... aga tempo on suht tormiline. Kerge tõbi käis ka vahepeal üle. Nüüd jooksen jälle, kalendriga võidu.
Jookseme, kuni jaksu antakse. Kristal sai see paraku otsa. Aga to jooksis muidugi ka eriti kiiresti... Üks sõber vähem jälle. 😢
Oli oht, et see kohtumine juulis 2024 võib viimaseks jääda. Nii ka läks. Hüvasti, sõbrake! Ei saa Sulle reedel järele lehvitama tulla. Teen seda mõttes siit kaugustest. Maailma lõpus on kohvik ja seal näeme, onju?
Zelenskõi diktaator ja sõjaõhutaja!?1? No ühel onklil katus sõidab täiega. Või ongi Putja käsilane. Z. märkus, et T. elab vene valeinfo ruumis, tegi vist ikka väga haiget.
Sõit ameerika mägedel jätkub. Totaalne kafka. 😠
Selline püha siin täna. Ka lumepüha. Seda ollust on aina juurde tulnud laupäevast peale, hanged rinnuni. Eile ei jõudnuki kaugemale kui nurga taha kohvikusse, sest liikumine puhastamata kõnniteedel oli vaevaline. Tegelikult oli tore talvetunne kätte saada. Hetkel paistab päike, aga tuul on hooti nii kõva, et ikka ei kisu õue. Külm ka. Ja kodus asju teha. Veidi ka tööd, sest kiired nädalad on ees.
Muidu elan nagu jaanalind: võimaluse korral pistan pea liiva alla, et koledus liialt vaevama ei hakkaks. Kõikumine paanika ja apaatia vahel. Laupäevaõhtune Tommy Cashi võit pakkus võimaluse eskeibiks. Raamatud ka. Ja Netflix. ERR juba vähem, sest sealt vaatab päriselu vastu. Aga põgened, mis sa põgened - mõne aja pärast leiad ennast ikka Delfi, CBC, CNN või BBC veebilehelt...
No stresso, no stresso, no need to be depresso?
Nüüd jagub nii külma kui lund. Öö otsa sadas, paksult. Inimesed ehmunud, jäävad kodudesse, ei ole enam harjunud. Saame näha, kes õhtusele koosolekule füüsiliselt kohale tuleb.
Aga tühja sest talvest. Hinges on kõle muu pärast. Juhtuvadki asjad, mida kartsime. Maailm vajub lootusetult upakile. Õhtuti põgenen Netflixi ja Murakamisse. Aprillikuuks ostsin piletid Londonisse ABBA showle. Et kui juba konverentsile minna, siis... Teeme näo, et elame oma tavalist elu, aga tunne on sant.
.... siin jah, aga pole olnud kirjutamise lainel. Ja pole ka olnud head aega selleks.
Öösel tuli paksult lund, see tõi kaasa priske peavalu. Parema meelega oleks urgu jäänudki, aga kussa - oli poolik tööpäev hoopis. Vaatasime "Ukuarut". Eile K-ga teatris "Kes kardab Virgian Woolfi". Üleeile kinos "Brutalist". Üks parem kui teine. Ükskõik millises järjekorras. Igaüks isemoodi hää. Talviselt kultuurne.
