kolmapäev, 20. veebruar 2013

Sõltumatud Kanada teadlased ja sõbrad hülged

Kunagi tegi keegi humoorika tähelepaneku, et aeg-ajalt võib eesti ajakirjanduses kohata uudiseid stiilis "sõltumatud Kanada teadlased avastasid, et". Sõltumatud Kanada teadlased... Kas ei kõla usaldusväärselt? Mu meelest küll ;)

Täna võis ühest esialgu naljakana mõjuvast avastusest kuulda kohalikust telekast: hülged suutvat samal ajal olla nii ärkvel kui magada. Nüüd lugesin põhjalikumalt, et mis värk. Suudavad tõesti. Vees magavad nii, et pool aju on ärkvel. Maapeal magavad inimesemoodi, nö täie ajuga. Millega on varasemad serotoniini-teooriad kah paigast kõigutatud. Huvitav, huvitav. Lugege teiegi, kui on huvi&mahti:
http://media.utoronto.ca/media-releases/new-study-shows-how-seals-sleep-with-only-half-their-brain-at-a-time/

Sõbrad hülged, vahest tõuseb teie imeliste ajude najal tehtud avastusest kasu ka seltsimeestele unetutele?! Ükskord ikka?

pühapäev, 10. veebruar 2013

Sadas lund


Jah, meil sadas lund. Neljapäeval ja reedel. See on siin suur uudis, sest viimastel talvedel on seda ollust vähe nähtud. No nüüd tuli siis korralikult, 25 cm vist all-linnas. Või rohkem. Hanged on  kõrvuni ja käigu- ning sõidurajad kitsaks tõmbunud. Eks see kiirteedel ja muidu teedel ikka segadust tekitas. Oli u 400 avariid ja neli laipa: kolm liikluses pluss üks vanadaam Hamiltonis, kes suri oma majaesist lumest puhtaks rookides. Aga sellist jobu, kes suvekummidega varustatud sportautos sõitma läheb, ei oska kuidagi haletseda. Reedel Juliani juurde mudimisele minnes nägin ühte sellist ullikest. No küll uisutas. Ilus ei olnud ja eriti edasi ka ei viinud. Ei saanudki pihta, mis spordialaga tegu oli.

Huvitav, kuidas inimesed ilma kommenteerivad. Nagu öeldud, minu egoistlik ja talvenäljane süda hüppas rõõmust, et lõpuks ometi loodusstiihia, külm ja lumi. Aga olin vähemuses. Enamus, sh uudistekanalid pahandasid üksmeelselt halva ilma üle. Kui täna päeval välja läksin, olles enne internetist ilmateadet vaadanud ja näinud, et kisubki juba üle nulli plussi poole, kurvastasin siiralt, et läbi see lõbu. Naabrinaine kõõlus korteriuksel sõbrannat oodates ja alustas viisakat small talki sõnadega, et ilus ilm täna ja läheb aina paremaks. Ei tahtnud olla vihmaks tema paraadi kohal, kiitsin takka, et tore jah, juba soe ja aina soojemaks läheb. Homseks lubab tõesti 7 kraadi.

Kanada on siiski põhjamaa ja nagu üks winnipeglane Toronto teleuudistes ütles, on siinne ilm tema jaoks ikka pigem mild. Aga Torontos suhtutakse ehtsasse talveilma pigem kui erandisse või tüütusse vahejuhtumisse. Selline lõunamaine suhtumine. Või siis urbanistlik. Eks kena värske lumi ole tõesti pigem suusa või saaniga sõitmiseks ja jama muidugi, kui lund on nii palju, et selle äravedamiseks kulub miljoneid dollareid (see nr oli vist 4, kui ma ei eksi). Aga kui see juhtub kõigest kord viie aasta jooksul? Või ongi asi selles, et sellist talve nähakse kord viie aasta jooksul? Linnainimesed on kole abituks muutunud/muudetud. Hirmutavalt abituks. Sõltume transpordist, elektrist, keskküttest, internetist... Loodus lööb meid kergesti rivist välja. Eile jagati FBs vana head nalja, mis selle suhtumise eneseirooniliselt kokku võtab: http://www.youtube.com/watch?v=mZEMRAWaVr8

Homme on siis suurt sulavett loota/karta.  Kui täna oli veel talikuurorti moodi - valged hanged ja särav päike, siis homme kisub vist pigem mudaujulaks. Ilm, ilm, see lõputu jututeema ;)

neljapäev, 7. veebruar 2013

Kisub mölluks

Tuiskab, tuiskab. Ja nii kogu öö. Lubab kuni 25 cm lund. Vabandan autoomanike ja -juhtide ees, aga mulle meeldib. Talv!

esmaspäev, 4. veebruar 2013

Sepapoisid

Tulin hommikul tööle, metrooga (nagu viimasel ajal sageli). Esmaspäevaselt uimane (nagu tavaks). Igat karva inimesed ümber (nagu ikka). Spadinas rongi pealt maha. Piki perrooni eskalaatori poole. Nina maas. Ikka uimane. Jahe ka. Kapuuts pähe. Siis kuulen, et keegi laulab "Sepapoisse". Mida? Justkui ärksamaks sain natuke... Tõstsin nina ja minu ees astus hiina isa, imepisike hiina 3-aastane (umbes ehk) õlal. Ja see 3-aastane jorutaski "Sepapoisse". Omas keeles, st ei eesti, inglise ega hiina (mandariini, kantoni). Päris oma keeles jorutas. MEIE "Sepapoisse"!? Sain veel natke ärksamaks ja ajudesse jõudis, et see ju tegelikult "Frère Jacques" või ka "Brother John", kui soovite, ja mida kõike veel.

Superhüpertotaaltoronto hetk oli. Kõik korraga ühes silmapilgus: sepapoisid ja frère jacques ja väike nunnu china doll kelle isa temaga inglise keeles kõneleb ja unine eestlane kes muudkui jälle oma eesti asja ajama läheb vants-vants piki spadinat hiinalinna lähistel kus tänavanurgal kõrgumas juudi kultuurikeskus miles nadal... sepapoisid-sepapoisid hava nagila ja alleaaa...

No mis ma sellega nüüd öelda tahtsin? Õieti mitte midagi. Lihtsalt selline hetk oli.