Suvesoojus

 ... kestab. Lähengi nüüd tolmusest kontorist värske õhu kätte. Oli tavaline tööpäev. Aga muidu meil siin täna National Day for Truth and Reconciliation. Et mis see on? Loe siit.

Uskumatu lugu

Pidin täna Tafelmusiku kontserdile minema, aga mobla peitis ennast otsustaval hetkel ära. Ja seal oli pilet. Nii lolli lugu pole minuga enne juhtunud! Kuulen, et telefon piuksub kusagil, aga kus... Otsisin kõik kotid läbi - pole. Hakkasin juba võimatutesse kohtadesse vaatama, kingadesse ja mantli taskutesse, kuigi teadsin, et ma pole seda ühtegi taskusse pannud... Lauatelefoni ka pole, et helistaks endale. Mõtlesin helistada Facebook messengerist mõne teise konto kaudu, aga tuli välja, et organisatsioonide kontod seda võimalust ei pakugi.

Viimaks leidsin telefoni raamaturiiulist, viis minutit enne kontserdi algust... Must mustal. Muidugi ei näe. Elamusest ilma ja rahast ka. No milleks see nüüd küll hea oli? Jeerum.

Muidu oli tore päev. Sai shopatud, kohvitatud ja käidud festivalil the Word on the Street. Ostsin paar raamatut, kuulasin ühe filipiino innukat juttu ja kohtasin linnapead. Päike paistis.

Päris tõhus

 ... töönädal oli, kuigi lüheldane. Mõned asjad said käima lükatud, mõned koguni lõpetatud. Võib lõdvaks lasta nüüd. Usukumatu, aga täiesti töövaba nädalavahetus seisab ees! Kui mitte arvestada jutuajamist TK-ga... Aga kohvikus see ju ka puhas mõnu.

Lõdvestusprogramm käivitub õhtuse mudimisega Juliani juures. Jee!

Imeline

 ... ilm väljas! Bloor St. Culture Corridori koosoleku ja keelekohviku vahel käisin L´Espresso Bar Mercurios söömas ja Pihelgast lugemas. Puhas nauding! Ei külm, ei kuum. Päike paistis piki Bloori. Maitsev foccacia. Raamat küll depressiivne, aga see on võõras depressioon. Või oleks õigem öelda unustatud depressioon? Taolised pained ja vaevad pole ju päris võõrad, aga mulle sellisena enam mitte aktuaalsed. Küll on hea vana olla. On olnud aega igasugu jamasid läbi seedida ja need endast välja sülitada. Vananaiste suvi - ilus aeg, pikad varjud.

Saabki jälle

... rahulikult tööd teha. Ja vabu õhtuid nautida. Täna täiesti kodune päev, oh õndsust! Isegi telefonikõnesid pole olnud rohkem kui üks. Kuid tegemata asjade nimekiri on vahepeal kole pikaks veninud - aina meenub asju. Nüüd saab nendega tegeleda jälle.

Paistab, et klaarib õhtuks ilma ära. Tuleb minna vabaõhutuurile. Floridasse lubab troopilist tormi. Meil on lihtsalt soe, 20 ringis.

Putukas

Täna sõin kärbse ära. Või koi. Või sääse. Askeldasin arhiivis, suu lahti, kui tundsin, et keegi siseneb mu suuõõnde... Kuna olin just sisse hingamas, siis põrutas tundmatu lendav objekt otse kõrisse edasi. Kätte ma teda enam ei saanud, kõhtu ta kadus. Päris vastik tunne oli. Läksin jõin kraanist vett peale. Värske valk.

Biblio Klubist keegi kommenteeris: hea, et herilane polnud. Hea jah.

Hingamispäev

Möll möödas, tunne hea. Täna premeerisin ennast vaba päevaga, st et käisin Bloomis jaapani kooki söömas ja Pihelgast lugemas. Shoppasin, pesin pesu ja poleerisin küüsi. Netflixi vahin ka ja ETV saateid järele, triikimise taustaks. Tolmu võtsin. Viisin kohvri keldrisse. Vaatasin nädala posti üle. Väikesed asjad, mis tekitavad tunde, et elu on jälle kontrolli all. Aga uni on sassis.

Homme tööle. Uued asjad ootavad. Ja vanad.

Eile algas sügis.

Pole aega

 ... siin kirjutada. Päevad pikad ja tihedad. Ka Vancouveris, nädalavahetusel. Tarvis vastu pidada lihtsalt.

Hoogsalt

 --- käib see eluke meil siin. Palju asju tehtud, palju veel teha. Õhtul keelekohvik. Homme Vancouverisse. Saalis käib tohutu möll: TC tudengitel meet and greet pidu. Elu keeb.

USAs läks ka kirglikuks üleeile. No oli värvikas debatt. Ikka raske uskuda, et Trump on päriselt olemas... ja kandideerib taas presidendiks. Ah et koeri ja kasse söövad immigrandid on suurim probleem seal riigis?! Armas jumal, sa näed, aga ei mürista. Veel.

Ikka jumalast sassis

 ... omadega. Pärast eilset erutavat Jeff Lynne´s ELO kontserti ei õnnestunud kuidagi magama jääda. Ja kui viimaks jäin, ärkasin ikka koos lüpsjatega. Nii et täna rapsib siil udus, aga ta rapsib siiski. Kusjuures pikalt veel, sest õhtul on koosolek. Mis ei saa õnneks südaööni venida, kuna kõik kiirustavad koju USA presidendikandidaatide debatti vaatama.

Aga no ELO oli ikka täielik nostalgialaks. Tõeline ajarännak ammustele noorusaaja tantsupidudele, kus nende hittide järgi sai nii jalga keerutatud kui seina ääres seistud. Milline energia ja harmooniaküllus! Ja Jeff Lynne´il ikka veel nii hele heal! Oli väärt ka poolunetut ööd see kõik. Kangesti oleks tantsida tahtnud, aga kuna ümberkaudsed istusid viksilt, siis proovisin ka paigal püsida ehk et hööritasin ennast istudes. Muusika ON sõber. Ja ajamasin. Ja endorfiin ja dopamiin ja kõik need teised õnnehormoonid, mis meie päevadesse päikest toovad.

Paar punkti

 ... kirjas: üks ettekanne peetud, teine kirjutatud, kolmas pooleli. Orgunni värki kah aetud. Homme majja, kus kohtumine Biblio Klubiga ja õhtul juhatuse koosolek.

Aga täna õhtul Jeff Lynn ja ELO. Tänu päevastele saavutustele võib ikka lubada endale selle nostalgialaksu. Avastasin, et see polegi kaugel Budweiseri laval vaid siinsamas all-linnas Scotiabank Arenal. Good!

Stressab

Nii on jah. Pea pulki täis ja uni kehv. Eile tegelesin kohvikus oma ettekandega. Kohvikus seepärast, et oleks laupäeva tunne. Täna tegin kodus mõne tunni tööd, et järele tõmmata ja hinge rahustada. Lugesin päevi kokku, kui palju millegi tegemiseks aega on. Vähe, ikka vähe. Päevi ju iseenesest on, aga puhast tööaega keeruline leida. Koosolekutest, sõitudes ja muust sebimisest jääb väga vähe üle. Algaval nädalal on ka tihe õhtune programm. Kasvõi jäta homme kontserdile minemata. Ööelu ajab ju ka unerütmi sassi. Et siis ongi jälle ajad, mil muud elu peab minimeerima, et töö tegemiseks püsti püsiks.

Pärastlõunal käisin TIFFil Andrea Bocellist tehtud dokki vaatamas. Eilsel galal olevat ta ise ka kohal olnud, naise ja koerakesega. Rohkem ma sellest festivalist osa ei saa. Ka Anna Hintsi uut saunafilmi ei näe. Pole aega. :( Aga rahvast oligi liiga palju. Ja kempsu saba kilomeetri pikkune.

Jälle üks

 ... nädal läinud. Neljas juba pärast Eestist tulekut. Stressiunenäod on kohal ja liiga varased ärkamised. Kanada elu.

Täna käisime M-ga V-t vaatamas, kes vahetas hooldekodus korterit. Nüüdne on väiksem, aga see-eest parema toega. Oli tore näha, et ta on heas tujus. Lahkudes oli meil mõlemal kotis üks kiisu V. kassikujude kollektsioonist. Selgus, et M. on ka kassi-inimene. Mul paras kassimuuseum siin juba.

Homme vihm ja külm. Aga raamatuvirn on veelgi kasvanud, nii et tegevust jagub. Veidi peab tööd ka tegema, et graafikus püsida. Peaasi, kui magada saaks.

Vehib

... kirjutada ja korraldada. Kõike ja palju. Sellised ajad jälle. Päevad lihtsalt lipsavad mööda.

Õhtul saab õnneks parki minna, raamatuga - päike paistab ja sooja on ka mõõdukalt. Pikk prognoos lubab tavalisest soojemat ja kuivemat sügist. Läheneva nädalavahetuse kohta ei paista see küll kehtivat - 16 kraadi max ja vihm.

Pikk

... nädalavahetus oli. Teatrist oli juba juttu. Eile tegin endale raamatu ja pargi päeva. Lugesin Mats Burströmi raamatut peidetud varandustest ehk asjadest, mida kas sõja aja segastes oludes või enne läände põgenemist kodukohta peideti. Ettekandeks vaja valmistuda. Aga kui raamatu ja pliiatsiga High Parkis istuda, ei tundugi see tööna. Õhtupoolikul saime M-ga kokku. Aasta aega polnud näinud. Ilm oli veel ilus.

Täna on ka ilus läbi akna vaadata, aga kui õue lähed, viib külm tuul kõrvad peast. Käisime P-ga söömas ja catch upi tegemas. Aasta jutud ka temaga rääkimata. Ja konverentsi ning muud töised teemad samuti.

Siis käisin raamatupoes. Esialgu pääsesin ostudeta - oli nii palju iseloomu! Kodused riiulid on täis jälle. Enne kui juurde osta, tuleb ruumipuudusele lahendus leida. Kui raamatupoest minema sain, oli toidupood kinni pandud - pühad siiski. Müüja on ka inimene.

Ah jaa, reede õhtul käisin CNE-l. See on suur Kanada väljanäitus-laat. Koos lõputu lõbustuspargi ja rämpstoidu putkandusega. Toimub igal aastal augustis. Ma viisteist aastat siin elanud ja pole kordagi käinud. Kord vaid läbi jooksnud, kui oli kontserdile minek. Aga pole minu teetass sugugi, tõestatud nüüd. Liiga palju kõike - inimesi, lärmi, värve, nänni. Väga palju mõttetut ja koledat kraami! Vist ikka olengi snoob? Aga sain sealt ettekande sissejuhatuseks idee...