Kisub kuumaks

Temperatuurid hakkavad tõusma. Järgmise nädala keskel, kui on kõige kibedamad tööpäevad, lubab kuni 25 kraadi sooja. Seejärel, pikal nädalalõpul, tuleb kukkumine. Not good.

Kes teab, kuhu kadus september?

Tubakas

 ... olen. Mitu päeva ühte asja nikerdanud siin, puhtaks kirjutanud, fotosid otsinud ja nüüd viimaks märkan, et mahupiirid on ette antud... Vaja hakata lühendama. Peast välismaalane valmis!? Ei tunne enam neid Eesti asju.

Hommikul käisime holokausti muuseumis. Üsna ootuspärane ekspo ja jutustamisviis, aga kuidagi helgema lõpuga. Huvitaval kombel polnud interaktiivsetel kaartidel midagi kolme Balti riigi kohta. Leedu figureeris kusagil korraks, aga meie ja lõunanaabrite kohta ei midagi. Valge laik maailma serva peal. Mitte, et tahaks nii väga Klooga laagri jmt kohta lugeda, aga... Nii lihtsalt oli. Miks, ei tea. Polnud kelleltki küsida ka.

Nüüd õhtusele üritusele ülikooli juurde. Tegusad ajad.

Pai

Täna oli ühes FB väliseestlaste rühmas liigutav arutelu, mida tähendab "pai". Ingliskeelne proua meenutab, et ema oli talle lapsena niimoodi öelnud, kui pead silitas, aga ta polnud kindel, mida see tähendab. No teised siis seletasid... Nunnu.

Kodune tööpäev hakkab läbi saama. Varsti vaja Tartusse minna õhtuseks loenguks asju sättima. Läheb pikale jälle.

Facebook sakib

Jälle ei saa avada notifications. Juba teist nädalat. Olen kõiki oma varasemaid trikke proovinud, aga asi pole vist üldse minus. Lihtsalt FB toimib nii nagu pähe tuleb. Või siis ei toimi. 

Ikka veel ei saa kanadalased FBs jagada ajakirjanduses ilmunud materjale. Kogu meie müügistrateegia tuleb seetõttu üle vaadata. Oleme ju Eesti Eluga tihedat koostööd teinud saabuvate üritutse tutvustamiseks nagu ka järelkajade osas. Ja nüüd siis selline olukord. Nördinud.

Eilne Ehatares käik oli südantkosutav. Pärast jutustasime K-ga veel pikalt Landweris.

Täna koosolekuid pikk rodu, aga õhtu on vaba - üle pika aja.

Nädalavahetus

... kulus tööga seotud askeldamistele. Laupäeval avasime Vabamu näituse ja tähistasime TC 53. sünnipäeva. Eile tegime K-le väljasõidu Niagara Fallsi. Ei oskagi öelda, kas külaliste meele lahutamine on töö või lõbu. Mõlemat vist.

Ilm oli veidi rahutu. Keerutas tuult ja joa juures saime märjaks ilma laeva peale minemata. Tuul puhus joa poolt ja kastis meid kaldapealsel korralikult märjaks. K. sai kaks dušši, sest tema saatsime esmaskülastajana ka laeva peale.

Tagasiteel külastasime ühte veinimõisa, kus ma proovisin ka neid hõrke jooke. Olid head küll. Karsklase keel on vist eriti tundlikuks muutunud. Või siis olidki tavatult head veinid.

Seegi nädal tuleb askelduste- ja käikuderohke. Täna pärastlõunal lähme K-ga Ehatarre, vanadekodusse.

Väljasõit

Eilne kibekiire tööpäev lõppes väljasõiduga Waterloo´sse, kus esilinastus Anna Kaljasest tehtud dokfilm. Dwight Storringit sai selle tegemisel veidi aidatud ja ta pidas meile ka veebiloengu, kui alles töötas filmi kallal.

Anna Kaljas oll üks kangetest eesti naistest, kes tegi läbi keerulise põgenemisteekonna ja sai Waterloo Ema Teresaks, rajades sealsetele eluheidikutele varjupaiga, mida pidas pikka aega. Väikese eelarvega filmi kohta oli see päris hästi tehtud, müts maha DS ees. Loodame seda järgmisel aastal meie juures näidata.

Tänud KSDle sõidu eest ja KJle seltskonna eest!

Külalised

Üks külaline kohal, teine vist maandunud, aga mitte veel ennast ilmutanud. Loodame, et pääseb näitusega tollist läbi. HK läks autoga vastu, nii et Tartusse jõudmine peaks valutult kulgema, kui tipptund välja arvata. Esimene saabuja kiitis Toronto lennujaama ja ühistransporti. Kõik oli ladusalt läinud. Jah, kui TTC töötab, siis on tõesti mugav, aga kui mitte, siis...

Pea on pulki täis, aga ilm ilus. Hommikul küll külm (täna ainult 7 kraadi!), aga päeval läheb soojaks, kui päike kütma hakkab. Järgmisteks päevadeks lubab 21-23C. Vananaiste suvi see siiski veel pole, kuna külma pole õieti olnudki. Ainult ööd, hommikud ja õhtud on jahedamad - päevad endiselt suvised. 

Sahmime

Kõike ja korraga. Kiiresti. Sellised ajad. Jälle. Sügishooaeg on käima läinud.

Meeleolukas

... Montrealis käik oli. Põnev vestlus 101-aastasega, kellel on 85-aastase väljanägemine ja energia. Ka kohtumised noortega, st 80+  inimestega olid vägagi inspireerivad. Värvikad karakterid, uskumatud lood. Ja muidugi Montreal - alati mõnus. Baltlaste kunstinäitusele jõudsin ka ja ostsin sealt koguni ühe töö, HV poja oma. Pilk jäi töö peale enne, kui teada sain, kes on autor. Aga kui sain, kadus igasugune kahtlus - teadsin, et  seda ma tahan. Saan kätte kuu lõpus, kui HV jälle Torontosse tuleb.

Torontos läheb elu kiireks. Kõik jõuab kätte.

Montreal

Jõudsin eile. Pole päris ammu käinud. Koduviisidid. Kogume ajalugu.

Õhtul käisin vanalinnas söömas. Kodune tunne. Justkui Euroopa. Siis vaatasin maailma parimaid pressifotosid möödunud aastast. Neist jääb mulje, et planeedil Maa toimuvad ainult õudsed asjad. Ülakorrusel oli näitus Quebeci parimatest fotodest. Sealt paistis hoopis teistsugune elu.

Oleme kultuursed

Jah, nii on. Laupäeval EKKT kunstinäituse avamine. Eile õhtul lausa vapustav Eric Clapton. Täna Pater Gabriel.

Tööpäev oli ka kultuurne, sest peamiselt sai tegeletud meie enda kultuuriprogrammi teemadega.

Õues suvi.

Elu nagu

... seiklusfilmis. Nädal läinud, aga Sootsi loengu pidajat pole ikka leidnud. Vahepeal oli juba tõsine lootus, siis kukkus see ära. Nüüd vist on jälle väiksemat sorti lootusekene. Öömaja oleks vist olemas, aga seegi pole päris kindel. Eks me näe, ütles pime.

Muidu on ka kiire logistikapäev olnud ja homme pean kõnet pidama kunstinäituse avamisel. Saab pooltöine ning poolpidune laupäev olema. Meie filmi vaatame ka. See venitab programmi veel pikemaks.

Ilm on külmaks läinud. 30+ pealt kukkusime hädise 16 peale. Õhtuks vist antakse paar kraadi lisaks. Konditsioneerihooaeg sai läbi ja jäi tavatult lühikeseks.

Palavus

... on pisut järele andnud pärast eilset sadu. Siin küll palju ei tulnud, aga lahedamaks tegi õhu küll. Äikest on veelgi tulemas. Siis saab kuumus otsa ka, millest on isegi veidi kahju. Tahaks ju suve venitada.

Facebook tembutab jälle. Ikka need notifications. Kord avanevad, siis mitte. Ei viitsi enam vihastada ka. Pole aegagi. On muid muresid. Kuna minister ei saa Kanadasse tulla, on meil vaja uus Sootsi loengu pidaja leida. Neljas ohver on sihikul. Aega ju vaid paar nädalat jäänud, keeruline asjakohast asendajat leida, kõigil omad tegemised. Jama. Ei saa ikka poliitikute peale loota.

Eile rääkis Toivo Klaar UofTs Taga-Kaukaasia probleemidest. Huvitav.

Sting ei laulnud venelaste laulu. Claptoni piletid ka olemas. Maraton.

Sebin edasi. Täna kodus ja kirjalikult.

Võeh

... milline kuumus! Nüüd siis viimaks, septembris, pidin õhujahutaja aknasse installeerima. Kui ikka õues on pluss 32C ja niiskusega 40C, siis paari päevaga on see õudus toas ja tuleb hakata teda vägisi välja ajama. Sai parem küll.

Hommikul käisin Tartus. Kohapeal selgus, et ekskursandid ei tulegi täna vaid nädala pärast. Pidasin Zoomi koosoleku ära (hoolimata vahepealsest internetikatkestusest) ja tulin tagasi koju kirjatöödele. Päris mitu olen jõudnud valmis, aga paar tükki on vaja veel teha, enne kui saab minna Stingi vaatama. Mul oli peas kõik sassis. Olin kindel, et täna on Peter Gabriel ja järgmisel nädalal Eric Clapton. Aga täna on hoopis Sing ja järgmisel nädalal Gabriel... ja Claptonile ma polegi piletit ostnud. Saaks ju veel, aga pole kindel, kas jaksan nii palju ringi paarutada. Nende segaduste peale läksin kontrollima, mida merkuur teeb. No ongi retrograadne jälle, sinder!

Soojal suveõhtul vabas õhus Stingi kuulata pole sugugi paha plaan. Eelmine kord nägin teda aastal 2010 sealsamas Budweiseri laval. Huvitav, kas ta laulab ka oma "Russians" ja kui siis millises soustis seda seekord serveeritakse?

Vat nii!

 

Kõik, kõik on uus

... septembrikuus. Vähemalt mõnele. Või siis ka paljudele. Mulle? Ei teagi. Uus hooaeg küll, jah.

1. september pole siin maal mingi eriline päev. Kool algab pärast labor day pikka nädalavahetust, milleks on alati septembri esimene nädalalõpp. See seisab meil ees, koos palava suveilmaga.

Tartu College´is on küll palju uut - remonditud toad ja uued elanikud. Neid viimaseid tuleb nüüd iga päev karjade kaupa, kohvrite, kastide ja erutatud lapsevanemate seltsis. Samal ajal lahkuvad üksteise järel toredad kolleegid-sõbrad Eestist. KK jääb veel siia paariks nädalaks ja lohutuseks. Tore.

Montreali piletid ja hotell olemas. Lähen kuu keskel. Seal üks 101- ja teine 99-aastane daam, kes vaja üle vaadata ja -kuulata. Ei maksa edasi lükata käiku, eks. Halifax peab oktoobrisse jääma. Vahest õnnestub see reis ka ikka ära teha tänavu.

Seega on tulemas midagi vana ja midagi uut. Pigem nii võiksingi ehk omaenda septembri algust kirjeldada.

Fotol kooliaasta algus Toronto Eesti Seltsi lasteaias aastal 1987. VEMU avas sellega oma postituste sarja Instagrammis. Seda siis uuema poole pealt.