Ikka sama lugu

Just lõpetasin seansi psühholoogiga, kes andis nõu, kuidas hullumaja puhvetis 15. juunini vastu pidada. On parem juba sellestki, kui keegi su ära kuulab.

Aga eile õnnestus mul endale päris vaba päev tekitada. Sain kohvitada-lugeda ja isegi kinno jõudsin. "Silent Friend". Pikk aeglane meditatsioon hõlmikupuust, inimestest ja igasugustest kontaktidest - nii inimeste kui inimese ja looduse vahel. Vahepeal oli tunne, et liiga pikk, aga lõpuks ikka hea meel, et sai näha midagi, mis pole mõeldud lastele ega lapsemeelsetele. Isegi hoolimata mõnest küsitavusest ikka väga hea film ja nähtud just siis, kui seda tarvis oli. Soovitan.

Hõlmikpuu on küpsemas eas eestlastel ehk meeles 1980ndate lõpust, kui Tallinnas Süda tänaval ühte sellist maha taheti võtta. Hirmsaks madinaks läks. Puu jäi alles. Täpselt ei teatagi, millal see istutati, kusagil 1890ndatel vist, aga see olevat suurim ja vanim hõlmikpuu Eestis. On ta ikka veel alles? Vikipeediast jääb mulje, et on.

Torontos on neid omajagu, ka mu kodutänaval ja naabruses. Läheb sügiseti väga erilist kollast värvi. Ilusad on. Nüüd sain teada, et neid on emaseid ja isaseid ja emased haisevad okse järele (õieti nende viljad). Puu pidi saastatud õhus hästi hakkama saama, seepärast on neid siia istutatud. Psühholoog teadis rääkida, et mõned linnaelanikud tahavad emastest puudest haisu pärast lahti saada. Inimestel on ikka huvitavaid muresid.

Pärastlõunal lähen kirmuse naistega linna peale hängima. Eile käisid nad Niagara Fallsis. Jäid päevaga rahule, tundus.

Töine hullar

Jah, nii on. Ma ei maga, ma ei söö... ja ikka ei jõua kõiki töid valmis sellises tempos nagu sooviks. Vahepeal ajab mõni torisev isend kopsu ka üle maksa - no ei ole tore. Aga eks kuidagi ikka saab jälle... Kui vaid magada saaks.

Vahepeal oli siin nii imeline suvi, et hakkasin juba kuuma pärast kurtma. Nüüd anti jälle jahedust. Aga illos on küll! Kõik õitseb ja rohetab. Isegi rõduaiaga tegin algust. Tahab veel arendamist, aga väga hull enam pole. Tuvi s....ast sain ka lahti. Korraks. Kraapisin hoolega. Aga täna oli üks jälle lajatanud värsket kraami. Needus!

Copy paste

Täitsa vabalt võiks eelmist postitust kopeerida: ikka töö, unetus ja vinduv kevad. Ja nii läkski, et eelmisel nädalavahetusel oli High Park kirsikummardajaid täis. Seda ilu sai imetletud samas jopes, mida terve talve olen kandnud.

E. ja O. on teinud vägitegusid: raamatukogu peaaegu pakitud ja valmis esmaspäeval Hamiltoni poole teele asuma.

Eile oli tore kandle õpituba. Noorte initsiatiiv. Kohal ka leedu, läti ja soome sõbrad. Sellist hulka kandleid pole TCs vist kunagi varem nähtud. Kohalikud lätlased ja leedukad on tublid, õpetavad pillimängu ka täienduskoolides. Eestlased ei ole seda teinud.