. Kuid siingi pidid kirsid ja magnooliad õitsema. Eks lähen homme uudistama.

Sellisena see Suur Õun meist maha jäi. Üks on kindel: tänavu saab kahte kevadet nautida.

Minek

Kohver pakitud, ilm kuumaks köetud, varsti minek. Viimasel ajal on nii vähe reisitud, et kohe elevus on sees.

Lennates

Aeg läheb lennates. Eile väga pikk tööpäev majas. Täna väga palav päev õues. Suurema osa ajast istusin kodus, st tegin tööd. Aga kui õhtul Tartus käisin, tuli meelde, millised need südasuved siin on... P-aa-l-aa-v!

Homme pärastlõunal lennukisse ja NYCi, kus on esiotsa vähemalt sama palav. Aga kuumalaine ei kesta kaua. Juba järgmise nädala alguses kukub temperatuur Torontos umbes 10 peale. Nii et kui esmaspäeva õhtuks koju saan, on tavapärane kõhedus jälle.

Lõputu mõttetu ilmajutt...

Lihtsalt

... üks tööpäev täna. Õhtul väljas tõeliselt soe. Esimene palja pea päev.
 

Ülestõusmine

Käisin oma katedraalis. Esimest korda sel aastal.

Üleilma

Täna kogunes Zoomis Kuru uru üleilmne sõprade seltskond. Lisaks Kanadale olid esindatud Eesti, Soome ja Island. Kaks tundi laterdasime. Tore uus sünnipäevatava. Tänavu lisandusid ka lihavõtted.

Hommikul kodujutud Viljandiga, pärastlõunal selline olukord. Küll on hea laiselda.

Muuseumis

Üle pika aja käisin muuseumis, mis pole mu enda ega mõne tuttava töökoht. ROM oli. Tahtsin vaadata Kanada disaini näitust ja vaatasin ka, aga elamuse sain hoopis mujalt - kree indiaanlase Kent Monkmani näituselt. Põline ja juurtes kinni, samas ülimalt kaasaegne. Vahepeal pisarateni liigutav. Aga avastage ise: https://www.kentmonkman.com/painting.

Kas homme AGOsse? Oleks juba täna läinud, aga jalad väsisid ära. Ka kohvipaus ei aidanud. Ehk siis tõesti homme.

Päike särab taevas, kuid õhk on raudkülm. Nina suudab see päike siiski soojendada.

Pühadele vastu

Saabki läbi see lüheldane töönädal. Üritan tõesti pühi pidada. Järgmine nädal läheb mölluks ja reisiks. Kogume energiat.

Ilmaprognoos lubab uskumatult sooja ilmakest uue nädala keskpaigaks ja eriti suurt sooja veel NYCis. Saame näha. Väga keeruline on otsustada, mida kaasa pakkida.

Eilne naerujooga oli muhe. Sai kambakesi jaburaid asju tehtud ja naerda lõkerdatud nii, et põsed väsinud. Hiljem kohvi- ja teetassi kõrval läksid jutud ootamatult tõsiseks. Kõige murelikumad olid kõige kogenumad naerujoogatajad. Hmm... tea, kas julgebki selle asjaga edasi minna niimoodi.

Vihm, äike ja minevik

Täna päev läbi vihma ja äikest. Kas keegi üldse õhtul naerujoogasse tuleb? Registreerunuid oli niigi väha, see sadu võib seltskonda veelgi kahandada.

Muidu kiire tööpäev. Täna kodus. Õhtuks majja. Eilne päev läks kõik Tartus, külalistega ja ilma. Hilise õhtuni.

Reimani Kolleegium jagas liikumisest valminud dokfilmi, mis nüüd mängib taustal vaikselt. Osad meist on siit ilmast üldse kadunud, teised kõik vanemaks jäänud. Kuidagi armas ja nostalgiline vaatamine. Toob asju meelde. Runnelilt tark mõtisklus.
 

Soome NATOsse

Homsest siis nemadki NATO vihmavarju all. See ei olnud kindlasti osa idanaabri plaanist, kui möödunud aastal sõjavanker veerema lükati.

Aga meie avasime eile uue näituse - Vello Hindreuse fotod küüditatute elust Siberis. Surepärane näitus Eesti Mälu Instituudilt ja hea ettekanne ÜKlt. Rahvast oli ka parasjagu. Sinna läks pool pühapäevast. Teine pool kulus kodujuttudele ja -töödele.

Ja kuhu küll on saanud selle aasta kolm esimest kuud?

Mis ma leidsin

... pargist! Victoria University hoovist, selle päiksepoolse sooja seina äärest. Aga no täna oli ka vähemalt pluss 15 südapäeval. Ööseks lubab miinus 5 ja kolmapäevaks ligi pluss 20. Mis muud, kui kõigume kaasa.