pühapäev, 23. veebruar 2014

neljapäev, 13. veebruar 2014

Ei saa olümpiale pihta

Mitte, et ma nii hirmus väga tahakski, aga mõnel õhtul võiks ju silma peale visata. Päeval tarvis tööd teha, siis ei saa. Kuigi kontorisse ilmus olümpiahooajaks jälle telekas.

Et mis siis õhtuti viga? Ei tea, kust kuna ja mida näidatakse. Mitu kanalit on suisa olmüialainel, aga telekavad kellaaegu ei tunnistata. On kirjas, mis kell olümpiakava algab ja lõpeb, aga millal miski täpselt (või enam-vähem) algab, ei öelda. Ometi on need õhtused asjad ju päeval salvestatud, saaks kellaaja välja arvestada küll. Aga vaat, ei arvesta. Minu torina peale seletas kolleega, et lase masinal mängida, siis näed, millal midagi tuleb... Aga kui ma ei taha terve õhtu seda masinat mängida?

Praegu ikka mängitan teist lootuses, et ehk näen meie Chani-poisi sõitu. Aga mitmes see iluuisklemine kolm tundi kestvas programmis on? Viis ala on telekavas loetletud. Suvalises järjekorras nad siin tulevad nüüd.

Ja taas kord peab märkima, et ega siin muudest aladest miskit kuule kui ainult neist, kus kanadalased medaleid nopivad. Tabelist nägin, et norrakad juhivad medaliarvestuses, aga mille eest nad need medalid said, seda siinsetest uudisest ei kuule. Norrakatest oli ainult nii palju juttu, et neil oli Kanadaga hokimäng. Noh, sellest medalist ei näe norrakad isegi mitte und.

Aga see 1972. aasta Kanada-NSVL hokimöll on siin alailma jutuks. Seda mäletan minagi. See on vist ainus hokietendus, millele kirglikult kaasa olen elanud. See pidi ikka väga emotsionaalne mäng olema, kui minusugune lapseohtu mittefänngi mäletab. Eks näe, mis siis seekord saab. Hokimängude kellaajad on siin muidugi hästi teada ja korduvalt teada antud. Ja kurlingu omad ;) Nii et saavad küll, kui tahavad.

reede, 7. veebruar 2014