Minek

Homme varahommikul minek. Töise päeva lõpp oli selline. Oi, kuidas ma jään teist puudust tundma...

Siin Tallinn

Lõunaks bussiga Tallinna. Koosolek. Koosolek. Perekond. Homme samas vaimus edasi.

Aga enne lendu vist magada ei saagi. Helistasin ja uurisin, kas saan pagasi eelmisel õhtul ära anda, aga koroona olevat sellele meeldivale võimalusele lõpu teinud. Lend on 5:45. Kaks tundi enne seda peaks kohal olema, öeldi. Mis tähendab, et pärast kella 3 peaks siit Madarast minema hakkama, st et kell 2 tuleb üles tõusta. Aga kui ma selleks ajaks pole magama jäänudki? Seejärel 10 tundi passimist Varssavis ja ligi 10 tundi lendu. Valus. Nii ebamugavat reisigraafikut pole ammu olnud.

Esimene advent

Raekoja platsis süüdati advendiküünal, aga sinna ma ei jõudnud. Käisin hoopis Kvissentalis. Homme Tallinna.

Hüvastijätt

 ... Kallega täna. Raadil ja Spordimuuseumis. Sõbrad-tuttavad ümber. Seejärel K-ga kohvikusse.

Õues talv, lund tuleb aina lisaks. Raekoja platsi kuusk on tuled külge saanud.

Nüüd Zoomi koosolek tulemas.

Ajasegadus, kohtumised ja kodutööd

Seekord on Eesti ajaga harjumine kulgenud eriti raskelt. Lisaprobleem on ennast Zoomi koosolekuteks Kanada aega arvutada: +7h arvestus käib ludinal, aga -7h tekitab ikka veel kerge ajupeetuse.

Täna jälle ridamisi kohtumisi. Tulebki varsti jalad kõhu alt välja tõmmata ja kirmusesse marssida. Eile sain Kuu peal viimased remondist jäänud kastid ka lahti pakitud. A. kasarmulikust minimalismist väga palju järele ei jäänud, aga loodetavasti meeldib muutunud olukord talle siiski rohkem kui elu kastivirna otsas.

Õues ikka lumi ja kerged miinused. Juurde pole sadanud. Kuusel veel tulesid pole, küllap süüdatakse pühapäeval - esimene advent jõuab kätte.

Eestis

Kurvad, tegusad, kodused, töised, eeljõulused ajad. Kõike, palju ja korraga. Ka uusi surmateateid. Kas mõõt täis ei hakka saama juba?

Aga see hüvastujätt oli mu senise elu kõige raskem.

Minek

Kohver pakitud. Tööasjad (vist) jonksus. Eks need asjad, mis meelest läinud, tulevad tee peal meelde. Mõned Eesti kohtumisedki paigas.

Nüüd tahtsin vaadata, ega lendu pole edasi lükatud, aga Pearsoni veebileht on maas. Loodetavasti ei tähenda see mingeid suuremaid segadusi seal.

Ontariosse lubab järgmisteks päevadeks ohtralt lumelisa. Vahest saan enne minema.

Hommikul rääkisin õekesega... On hea, kui on kiire ja palju teha, siis pole mahti kurvastada.

Matu

Täna hommikul sain õekeselt kurva sõnumi: Matu läks eile õhtul tähtede taha. Meie pere lemmik ja meie kõigi õpetaja... Lendan homme õhtul koju.

Maa on täis kui

 ... valget vatti (v võite siin ka t-ga asendada). Ehk et esimene lörts on tulnud. Jube. Viis tundi vähemalt puistas. Täna kuiva jalaga koju ei saa. Aga ükskord see pidi ju juhtuma.

Rahvusarhiivi poisid käisid Biblio Klubile tere ütlemas. Vähem kui viie minutiga tuvastasid PV ja AS lähisuguluse: nende vanaemad ja vanaisad olid õde-venda. Oh elevust! Aga imestada pole midagi: peaaegu iga kord, kui Eestist keegi käimas on, juhtub midagi sarnast. Klassik: "Need olid Eesti olud, need olid Eesti kolud".

Zoom, Ukraina ja aina lühemad päevad

Koosolekud Zoomis ja Dmitri Teperiki loeng Ukrainast Munk Centre´is.

Päike tõuseb kell 7:12 ja loojub 1:53.

Indigo saadetis jõudis kohale, Apllo oma veel mitte.

Pühapäev

Tööpäev. Taas kord. Lund ei tulnud, aga külm on küll.

Väga ootamatu

... ja kurb uudis täna hommikul FB-st. Loed ja ei usu silmi. Ei tea siiani, mis juhtus. Aga KV-d ei ole enam. Olid P-ga üks harmooniline ja armas paar. No nii kurb on ja P-st hirmus kahju. Miks küll?

Koerailm

Eile sain tööpäeva lõpuks telefonikõnest teada, et õues olnud imeline suveilm. Toast vaadates ei saanud arugi. Kui hämaruses välja jõudsin, oli mõnus tõesti,17-18 kraadi.

Täna seevastu kukkus keskhommikul sadama ja nüüd tuleb ühtlase hooga. Eglintoni majaderivi silmapiiril on puha hallis pilves. Kõlekülm on ka. Koerailm. Õue ei kisu. 

Pühapäevaks lubab suisa lund ja lörtsi. Nüüd siis vist pidu päriselt läbi.

Herson on jälle ukrainlaste käes!

Kodukass

Eile läks Tartus taas pikale. Tööpäevad kipuvad vägisi 10-12-tunnisteks venima. Eile lõpetasin õudse peavaluga, mis andis hea põhjuse õhtune külaskäik ära jätta. Asi seegi.

Täna olen saanud päev otsa kodus tööd teha. Ja mitte ühtegi koosolekut! Tundub peaaegu nagu puhkepäev... Mitmed kirjavõlad on likvideeritud ja muid rahulikke asju tehtud. Küll on hea see kodukassi  põli.

Sain viimaks ka Anu Rauale vastatud. Tema uued lookesed, mida ta taas lahkelt jagas, kiskusid mu enda mälestused ajusopist välja. Kollased ploomid ja antoonovkad... Aga eriti produktiivseks osutus kassiteema. Taaskasutan siinkohal Anule saadetud Kiti lugu. Lugege teiegi.

Kassimamma jäägitu usaldus on mullegi tuttav nähtus. Kiti ei toonud oma poegi küll lausa mu kõhu peal ilmale, aga kui töö tehtud, siis rändasid lapsukesed öösel voodisse mu külje alla küll. Olin mures, et magan lapsed lapikuks ja tassisin neid pessa tagasi, aga varsti olid nad kõik mul voodis jälle. Palju tunde kulus ka pliidiunkas olnud kassipesa serval sünnitusabi andes. Nüüd tean, et kassidki võivad abituse selgeks õppida, kui abiline võtta. Aga nii värvikat valikut kiisusid polnud Kitil küll kunagi: kõik olid valgete sokkide ja maniskiga triibikud.

Päike ja sokid

 Eilne tööpäev kujunes 13-tunniseks. Täna läheb vist samamoodi. No millal sa siis heietad? Ei heietagi.

Aga päike paistab. Küll naabermaja aknast, peegeldusena. Toas on külm. Suva sokid jalga, vammus selga ja esimesele Zoomi koosolekule.

Tsitaat ja aastapäev

"If your dreams do not scare you, they are not big enough," on öelnud Ellen Johnson Sirleaf, Libeeria president, esimene naispresident Aafrika mandril. Hakkasin ühel hetkel oma gmaili aadressil selliseid inspiratsioonintsitaate saame. Miks? Kust? Ei tea, aga loen neid nüüd päris järjepidevalt. Tänahommikune tundus haakuvat mu enda viimase aja sisetunnetega, kus see hirm on täitsa kohal ja vahepeal tõesti ei tea, kas peaks sellele alla andma või...

Kuna meil keerati nädalavahetusel kella, oli täna lüpsja äratus. Nii jõuan enne esimest Zoomi koosolekut tänase postituse ära teha. Eile ei jaksanud: pikk koosolek Tartus ja seejärel õhtusöök külalistega Eataly´s võtsid võhma välja.

Ja muide, täna 13 aasta eest alustasin oma uut elu Kanadas. O Canada!

Suvepikendus

Jah, uskumatu, aga täna oli südapäeval tõesti vähemalt 20 kraadi sooja. Kui mitu korda ma olen tänavu vabaõhukohvikute hooaega lõpetanud? Ikka üsna mitu. Täna veel kord. Käisime H-ga brunchil Landweris. Kuna kodune pudruvooder oli all, võisin ennast belgia vahvlitega premeerida.

Ümberringi liikus inimesi nii jopede ja talvesaabaste, kui ka plätude ja t-särkidega. Lehti aina pudeneb. Varsti on neid rohkem maas kui puus. Üks öökülm ja tormituul ja...

Eile võtsingi vaba päeva. Kuna oli soe, pesin aknaid - väljastpoolt, rõdult. Ei raatsinud ilusat ilma tubase tiiru jaoks kulutada, see jääb külmemateks aegadeks. Aga juba on väljavaade klaarim.

Õhtul käisime H-ga kontserdil Koerner Hallis. Kabareetäht Meow Meow. Minu kohta mõnevõrra ebatavaline valik, aga nalja sai ja laulda mõistab ta ka. Omapärane elamus. Vist kolm aastat polnud Koerner Hallis käinud.

Huvitav udu

Sooja ja külma vaheline võitlus toodab palju udu. Maalilist, salapärast. E.T.A. Hoffmann meenub vägisi. Täna hommikuks olid kõik tornid nii umbes 5-korruselisteks köntideks pügatud. Eile õhtul raamatuklubisse minnes avanes aga selline vaatepilt.

Muidu on elu töiselt kiire ja millekski muuks aega ega energiat ei jää. Homme võtan erakorralise vaba päeva. Oh erutust! Ei teagi, mida suure õnnega peale hakata. Tegelikult tean küll. Kuna lubab ligi 20 kraadi sooja ja kolletamine kestab, siis tuleb ennast korralikult luftitada. Laupäev on ka vaba, aga pühapäeval saabub delegatsioon Eestist ja toimub suurem rahvakoosolek. Täna jõudsid ka arhiivimehed kohale, musta leiva ja šokolaadiga.

November on märkamatult kohale hiilinud.

Eile õhtul

 ... oli nii.

Täna ainult töö, ei mingit lõbu.