Vett ja veel vett

Jah, selline see eluke siin on - märjavõitu. Mistõttu jaanilaupäev kulges tubaselt, jaanipäev samuti. Eile, kui Viljandist tagasi sõitsin, tuli vihma ikka oavarrest suisa. Aga vahet tõesti pole, kui saad omadega koos olla. Mulgis siis ka käidud. Vahest jõuab juulis veel sinna.

Tartu kaupsist leidsin enne M. juurde minekut tordi nimega Espresso Macchiato. Päris hea, aga kange kraam -  võttis une ära.

Nüüd mõned tööpäevad sekka, ilm selleks igati sobiv. Vihm lõppes otsa küll nüüd. Ehk saab õhtul õuetiiru teha.

Kiire Eesti elu

Jah, päevad kaovad ja niisama kirjutamiseks aega pole. Õieti ei tule enam meeldegi. Teised rütmid siin.

Kiikasin nüüd korra statistikat, et kas keegi üldse käib siin enam. Ja oh sa taevas! Mingid botid-robotid on vagaseks jäänud blogis päris pööraseks läinud - uskumatu liiklus käib siin. Mis toimub?

Suvekool peetud, mitmed kohtumised ka. Nüüd, pühade ajal, saab veidi logeleda ja perega aega veeta. Aga ilm on tänavu ikka eriti niru. Jopet pole seljast saanudki. Mõnel päeval näeb päikest ka, aga sooja ei paista kusagilt. Öösiti hea, kui on 10 kraadigi. Välikohvikud jäävad nii kõik läbi istumata ju. Aga pole hullu - kodus ikka hea olla.

Head jaaniõhtut kõigile, kes pole botid!

Küll kallab

Küll alles tuleb vihma siin! Ei mingit kiusatust grüünesse hajuda. Hea rahulik kirjatöid teha ja koosolekuid pidada.

Teisipäeval sattusin kirmuses elulugude ühenduse raamatuaasta juturingi, kus räägiti sellest, kas ja mida lapsed-noored loevad ja mida sellest kõigest arvata. Päris huvitav oli. Aga publikut masendavalt vähe. See oli ühenduse aastakoosolek. Kas nii vähe liikmeid ongi siis? Ei usu hästi. Igal pool ikka seesama mure: korraldajaid on rohkem kui vaatajaid. Mõnikord. Üleeile oli siis see kord.

Homme Eva Aaveri ja tema õe 100. sünniaastapäevade tähistamine sealsamas kirmuses. Sinna lähen küll hea meelega. Peab siis täna eriti tubli olema, et kõik suvekooli jm asjad tehtud saaks.

Ladus tulemine

Seekord oli iseäranis ladus reis. Alustades taksosõidust Toronto lennujaama kuni autosõiduni Tallinnast Tartusse. Jah, tõesti, õeke juhtus just sel päeval pealinnas olema ja ka vennake ning lisaks neile ilmusid ka Maku, Liisi ja Hugo välja, nii et oli igati armas ja pidulik saabumine.

Kuna LOTi lend Varssavisse oli pooltühi, sain ennast Kanadas külili visata ja kui üles ärkasin, olin Euroopas. Toronto lennukas saime korraks ka A-ga kokku, kes samuti Euroopa poole suundus. Seal kus sai, lugesin Elin Toona "Into Exile". Suvekooli raamatuklubis tuleb see arutluse alla. Eelmisest lugemisest on mitu aastat möödas, vaja mälu värskendada.

Nüüd juba teises (esimeses?) kodus töises asendis. Ülessaamisega oli muidugi probleeme, aga suurem udu hakkab pärastlõunal hajuma. Varsti vaja minna telefonipoodi, sest Tele 2 sim-kaart ei mahu uude Samsungi. Ja siis prillipoodi, sest tuttuute prillide üks ninapadi on kadunud - neljapäeval sai see paigaldatud. Prillisaaga on seekord tõesti lõputu.

Ilm siin jahe. Õhtul K-ga kohtumine-koosolek. Ületänava naabrid on vahepeal tohutu majahakatusega maha saanud. Telekapult tõrgub jälle mind tunnistamast. Aga seegi tuttav ja kodune. Jah, nii on - olen kodus.

Metsatulekahjud

Põhjapoolt tulev metsatulekahjude suits on matnud linna endasse. Taevas on hall, silmapiiritornid paksus sudus. Eile ei saanud enam uksi-aknaid lahti hoida. Hingan nüüd varem varutud õhku, aga mingi hõng on ikkagi ka tuppa imbunud.

Toronto on maailmas hetkel neljandal kohal linnaõhu saastatuse poolest - see top siis suunaga kehvemast paremale. Õhusaaste indeks meil täna 7 (10st võimalikust). Montrealis on asi veel hullem, nemad on suisa teisel kohal.

Aga mina muudkui pakin ja vehin viimaseid tööasju teha. Check in tehtud, lisapagas makstud, takso tellitud. L. tuleb varsti mu kapsaid sõidutama - need lähevad Tartusse suvepuhkusele nagu ikka.

Õhtul J. juurde mudimisele. Eile juuksur ja silmaarst. Küll on sebimist.

Kohvrimeeleolud

Tegin eile proovipakkimise ära, sest nädal saab pingeline olema, k.a õhtud. Koosolekud... 

Ilm on tänavu imelikult külm tõesti. Nagu polekski juuni. Ikka sulejope seljas. Ja välikohvikus olen vist vaid korra saanud istuda. Vahest sel nädalal saab veidi sooja viimaks, aga kohvikuteks küll aega pole.

Ega olegi nüüd muud, kui et vao vahele tagasi.

Meenus üks huvitav asjaolu. Reedene TSO konstert, mida juhatas (väga hästi) Kristiina Poska, algas Kanada hümniga. Uus tava? Tõstame moraali Trumpilt tulevate ähvarduste valguses? Vaatkuss. 

Ja nüüd tööle jälle.