Väljas on veebruar homme

Uskumatu, kui palju vett on vahepeal merre voolanud ja jääd ning lund taevast alla sadanud. Eriti muidugi siin läänepoolkeral. Seal idapool oli aastavahetusel küll igati sume ja sõbralik ilmake. Aga siin... No said ikka vatti. Ja tali muudkui kestab. Täna oli esimest korda pärast mu tagasijõudmist, mis toimus täpselt kolme nädala eest, nii soe ilm. St siis et miinus 1. Mõjus kui aprillikuine pluss 13 - nii mahe, nii mahe. Ja siis tuli meelde, kuidas sügisel, kui esimest korda miinus 1 peale läks, tundus, et ei selle külmaga küll ära harju... Harjub, peaaegu kõigega harjub. Vist.

Aga pean ütlema, et mulle see taline olek meeldib. Käid kubujussina ringi, kõrvuni ja servini sallides ja kapukates. Nordiku sisemine kell hakkab ka vaikselt paika loksuma. Eelmiste (olematute) talvedega läks see omadega üsna sassi. Aga nagu kohalikud märgivad, sellist pakast ja nii pikalt hästi ei mäletatagi.

Jääajast jäin küll ilma, kui välja arvata siit lahkumise õhtu, kui see õudus alla sadama hakkas. Lend hilines paar tundi, lennukit pesti jäätumise vastu, põhjalikult. Saime siiski rahus minema. Need, kes maha jäid, pidid aga päevade kaupa külmas ja pimedas istuma. Mingi pool miljonit oli vist ilma elektrita. Mõned koguni kuni nädala. Ilus ja kole olevat olnud. Arvata võib.

Et siis ilmajuttu. Ikka hea teema alati võtta, exole ;) Seda peab ka muidugi ütlema, et laisaks teeb see talv. Ei viitsi eriti tööd rabada ega muidu ringi joosta. Tahaks oma pesas tiksuda, raamatute ja musa seltsis, padi külje all ja teetass käeulatuses. Üks selline nädalavahetus seisabki ees. Kui homseks lubatud lumevärk ka kohale jõuab, siis on tõhus alibi kodus kudemiseks  olemas. Jah tõesti, väljas on veebruar juba homme.