Pühapäeval tööl

Kolm nädalat ei olnud töö juures käinud. Täna siis viimaks. Päeval, mil teisi pole. Et kontakte vältida. Polegi oma kolleege ihusilmaga näinud sel aastal. Aga aru sellest ei saa, sest Zoomis oleme aina ninapidi koos. Sorteerisin lauale kerkinud saadetiste kuhja läbi, otsisin kadunud asju, võtsin faile koju kaasa. Selline kiire käik.

Õues ikka pakane, aga mitte liiga külm. Lund võiks rohkem olla.

Provenec´ist olen ära. Järgmiseks sattusin Soome: Tuomas Kyrö "Kõike head, toriseja!" on käsil. E. kingitus. Aitäh! Mõnus vahelduseks ugri rütmis tiksuda.

Eile avastasin tänu FBle, et Munk keskuse loengusarjas astuvad neljapäeva õhtul üles Masha Gessen ja Yuval Harari. No mis sa kostad! Registreersin ennast kähku liikemks, sest muidu osaleda ei saa. Nüüd ootan intellektuaalset maiuspala.

Tänased numbrid: Kanadas 778 115 juhtu (20 016 surma), Ontarios 268 211 (6188), Torontos 86 740 (2416). Ontarios 1848 uut juhtu.

Lihtsalt

Imeline talverahu ja -vaikus valitseb täna sees ja väljas - ei taha seda rikkuda. Seepärast lihtsalt üks pilt vaatamiseks.

Ja numbrid siiski ka: Kanadas 774 788 juhtu (19 934 surma), Ontarios 266 363 (6145), Torontos 85 983 (2402). Ontarios 2063 uut juhtu. 

Külm kestab

Täna pidin ennast toas tõesti kookoniks mässima, et tööd tehes liialt maha ei jahtuks. Õues külm ja sees ka kõle. Jalutama ei läinud. Selle asemel lõin veidi tantsu, et veri käima saada ja kaela kangust vähendada. ABBA paneb alati kepsutama.

Aasta esimene töökuu läbi. Kohutavalt palju koosolekuid oli.

Nüüd köögitoimkonda. Püüan poest mitte uut kraami tuua, vaid ära kasutada kõik, mis kappidesse kogunenud. Kusagilt lugesin soovitust muuta veebruar ostuvabaks kuuks ja elada sellest, mille koju kokku oled kandnud. Ma vist tervet kuud vastu ei peaks, sest panipaigad väikesed, aga nädalakese kindlasti. Vahest isegi kaks, aga menüü muutuks väga üheülbaliseks ja ebatervislikuks. Täna õhtul on kavas jõuludest külmkapinurka jäänud hapukapsapurk lagedale tuua.

Numbrid: Kanadas 769 408 juhtu (19 755 surma), Ontarios 264 300 (6072), Torontos Ontarios 1837 uut juhtu. Mehhiko ja Kariibi lennud pannakse kinni. Lennujaamades muudetakse testimine kohustuslikuks. Rahvusvahelistelt reisidelt tulnud peavad pärast testimist olema karantiinis hotellis, mis tuleb inimestel endil kinni maksta. Isegi koju ei lasta enne, kui testitulemused käes. Kõik selleks, et sundida inimesi reisimisest hoiduma.

Postmargid, pakane ja uuenev sõnavara

Esiteks, olen kas pime või rumal. Hommikul mulkide ohtrate kleepsudega jõlupakendit koos muu paberikraamiga prügikotti sokutades jäi pilk veel kord kleepsudel pidama. Miks on neil hinnad peal? 0.75 eurot üks kleeps? Nojah, ei olnudki kleepsud, jõulumargid olid hoopis. Aga niivõrd ebastandardsed, et... Seega polnud mängus ka ühtegi ammust õpilast, kes soojalt oma endise emakeeleõpetaja peale mõeldes pakile värviilu oleks lisanud... Ilusa unelma purunemine. :)  

Pakane jätkub. Öösiti ca -16 C, päeval -10 C, tuulekülma kõvasti rohkem. Öösel käis akna taga selline ulgumine, nagu oleks Siberi purgaa valla päästetud. Küll on hubane õhtul paksu suleteki all Provence´i suvemeeleoludes raamatut lugeda, siis ennast uinumiseks kerra tõmmata ja teada, et isegi hommikul ei pea kusagile minema. Õhtul ikka käisin. Kõndimas. Pakane on põnev.

Aga lõunatunnil jäi FBs silma MK ülipopulaarseks kujunenud lõim, kus ta käis välja paar aktuaalset uudissõna: eliitvaktsineeritu, mille vastand oleks heidikvaktsineeritu. See siis kokku kajamas Eesti uudistega, kus teatatakse eelisjärjekorras vaktsineeritud kantsleritest ja haiglajuhtidest, kes oma  klubikaaslastele vaktsineerimist võimaldavad. Ja kus siis läks keeleloomeks! Staarvaktsineeritu (meedias rohkelt tähelepanu saav eliitvaktsineeritu), eliitkari (eliitvaktsineeritud, kel tekkinud karjaimmuunsus), juhu- ja eksivaktsineeritu, nuhtlusisend (keegi, kes torpedeerib vaktsineerimist või käib eliitvaktsineeritute peale kaebamas), vaktsiiniheidik (vaktsineerimisprogrammist välja heidetud isend), vaktsiinitõrkur, vaktsiinilemb, lihtvaktsineeritu, esivaktineeritu, postvaktsineeritu, Tema Vaktsineeritus, emeriitvaktsineriit, jääkdoosiga vaktsineeritu, kaapevaktsiin jne jne. Hakkas tulema raamatu ("Vaktsitrallid"!) ja filmipealkirju, soovitati laule, millele tuleks ajakohased sõnad teha. Nalja nabani ja sõnaus täies hoos. Vaktsineerimise asemel soovitati kasutada omakeelset kaitsepookimist, mis kujunes ka väga produktiivseks: pookepatt, pookepätt, pookeroim (Aaviku vaimus), poolpoogitu, väärtpoogitu ja väärpoogitu. Soovitati pookemonide mängu ja pooketeema lõpetuseks teatas keegi, et "poogitud nagu vaksti".  

Nagu juba varem öeldud, siis nii ongi, et koroona on toonud argikeelde palju uusi sõnu ja keelendeid. Üks viimaseid, mida eilsetes uudistes korduvalt kuulda võis, oli "viaal" ehk siis klaasist anumake, kus vaktsiini hoitakse. Selgus, et ühest viaalist saab osava toimetamise ja õige süstlaga viie asemel kuus annust ja vaktsiinitootja tahab seetõttu vaktsiini hindu tõsta. Viaali asemel soovitas üks M. sõpradest kasutusele võtta sõna pookepeeker. Puhas luule!

Aga meie tänased numbrid on sellised: Kanadas 764 851 juhtu (19 634  surma), Ontaios 262 463 (6014), Torontos 84 653 (2355). Ontarios 2093 uut juhtu.

Päkapikud teevad ületunde?

Jagasin eilset fotot rõõmsast pakisaajast muidugi ka saatjatega ja tuli välja, et neid lahke käega ja  külluslikult lisatud jõulukleepse polnudki nemad pakile pannud. Aga kes siis? Postitöötaja Eestis? Postitöötaja Kanadas? Päkapikk, kel  kleepsuplaan täitmata? Ega saagi vist seda teada. Korra tuli veider mõte, et äkki keegi mu kunagistest Viljandi õpilastest on postkontoris tööl, vaatas, et tuttav nimi... Tore saladus igatahes.

Tegin üle pika aja pilatest YouTube´i järgi. Mitu nädalat vahele jäänud jälle ja no küll oli kehv vorm. Tuleb ikka tubliks hakata. Pärast eneseületust on taevalik tunne.

Õues oli tõeline tali: miinuskraadid ja lumi. See viimane on suurematel kõnni- ja sõiduteedel küll juba soolasupiks muutunud, aga väiksematel tänavatel ja pargis oli ilus.

Tänased nubrid: Kanadas 760 593 juhtu (19 523 surma), Ontarios 260 370 (5958), Torontos 83 935 (2341). Ontarios ainult1670 uut juhtu. Viimati oli see number nii väike novembri keskpaigas. USA ületas 26 miljoni piiri.

Millal siin küll jälle raamatut saab lugeda?

Jõulud

Väljas on jõuluilm. Lund on sadanud hommikust peale. Õue nautima ei pääsenud - koosolekud. Aga kena aknast ka vaadata. Teel ei tahaks olla, aga A. peab just täna Ottawast Torontosse sõitma.

Ja siis saabus veel kaks jõulupakki Eestist. Maiust, kilu ja palju südantsoojendavat. Kuulan R. esimest CD-d omaloominguga. No ikka täitsa uskumatu, mille kõigega meie tibud juba hakkama saavad! Tüdrukul tuleb meloodiaid nagu varrukast. Stuudiolindistus ja puha... laulab, mängib. Tädi rind pakatab uhkusest ja süda rõõmust.

Eestis astus uus valitsus ametisse. Me hetkel ainus riik maamuna peal, kus nii president kui peaminister mõlemad naised.

Jaanuar peaaegu läbi. Kuhu see kadus?

Tänased numbrid: Kanadas 756 616 juhtu (19 389 surma), Ontarios 258 700 (5909), Torontos 83 474 (2330). Ontarios 1740 uut juhtu. Trudeau ähvardab karmimate reisipiirangutega. Kardetakse viiruse uusi tüvesid.

Aastapäev ka Kanadas

Täna aasta tagasi registreeriri ametlikult esimene koroonahaige Kanadas. Numbrid on küll kahanemas, aga aeglaselt ja ka uued kergemini nakkavad versioonid on päral. Seetõttu pikendab Ontario hädaolukorda vähemalt kahe nädala võrra. Millal see praegune lõppema pidi ja kui kaua kestab järgmine, ei tea, arvepidamine on sassis. Muidu polegi vahet, aga EMW online kontserdi lindistamisele võib see taas takistuseks saada. 

Nädalavahetusel oli Toronto politsei käinud 40 suuremat (kodu)pidu laiali ajamas. Minu ülemise korruse muusik-naaber oli ka kahtlaselt aktiivne. Kostus pillimängu ja valjuhäälne sõbranna oli platsis. Parimal peoajal jäi seal vaikseks, küll aga laekus noormees hommikul kella nelja paiku suurte mütsude saatel, mis pani mõtlema, et kas ta käis pillidega kusagil keikal.

Koeraomanikke hoiatatakse, et nad ei laseks koeri omapead ringi kolama - koiotid pidid koeri murdma.

Homseks lubab lund.

Tänased numbrid: Kanadas 750 925 juhtu (19 187 surma), Ontarios 250 960 (5846), Torontos 82 790 (2324). Ontarios 1958 uut juhtu.

Tunne iseennast: veidrad kõrvad

Täna sain jälle veidi targemaks. Üks mu Goodreadsi sõpradest postitas teate sellise raamatu kohta: Emma WhispersRed "Unwind Your Mind: The Life-Changing Power of ASMR". Mis on ASMR? Googeldasin ja sain teada, et autonomous sensory meridian response ehk ehk autonoomne sensoorne meridiaanreageering. See on kõditunne, mis liigub pealaest jalataldadesse, põhjustades keha lõõgastumist ja tekib reaktsioonina erinevatele füüsiliste, heliliste vm aistingutele. Pidi olema sama hea kui mindfulness. Või parem.

Tuleb välja, et YouTube´is on karjade kaupa neid, kes pakuvad erinevaid ASMR seansse, mis peaksid vaatajal stressi alandama: sosistajad, kammi krabistajad, paberikortsutajad, kosmeetikakoti silitajad. jne. Vaatasin mõnda, et aru saada, mis värk on, ja mõistsin, et enamus neist helidest, mis peaks justkui head enesetunnet tekitama, on lihtsalt kohutavad taluda. Ka ei paku mulle mingit mõnu vaadata, kuidas kellelgi teisel pead silitatske, eriti kui sinna juurde käib sosin - siis on seda kõike lihtsalt võimatu vaadata. Sama lugu sõrmedega lauale trummeldamise puhul. Aga kui keegi näitab pikalt ja põhjalikult oma kõrva puhastamists, siis.... No ei! 

Guugeldasin edasi ja leidsin Müürilehest mõne aasta taguse eestikeelse postituse, kus keegi sarnase tee läbi käis. Alguses uuris, mis see ASMR on. Siis katsetas enda peal (st vaatas videoid) ja sai aru, et pole üldse tore - vastupidi, tekitab hoopis frustratsiooni ja tahtmist plehku panna. Ka tema jätkas guugeldamist ja sai teada, et need, keda teatud helid (nt sosistamne, matsuamine, luristamine, kriidi kraaps vastu tahvlit, sõrmedega trummeldamine lauaplaadil) ärritavad, on misofoonid.

Misofoonia ehk helide vihkamina (vrd misogüünia) on neuroloogiline seisund, mille all kannatavatel inimestel vallandavad teatud helid negatiivseid emotsioone, mõtteid või füüsilisi reaktsioone. Sellel on mingi seos sünesteesiaga. Aga misofoonia ei ole fonofoobia (tundlikkus valjudele helidele). Veel on olemas hüperakuusia, aga ma ei saanud päriselt sotti, kuidas see erineb misofooniast või fonofooniast.

Õrnad kõrvad on mul alati olnud, tean seda ammu. Hiljem olen sama märganud oma vennatütre puhul. Nii pidi paps kunagi motokrossilt ära tulema, sest ma nutsin kontrollimatult. Mäletan siiani, kuidas ma seal  raja kõrval seisin ja kui jubedad olid hääled, mida mööda Kulbiorgu kimavad veomasinad (sest see oli veokate võidusõit) tekitasid. Mul ei olnud hirmu autode ees (kuigi meeldivad nad nüüd ka polnud), lihtsalt nende poolt tekitatav heli oli talumatu. Siiani, kui tuletõrje või kiirabi tänaval mööda kimab, tekib refleks: tahaks käed kõrvadele panna. Ja mõnikord panengi. Pärast peapõrutust on see tundlikkus veelgi suurenenud. Kooris laulmise pidin ära lõpetama, sest naabersopranid laulsid liiga kõvasti. Aga kas asi on hääle valjuses või iseärasuses? Tuleb välja, et minu puhul mõlemas: mu kõrvad pole mitte ainult õrnad, vaid ka valivad.

Sosistamisega on nõnda, et kui keegi oma ja armas kõrva sosistab, siis see on kas OK või lausa väga tore. Aga kuulata YouTube´ist neid võõraid mikrofoni sosistajaid... Õudne! Kui Anu Lamp, suurepärane näitleja ja koguni lavakõne õpetaja, kord raadios mingit ilukirjanduslikku teksti ette luges, intiimsuse mõttes (ilmselt?) justkui kergelt sosistades ja mikrofoni hästi lähedal hoides, siis pidin raadio kinni keerama. Talumatu tundus! Samuti on piinarikas kuulata igasugust matsutamist, luristamist, krõbistamist. Uuemal ajal on seetõttu keeruline kinos käia, sest seal kogu aeg keegi krõbistab või matsutab. Aga sosistamine on neist ikka kõige häirivam.

Lapsepõlves oli mul üks veider komme. Kui 1960ndatel sõbrantsidega maja ees keksu või muud mängisime ja ma kuulsin piki Riia tänavat diiselkütusega veoautot lähenemas (olid sellised hästi jõulised, "kurja näoga" autod, jooksin majaesise trepi ülemisele parempoolsele platvormile ka karjusin "Tita, tita, tita...", kuni auto mööda sõitis. Miks tita, ei tea, aga see oli omamoodi tõrjemaagia, kuidas see kole heli üle elada. Ma ei kartnud neid autosid, ka ei olnud nende hääl ülemäära vali, aga see heli oli lihtsalt väljakannatamatu.

Veelgi varasemast ajast mäletan ühte isa sõpra. kes oli suur ja sõbralik mees (või vähemalt püüdis kangesti sõbralik olla), aga tema hääl oli selline, et mul käisid judinad üle kere ja ma põgenesin ükskord lasua alumisele korrusele vanaisa juurde, sest ma ei tahtnud selle onuga - või õieti tema häälega - mingti tegemist teha. Paps käis mind anumas ja palumas ja ma ei mäleta, kas tal õnnestus mind ära rääkida, aga selle hääle tämber ja sellest tulenev ebameeldivustunne on siiani meeles. Hiljem olen kohanud ühte sarnase häälega meest, aga nüüd ei tekita see minus enam väga tugevat reaktsiooni. Või on asi lihtsalt selles, et täiskasvanuna kontrollime oma reaktsioone ja käitumist. Aga mikrofoni sosistamine on endiselt no-no! Selliseid diiselautosid enam ei eksisteeri, seda ei saa selle refleksi olemasolu või kadumist kontrollida paraku.

Asi pole muidugi kõrvades vaid ajus. Misofooniaga pole aju-uuriajd veel väga palju tegeleda jõudnud nagu ka mitte ASMRiga, aga jaksu neile. Seda ASMR raamatut ma kohe praegu vist siiski lugeda ei taha. Kuigi kassi nurr, mere- ja metsakohin nagu ka pea harjamime ja massaazh on mõnusad kõik ja kuuluvad samuti tunnustataud mõnutekitajate hulka ASMR usku inimeste meelest, siis liigne keskendumine sosistamisele mõjub mulle kui misofoonile antireklaamina. Ja praegu on ka palju muid põnevaid raamatuid järge ootamas. Ehk kunagi tulevikus julgen kätte võtta ka selle sosistamise kiituseks kirjutatu.

Tänased numbrid: Kanadas 746 439  juhtu (19 065 surma), Ontarios 255 002 (5803), Torontos 81 255 (2290). Ontarios 2417 uut juhtu.

Siit nurgast ja sealt

Jah, Navalnõi Putini palee film ongi Venemaa tagajalgele ajanud. Vaatasin selle ära ega imesta. Ja rahvas on vaimukas: kempsupoti harjast on saanud vastupanu sümbol. Et misse? Vaadake film ära, siis saate aru. Ka Tallinnas oli meeleavaldus, kus palju noori venelasi. Hea.

Siin vaikne laupäev. Meeleavaldusteta. Päikesega. Sobis hästi kappide koristamiseks. Õues ligi 10 miinuskraadi - selle talve rekord.

Õhturaamatuks on Peter Mayle "A Year in Provence". See oli vist keegi "Plekktrummi raamatute" külalistest, kes seda soovitas. Tellisin kohe endale ka. Ongi mõnus lugemine, briti abielupaari elust Provence´i väikeses külakeses. Värvikad tüübid, prantslaste toidukultus, humoorikas. Soovitan. Seepeale tuli hirmus croissant´i isu. Täna käisin Eataly´s ja ostsin ühe. Aga itaalia versioon sellest prantsuse saiast oli pettumus. Nende foccacia on palju parem. Tean siin kandis kohta, kust saab head croissant´i. Tuleb minna. Homme.

BlogtTO kirjutab uuest tai restoranist, kus saad hinnaalandust, kui teed kükke: 20 kükki ja 20% alet. Huvitav, kui teed 110 kükki, kas siis makstakse peale? Teine koht teatab, et nüüd saad sõbrale koju kokteili tellida/saata. Toidu- ja joogikohtade omanikud püüavad loomingulised olla.

Tänased numbrid: Kanadas 742 531 juhtu (18 974 surma), Ontarios 252 585 (5723), Torontos 81 255 (2290). Ontarios 2359 uut juhtu.

Inspiratsioonist ja postkaartidest

Õeke soovitas kirjutada vähem argipäevast ja jagada rohkem inspiratsiooni. Häda on selles, et õhtuks on kogu inspiratiivne energia kulunud tööasjadele ja pole kuigi palju jagamiseks alles jäänud. (Noh ja endale vabatahtlikult võetud kroonakrooniku kohustusest ei tahaks ka lahti ütleda.) Seda tänulikum olen kõigile, kellelt ise inspiatsiooni saan - olgu töö- või vabal ajal.

Täna saabus hinge kosutavaid meile ja õhtul ka märkimisväärne patakas jõulukaarte. Näha on, et Canada Post maadleb ikka veel jõulusaadetiste laialivedamisega. Aga mis võiks olla selle vastu, et häid soove saabub pikema aja jooksul. Sel aastal tuli paberkaarte eriti rohkesti. Üheks põhjuseks muidugi see, et ma ei saanud Eestisse ja sõbrakohtumised jäid ära. Kuid tundub ka, et inimestel on tavapärasest rohkem energiat ja aega sellise vanamoodsa asjaga tegeleda.

Kui ma nüüd kogu seda jõulukupatust uuesti üle vaatasin, mõtlesin kõigile saatjatele - koos ja eraldi. Selline huvitav läbilõige inimeludest ilmnes: kelle perre saabus uus rõõmurull, kelle elust triivis mõni varem armas olnud inimene eemale... Kes soovib tervist (paljud), kes kohtumisi päriselus (enamus).

K. sorteerib parasjagu oma isiklikku arhiivi ja raporteerib aeg-ajalt leidudest. Arhivaarina tean, millist probleemi võivad endast kujutada postkaardid. Olid ju ajad, mil neid saadeti tonnida viisi - kõigiks pühadeks, sünnipäevadeks, reisidelt ja mõnikord lihtsalt niisama. Nende infoväärtus võrreldes kirjadega on võõrale sageli madal, ometi on nad saajale olulised olnud. Mida ja kui palju säilitada? Suure klassiku või muu kuulsuse kogus lähevad säilitamisele muidugi kõik libled ja lipakad kuni trammipiletitena välja. Aga mida teha nn lihtsale inimesele saadetud kaartidega? Isegi kui tahaks kõike alles hoida, siis arhiivid pole kummist. Kirjandusmuuseumis töötamise ajast mäletan, kuidas Nigol Andresen oli pärast ühte juubelit koostanud nimekirjad: 1) õnnitlesid:...., 2) jätsid igal juhul õnnitlemata:.... Ja kaardid olid tõestusmaterjalina muidugi alles hoitud. Vaat see statistika ja analüüs kõneles nii mõndagi - aja, inimeste ja nendevaheliste suhete kohta.

Mina olen seni ka kõik kaardid alles hoidnud, st pole neid kunagi teadlikult minema visanud. Paraku läks kogu lapasepõlvekodus olnud kraam dramaatilistel asjaoludel pürgimäele, sh P-lt saadud kirjad alates 1968. aastast. Siis, kahekümne aasta eest, oli sellest kohutavalt kahju. Nüüd mõtlen, et vähemalt ei pea ma ise vanuigi seda rasket otsust tegama, mida säilitada ja mida mitte.

H. postkaarte olen juba maininud. Paaril viimasel aastal on ta mulle jõuluks kinkinud oma uue luulekogu. Imestasin siis ikka, kuidas ta seda kõike jõuab. Tööl on tubli ja loominguline ja vabal ajal ka veel... Seekord oli tal teine geniaalne idee: saata sõpradele postkaarte omaenda fotode ja luuletustega. Mõtlesin, et lugu lõpeb uue aastaga, aga ei - täna tuli järjekordne kaart. Mõtlen siiani, et kumb ma siis täna olin, kas igavesti voolav jõgi või kivi, kosmose konstantne osa. Täna oli vist pigem jõe päev...

No igatahes: imeline, et on sellised sõbrad. Mida kõike nad pole mulle andnud - lisaks inspiratsioonile veel palju head.

Tänased numbrid: 736 899 juhtu (18 819 surma), 250 226 (5701), Torontos 80 541 (2276). Ontarios 2662 uut juhtu.

Pikk päevatee

Tööpäev venis pikale ja lõppes ülipõneva online loenguga põgenikelaevast Victory, millega eestlased jt baltlased püüdsid Rootsis Kanadasse pääseda 1949, aga jäid Iirimaale lõksu. Haarav, põhjalik. Uurimine jätkub. Aitame uurijat nagu oskame.

Õue ei jõudnudki, aga homme on juba reede ja seejärel nädalavahetus - siis patseerime ja hingame.

Täna on 21. sajandi 21. aasta 21. päev, teatas I. hommikul. Lubasin seda tähistada, aga mingit head tähistamise plaani pole tekkinud. Küll aga tahaks tänaseks juba 51 miljonit vaatamist kogunud Putini palee loo ära vaadata. Navalnõi postitas selle koos omanimelise fondi uuringuga eile. Kas see ajab V. tagajalgadele? Või kulgetakse seal vanaviisi edasi?

Numbrid: Kanadas 730 886 juhtu (18 607 surma), Ontarios 247 564 (5614), Torontos 79 767 (2255). Ontarios 2632 uut juhtu. USA ületas 25 miljoni piiri.

Uus aeg

Lõunanaabritel uus president ametisse vannutatud. Kas nüüd algab uus ja parem aeg? Lootma peab. Piilusin ka päeval töötegemise sekka inauguratsioonitseremooniat. Veel neli aastat tagasi poleks keegi osanud ette kujutada et järgmine sarnane sündmus toimub ilma juubeldavate rahvamassideta, kuulikindla klaasi taga, püssimeeste turvamisel. Aga nii see just käis. Ootame-vaatame huvi ja mõõduka optimismiga, mis juhtuma hakkab. Töö läks igatahes kohe käima: juba 15 erinevat määrust on alla kirjutatud, osad selleks, et Trumpi poliitikat tagasi pöörata.

Kohalik uudis on see, et nädalavahetuseks lubab pakast - lausa kuni 10 kraadi miinust. Siin see tänavu tõesti suur uudis, sest muidu on selline paras Londoni talv olnud ju.

Tänased numbrid: Kanadas 724 995 juhtu (18 448 surma), Ontarios 244 932 (5568), Torontos 78 819 (2246). Ontarios 2655 uut juhtu.

Lihtsalt üks teisipäev

Tänase kohta ei oskagi palju muud lisada - lihtsalt üks töine teisipäev, mis nüüdseks on õhtusse jõudnud. Järjekordne tatrapuder on tulel. Täna lisan sinna lõpuks veidi seeni.

Kanada on samuti Pfizeriga hädas - järgmine nädal ei tulevat sealt meile ühtegi vaktsiini. Vaktsiinitootja on ilmselgelt oma võimeid üle hinnand ja katteta lubadusi jaganud. Aga kogu globaalset koroonahullumaja arvestades pole ka midagi imestada. 

Homme seevastu saab olema ajalooline päev - USAs asub ametisse uus president. Loodame, et kõik kulgeb rahulikult. Arvestades paari nädala taguseid sündmusi valmistutakse hulludeks olukordadeks. Mõistlik.

Tänased numbrid: Kanadas 719 284 juhtu (18 254 surma), Ontarios 242 277 (5479), Torontos 77 872 (2211). Ontarios ainult 1913 uut juhtu. Mis meeldiv trend!

Päeva lõpetuseks veidi teisipäevajazzi.

Valguse tulemine

Täna hommikul ärkasin ja arvasin, et olen sisse maganud - väljas oli nii valge. Tegelikult ärkasin päris õigel ajal, veidi enne poolt kaheksat. Lihtsalt lähebki varem valgeks ja õhtul hiljem pimedaks. Pärast viit õue minnes ei astunudki enam pimedusse. 

Koju jõudes leidsin postkastist sõber H. järjekordse inspiatsiooipostkaardi tema luuletusega, mis rääkis just sellestsamast: nüüd pole muud, kui valguse poole minek, iga päev on eelmisest veidi pikem ja pikemaks muutuvad ka meie jalutuskäigud... Oli päris imelik seda lugeda. Tekkis creepy tunne, e H. on ennast mu ajju sisse loginud.

Tegelikult on asi selles, et me kõik märkame seda valguse tulekut. Eile oli tõnisepäev, mille kohta vanarahvas ütles, et kui päikest kasvõi nii palju paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis püsivad mehed terved. Ja terved peavad nad nüüd olema, sest päikest näitas ka eile.

Tõnisepäeva on ka taliharjapäevaks nimetatud. Pool talve on selja taga, teine pool ees. Seda kukesammu pikkust päeva pikemaks muutumist just tõnisepäeva paiku mainitakse ka rahvakalendris. Tore mõelda, et mingid asjad on maailmas püsinud ajast aega. Pärast pimedust tuleb valgus.

Küünalde põletamise aeg kestab siiski edasi. See ei lõpe mitte jõuluga.

Tänased numbrid: Kanadas 713 266 juhtu (18 078 surma), Ontarios 240 364 (5433), Torontos 77 327 (2206). Ontarios ainult 2578 uut juhtu!

Spotify pakkus valguseteemale omalt poolt lisa. Toredad tasased udupasunad kõlavad siin.

Aasta eest

Täna aasta eest astusin Tartus bussi, et alustada tagasiteed oma teise koju, siia. Uudistest oli silma-kõrva jäänud, et kusagil on mingi uus viirus levimas, aga erilist tähelepanu ma sellele ei pööranud, kuna tegemist oli palju: asjad tahtsid ajamist, inimesed üle vaatamist. Eestis oli hea. Nagu ikka.

Sel nädalal aasta eest tuvastati esimene koroonajuhtum USAs. Tänaseks on see seal diagonoositud enam kui 24 miljonil inimesel, surmasid 406 709. Kanadas on need numbrid 707 389 ja 17 984, Ontarios 237 786 ja 5409, Torontos 76 467 ja 2204. Ontarios täna 3422 uut juhtu - nooleots jälle ülespoole. 

Kümme kuud teistmoodi elu seljataga. Kõigega harjunud. Uus normaalsus ju. Eile, kui Koerner Hallist mööda jalutasin, püüdsin meenutada, mis tunne oli, kui sinna kontserdile sai mindud, ja kuidas see oli, kui istusid saalis võõrastega küljekuti... Millal ma viimati kinos käisin? Vist eelmise aasta veebruaris. Millal viimati joogaklubis? Eelmise aasta märtsi esimeses pooles. Päev enne hädaolukorra kehtestamist käisin viimasel konverentsil. Zoomist ei teadnud ma siis veel midagi. Polnud vaja ju.

Ei saa öelda, et see kõik lõpmata kurvaks teeks. Mis sa ikka tühja kurvastad. See ei muudaks ju midagi. Ja ega päris kõike tagasi tahagi. Uus aeg on ju ka palju head andnud: mullielu võimaluse, aega ja vaba ajumahtu raamatute lugemiseks, tööl uusi innovaatilisi ettevõtmisi. Isegi uue sõbra leidsin tänu koroonale - keelesõbra Tallinnast. Aga hooti on mure lähedaste pärast, et keegi seda tõbe külge ei korjaks. Ja küsimus ripub õhus - millal jälle koju saab. Kas suvel?

Eile sain Harari raamatu läbi. Vahepeal tekkis tahtmine temaga vaielda, vahepeal noogutasin heakskiitvalt kaasa. Aga kui päris lõppu jõudsin, siis imestasin. Või et siis sinna ta meie teadvust programmeerivate lugude kritiseerimise ja lahti lammutamisega tüüriski... kannatuste ületamise ja meditatsiooni juurde! Kuidagi julgustav nii isiklikus kui üldises plaanis. Sest nii ju ongi: mis iganes maailmas või sinu endagi elus sünnib, alati ei saa me mõjutada protsesse, muuta teiste inimeste maailmavaadet või suhtumisi. Või kui ka saame, siis kuidas olla kindlad, et otsustame või toimime õigesti? Eluga kaasa minna aitab elukestev õppimine. Aga selleks, et eluga päriselt toime tulla, ennast ja teisi kannatustest säästa, peab tegelema omaenda meelega. Aamen. Nüüdseks peaaegu pimedalt ning parkinsoni tõttu kõnevõimet kaotavalt V-lt tuli sõpradele e-mail, mis räägib just sellisest suhtumisest: kuulan audioraamatuid ning jälgin telekast USA, Kanada ja Eesti uudiseid - pean vastu antidepressantide ja meditatsiooni abil. Selline sõnum ühelt lõpmata nutikalt ja stoiliselt inimeselt. Hararile raamatu eest kümme punkti kümnest ja õekesele tänukummardus tänase filosoofilise vestluse eest.

Lõpetuseks aga tänasele sünnipäevalapsele M-le parimad soovid nii alanud eluaastaks kui kogu ülejäänud eluks. Nende põlvkond saab kiigata sinna kummalisse tulevikku, mida Harari oma raamatus pisut ette kujutada püüab, teades samas, ei päris nii see kõik kindlasti ei lähe. M. ja meie teised noored saavad nägema seda, mis meil nägemata jääb. Loodame, et see maailm siis liiga kole pole. Aga eriti peame lootma, et neil oleks kõik oskused selle tundmatu tulevikuga toime tulla.

Tasapisi

Tänane päev kulgeb tasapisi. Kodujutud, pargitiir, raamatud. Olen aplalt uut lugemisvara kokku krahmanud. Nüüd tahaks kõike ja korraga lugeda. Harari esimene raamat saab täna läbi, teine ootab riiulis. Eile saabus kaks Timothy Snyderi oma ja riiulis on veel palju head kraami. Mulle sobib see kodus istumine praegu väga hästi. Talv ju ka. Kuigi meil ikka soe. Täna paistis päike terve päeva. Eestis seevastu kõva pakane.

Eestist veel üks koroonauudis - R. sai positiivse testivastuse. Eesti tuttavate haigete nimekiri aina kasvab. Aga R-l on õigus, seal on ju ka haigestumisnäitajad kaks korda kõrgemad kui siin. Meil piirangud rangemad.

Tänased numbrid: Kanadas 702 182 juhtu (17 865), Ontarios 234 364 (5340), Torontos 75 408 (2164). Ontarios 3056 uut juhtu.

Samba saaga

Üks kuum teema on seni poliitliste mullistuste varju jäänud. Kunagi lühiajaliselt ka minu kodulinnaks olnud Viljandisse paigaldati detsembri lõpus Jaak Joala monument. Miks? Viljandi oli Joala sünnilinn. Monumendi valmistas Mati Karmin. Tellijaiks mõned Viljandi poliitikud, ka parlamendisaadik ja Isamaa esimees Seeder. Juba enne paigaldamist käis kuum teema uudistest läbi. Paljud linlased ja kunstiinimesed olid monumendi vastu. Ja ma ei imesta. See sambasse müüritud Joala näeb tõesti üsna hirmutav välja. Naljahambad kommenteerisid: "Joala väljub teisest sambast". Samba-teemalisi meeme on teisigi olnud.

Nüüd tuli uudis, et laulja lesk, kellele kuulub Joala kaubamärk, läheb Viljandi linna vastu kohtusse, sest monument erineb algsest kavandist, mida talle kunagi tutvustati.Aga kogu see samba idee ei meeldinud talle. Seepeale teatas linnapea, et kohtusse nemad minna ei taha ja monument võetakse maha. Linnaelnikelt oli ka kuulda, et sambast kostuv diskotümps häirib ümbruskonna elanikke. Ja no enamusele tundus asi lihtsalt kole ja kohatu kõigi oma kellade ja viledega: lisaks muusikale, mille valik olevat ühekülgne, on samba ülaservas vilkuvad värvilised tulukesed, mis jätavad Joalast mulje kui mingist diskokuningast.

Vaene Joala. Ka teises ilmas ei anta talle asu. Päris hirmus on ikka surnud kuulsus olla: sinuga võidakse teha mida iganes ja sa ei saa midagi enda kaitseks ette võtta. Pole olnud meeles vennakese, praeguse viljandlase, käest küsida, kas ta on käinud juba sammast vaatamas ja mis ta sellest arvab. Aga olen kindel, et tean vastust niigi...

Päris õudne, kui kunstikauged poliitikud, kes rahva rahasid käsutavad, hakkavad selles vallas otsustusi tegema. Neid sambasaagasid on ju ridamisi olnud. Aga Pärnu linnavoliniku sõnavõtt moodsa kunsti teemadel ületas kõik ootusi (kartusi)... Kuidas on nii läinud, et mõned inimesed enam sugugi oma rumalust ei häbene? Või on see alati nii olnud? Hooti küll. Kui kasvõi nõukaaja ideoloogilistele rehadele mõelda. Aga mulle tundub lolluse pealetung viimasel ajal ikka eriti julge ja räigena. Loen endiselt Yuval Noah Harari "21 Lessons for the 21st Century". Ülimalt haarav analüüs käesoleva aja iseärasutest ja sellest, kuhu me teel oleme. Ärgem kunagi alahinnakem inimlikku lollust, on üks tema soovitusi. Tõesti tähtis asi meeles pidada. Ka omaenda suure tarkuse üle otsuseid tehes...

Tänased numbrid: Kanadas 695 196 juhtu (17 720 surma), Ontarios 231 308 (5289), Torontos 74 476 (2139). Ontarios 2998 uut juhtu, mis näitab mitmendat päeva langustrendi. Seevastu surmade arv kasvab. USA ületas 24 miljoni piiri. V. teatas, et nende hooldekodus on asutud vaktsineerima ja tema on esimese sutsu kätte saanud.

Asjad liiguvad kiiresti

Eestist tuli teateid, et Ref ja Kesk on juba käsi löömas. Teisi mängu ei võeta. Asjad liiguvad kiiresti.

Siin oli esimene eriolukorra päev lipukirjaga "Püsi kodus!". Täna tulid ka selgitused, mis ja kuidas. Politseil pole siiski õigust jalutajaid tülitada või autosid rajalt maha võtta kontrollimaks, kuhu minek. Selleks polevat seaduslikku alust. Nii et kuigi trahvimäärad on kehtestatud, puuduvad head hoovad, kuidas kontrolli teostada või karistusi määrata. Politsei saab reageerida kellegi kaebuse peale, nt kui kusagil parklas on suurema kamba kogunemine või kellelgi kodus läbu. Olen juba varem öelnud, aga kordan taas: ei tahaks reeglite kehtestaja ega kontrollija nahas olla. Õnneks pole ka.

Ei oska öelda, kas rahvast oli väljas vähem kui eile. Veidi ehk. Poes igatahes järjekordi polnud. Riiulid tühjad ka ei olnud. Vähemalt ostupaanikat uus sulgemine kaasa ei toonud. Inimesed on harjunjud.

V-le helistasin täna. Nende hooldekodus haigusjuhte pole, aga ka mitte vaktsineerimist - veel.

Tänased numbrid: Kanadas 687 387 juhtu (17 510 surma), Ontarios 228 310 (5189), Torontos 73 675 (2126). Ontarios 3326 uut juhtu.  

Täna jälle tähtis päev - 44 aastat tagasi sündis pisiõde M. Küll mul on nende siblingutega ikka vedanud! :) Kallid ja õnnesoovid!

Milline päev!

Õieti algas kõik juba öösel, Eesti aja järgi. Kodune viletsus astus tagasi! Eile rullus lahti järjekordne Keski korruptsiooniskandaal ja üks asi viis teiseni. Kuigi tundub, et ka perekonnateemaline rahvahääletus (seda ei tule!) mängis otsuse tegemisel kaasa. Niisiis ei pidanud meie värvikas ja reljeefne valitsus kahte aastatki vastu. Nüüd siis kohtumised tagatubades. Kas Ref Keskiga või Ref Isamaa ja Keskiga? Saame näha. Kesk on öelnud, et EKREga nad uuesti valitsusse ei lähe. Keski kõneisikuks on tõusnud Reps. Ratas läheb  Riigikokku.

Noh ja täna sai Trump oma teise impeachment´i kätte. Esindajatekoda hääletas tagandamise poolt, lisaks demokraatidele ka kümme konservatiivi. Nüüd läheb asi Senatisse, aga see võib vist ka alles pärast uue presidendi ametisse kinnitamist juhtuda. Igatahes on T. esimene USA president, keda on kahel korral tagandatud. Pangad jm äriringkonnad juba kinnitavad, et Trumpiga enam äri ei aeta.

Pahad päevad paremäärmuslastele kaugel ja lähedal, pidupäevad meile, ülejäänuile. Tahaks küll värskemaid tuulekesi puhumas näha, et lööks õhu pahast haisust puhtaks. Reform pole viimasel ajal ka teab mis head muljet jätnud, aga eelmisest hullem ei saa üks valitsus olla. See, kui kohtualune Kesk Refi poolt ikkagi valitsusekõlbuliseks kuulutatakse, on ka omajagu pikantne muidugi ja hea närimise kont kriitikutele, aga eks me näe, mis lähitulevik toob.

Sellised tormilised poliitsündmused siis. Tööpäev kulges märksa rahulikumalt, kuigi tegusalt. Ja ainult kahe koosolekuga. Homme samas vaimus edasi.

Tänased numbrid: Kanadas 680 809 juhtu (17 371 surma), Ontarios 224 984 (5127), Torontos 72 679 (2098). Ontarios 2961 uut juhtu.

Olin selle oopuse juba ära postitanud, kui meenus, et meil on vist üks eurolaul, millel sama pealkiri kui  tänasel postitusel. Tehkem paar reibast tantsusammu pöördelise päeva lõpetuseks.

Uus hädaolukord

Ontarios hakkab neljapäevast kehtima uus hädaolukord. Nii nagu kevadel, kästakse nüüdki kodus püsida. Lubatud on ainult toidupoes, apteegis ja arsti juures käia. Ka trennitegemine on lubatud. Kevadel sain oma kõnnitiirud tehtud, vahest kvalifitseeruvad need nüüd ka sportimiseks. Koolid jäävad kuuks ajaks koduõppele. Nende poodide, mis veel lahti, tööaegu lühendatakse. Jne. Põhjuseks asjaolu, et halvematel päevadel on kasv 7% ja kui samas vaimus jätkame, on veebruari keskpaigaks 10 000 uut juhtu päevas. Ollakse mures haiglate võimakuse pärast. Komandanditunnist veel ei räägita, aga maske kästakse nüüd ka tänaval kanda, kui ei saa 2-meetrist vahet pidada. Enamus teeb seda juba niikuinii. 

Minu elus ei muuda see kõik endiselt eriti midagi. Loodan, et tohib ikka jalutada - ainus mure. EMW järgmise veebikontserdi lükkasime veebruari lõppu, kuna filmimiseks ei saa kokku tulla. Nii et karud kõik oma koobastesse tubastele töödele. Päris talveunne kahjuks (või õnneks) jääda ei saa.

Biblio Klubilt kuulsin hommikul Zoomis, et Ehatares olevat ülemise korruse rahvas juba vaktsineeritud.

Täna pudenes taevast midagi valget alla. Oli selline nulli ümber ilm. Tänavad kohati salakavalalt libedad. Aga õiget talve lähiajal ei paista tulevat. Jaanuari teises pooles vist on loota (või karta). Õhtuse käigu ajal sattusin sellise jõuluse olukorra peale.

Tänased numbrid: Kanadas 674 027 juhtu (17 224 surma), Ontarios 222 023 (5053), Torontos 71 923 (2075). 2903 uut juhtu.

Täna on tegelikult ajalooliselt tähtis päev. 52 aastat tagasi saabus siia ilma vennaraas P., kes jääb vanemale õele raasukeseks igavesti, aga nüüdseks on temast saanud ka üks mu parimaid sõpru. P. 4 kuud ja mina 9 aastat noor siin Riia tänava õitsvate õunapuude all. Sünnipäevapaki kutse oli just täna kohale jõudnud - imeline ajastus. Palju õnne, vennake! 💙

Vaata oma nina ette

Arvestade seda, mis toimub praegu Eesti ja USA poliitikas, on mõistlik uudistele päeva jooksul küll pilk peale visata, aga seejärel jälle omaenda nina ette vaadata ning tegeleda asjadega, mis sõltuvad sinust endast ja väga võimalik, et ka rõõmu valmistavad, olgu lühemas või pikemas perspekiivis. Nii see tööpäev läkski, uute ja vanade projektide tuules. Tundub, et mede tiim tahab aasta esimeste nädalatega miski rekordi purustada: üks koosolek päevas on suur erand, keskmine kisub sinna kolme kanti. Oh janti!

P. pojake olla kuulutanud, et Kanada on tema unistuste maa. Jõudsin just vastata, et hetkel paistab Kanada tõesti üks maailma mõistlikumaid paiku olevat, hoolimata koroona jätkuvast paeletungist. Aga kohe seejärel nägin uudist, et kaks Kanada Venemaa "eksperti" tulnud välja ideega asuda Venemaaga suhteid parandama - olevat aeg uueks sulaks. Pärast kõiki naabrivallutusi, mürgitusi ja digihuligaansust. Tolksti! Tuligi ära siin ka. Ega see muud tähenda, kui et karu ei maga ja on siinseidki käsilasi aktiveerima asunud.

Tänased numbrid: Kanadas 666 067 juhtu (17 041 surma), Ontarios 219 120 (5012), Torontos 71 078 (2064). Ontarios 3338 uut juhtu. USA ületas 23 miljoni piiri. 

Üks uudis ka tavaliste inimeste maailmast. 2019 olevat Ontarios kõige populaarsemad beebinimed olnud Olivia, Charlotte, Emma, Ava ja Sophia tüdrukute seas ning Noah, Liam, Lucas, Benjamin ja Ethan poiste seas. Kuidas tundub?

Pühapäev tööl

Tulin töö juurde, et ära tuua suur virn raamatuid, otsida loteriivõitjatele välja nende võidud ja teha veel paar töist liigutust. Need kõik said tehtud. Nüüd ootan A-d, kes tahab, et T. tema mälupulgal oleva filmifaili üle vaataks ja kinnitaks, kas see on rikutud või mitte. Enne ei saa edasi liikuda, kui A. kohal, sest mälupulk vaja T. lauale jätta. Kriban siis veidi kirjutada.

Kuna kontaktide vältimiseks soovitati töö juures mitte käia, siis tulin ajal, mil siin kedagi pole. Saabudes avastasin, et pole ka ruumi... minu toakeses. Kuna kontoris käib remont, siis on kõik ette jäänud kraam ja kola minu tuppa tõstetud. Tuli barrikaadi lammutada, palmipott ja kastid ukselävelt minema lohistada, et sisse pääseda. Nüüd istun arvuti taga eriti sirge seljaga ja kõhtu sees hoides.... muidu ei mahuks ära. Tahtsin ka midagi serverist kontrollida, aga see on maas - ei pääse ligi.

Päris huvitav on üle pika aja suure ekraani ees kirjatööd teha. Hoopis teine perspektiiv. Ka töise klaviatuuri tunne on käest kadunud. Vana motoorika hakkab nüüd tasapisi tagasi tulema.

Panin mängima M. uue saate "Hajala ringvaade". Uus üleilmsete eestlaste tegevusi toetav ja koordineeriv riiklik programm sätestab, et Eestit tuleks enam informeerida selle kohta, millega välismaal elavad eestlased tegelevad. See on siis üks samm sellel teel. Saade on eetris pühapäeva hommikuti pärast kaheksat. No kümme minutit pole palju, aga parem kui mittemidagi. Prime time see ka ei ole, aga tänapäeval saab ju kõike järele kuulata. M. küsis, kas meil ka uudiseid on. No ikka. Juba mainitigi meie musta leiva õpituba tänase saate lõpus. Järgmine nädal tahame oma tõlkevõistluse välja kuulutada. See paistis talle huvi pakkuvat.

Siinne koroonaolukord pole kiita. Numbrid kasvavad kiiresti. Täna on need sellised: Kanadas 652 473 juhtu (16 833 surma), Ontarios 215 782 (4983), Torontos 70 127 (2050). Ontarios 3945 uut juhtu. Seitse päeva on see number olnud üle 3000.

Muusika päästab

Mõtlesin, et kirjutan veidi USAs ja Eestis toimuvast poliitmäsust, sest see on hinge peal, aga nüüd avastasin tänu meie ukrainlasest kaameramehele D-le kitarritalendi, kes on pärit Eestist, aga elab nüüd Torontos, ja tunded-mõtted läksid hoopis teistele radadele. Ka see tegelane sobiks ju meie live stream sarja "Memories of  Home", mis käivitub jaanuari lõpus! D. lubas meid kokku viia. Väga isnpireeriv leid tõesti. Kuulan nüüd mehe veebilehelt tema mussi ja no ei ole vähimatki tahtmist poliitikast mõelda, veel vähem kirjutada. Soovitan teilgi kuulata.

Ilm on ilus ja päikseline juba mitmendat päeva. Lund küll pole (vaid mõned ribad pargis), aga taevas on klaar, ilm krõmps, olemine kerge ja helge. Ei ole kevade tunnet, talve tunne on ikka, aga ilus on.

Tänased numbrid: Kanadas 651 152 juhtu (16 795 surma), Ontarios 211 837 (4922), Torontos 68 953 (2033). Ontarios 3443 uut juhtu. 

Tõesti, kui poliitika ära väsitab, kuulake head muusikat. Sellist käitumist võib ju eskapismiks pidada, aga minu jaoks on see ellujäämisstrateegia. Kunst päästab. Kui mitte tervet maailma, siis paljusid hingi küll. Ja rosinakissell aitab ka. Panin selle tulele. 

Esimene töönädal läbi

Oli kiire tööpäev. Õhtul J. juures mudimisel. Nüüd õhtusöök. Ei jaksa pikemalt heietada. Nädalavahetus ees. Eks siis.

Tänased numbrid: Kanadas 644 348 juhtu (16 707 surma), Ontarios 208 394 (4882), Torontos 67 840 (2019). Ontarios 4882 uut juhtu, millest u 450 on eelmisel kahel päeval registreerimata jäänud juhud, aga  ka ca 3800 uut juhtu päevas on väga suur number. Kas piiranguid tuleb juurde, selgub järgmisel nädalal. 

Sain hakkama

Eile pärast väikest IKEA-teemalist meeleheidet sõin portsu tatraputru ja konstruktoriaju hakkas tööle. Sain need plastjubinad paika! Ja seejärel kogu ülejäänud riiuli. Siis raamatud vanast riiulist välja, riiulid kohale ja raamatud uue süsteemi järgi jälle riiulitesse. No oli ikka hea ja võidukas tunne lõpuks! I did it! Ilus kohe imetella nüüd oma vaimuvara nurgakest. Nii et kui tekib probleeme eluteel, sööge tatraputru, veel parem, kui saab kefiiri kõrvale juua (mina sain), ja kõik edeneb jälle.

Täna oli koosolekuterohke päev, kuid tulemuslik. Kevadhooaja ürituste plaanid hakkavad paika loksuma. Meil on tore tiim - mis viga sellisega koos asju teha.

Päike paistis täna vist terve päeva, mõtlesin õhtul, kui kella viie ajal välja läksin ja loojuv päike ikka veel majadel peegeldus. Päeval polnud aega märgata eriti midagi, aga õhtud on tõesti juba veidi pikemad.

Trumpi sõprade möll eile Washingtonis oli ikka uskumatu. Nagu oleks 1917 ja Petrograd jälle. Pidin seepeale veidi CNNi vaatama. Kuidas nad selle mäsu seal ära klaarivad, ei tea. Tuttavad T. toetajad tagusid FBs vastu rinda, et need, kes fotodel näha, pole tegelikult T. toetajad... Nüüd siis piinlik? Eh.

Tänased numbrid: Kanadas  633 402 juhtu (16 547 surma), Ontarios 204 145 (4856), Torontos 66417 (2017). Ontarios 3519 uut juhtu - halb. USA ületas 22 miljoni piiri.

Ja siin minu eilne töövõit. Uutele raamatutele nüüd mõneks ajaks ruumi jälle. Üks saabuski täna Indigost.

Oh... ja oh

Olen hädas. Kuna tuttavad kruvikeerajatega meeshinged püsivad isolatsioonis, hakkasin täna ise oma raamaturiiulit kokku panema, küüneviili ja lihahaamri abil. Jõudsin päris kaugele, aga kaks viimast plastmassist jubinat, mis kruve fikseerivad, keeldusid koostööst. Nüüd vahin pooliku riiulikarkassiga tõtt ja kui meistrimeest ei leia, siis jääb see kobakas pikemaks ajaks elutuba "kaunistama". 

Tuleb ikka korralikud tööriistad hankida ja päriselt iseseseivaks naiseks hakata. Oletan, et paar ristpeaga kruvi ei saanud küllalt sügavale keeratud ja nüüd see jubin ei leia õiget positsiooni. Ja kuni need pole paigas, ei saa edasi ehitada.

Mis järeldus teha? Ära telli riiulit pandeemia tingimustes? Oleks pidanud ka kokkupanemise teenuse võtma? Aga olen seni tõesti ise hakkama saanud nende IKEA legodega, enamasti. Olen kurb nüüd. Igatsetud korra asemel sain hoopis suurema segaduse.

Kaks päeva pole välja ka saanud. Eile ootasin terve õhtu riiulit, täna tegelesin selle ehitamisega. Nüüd kisub juba hiliseks, vaja veel mõned töökirjad saata ja siis õhtust süüa.

Rõõmsaid hetki oli küll ka. Veel üks Eesti pakike jõudis kohale. Tänu, K! Sahtlis nüüd soliidne valik Eesti loodusest pärit ravimteesid ja köögis sõbra tehtud kunstikalender.

Ja siis üllatas M. Helsingist - tegi FB kaudu kõne. Lõpuks ometi hakkab ka moodsaid tehnilisi vahendeid kasutama! On palju toredam rääkida, kui näed inimest.

Ilmauudistest ei tea, pole olnud aega vaadata. Nüüd piilusin CNNi ja mis sa kostad, Kapitooliumil mäss! No seda võis arvata, et ülesköetud pööbel lõpuks märatsema hakkab. Ongi käes. Oh, Ameerika...

Tänased numbrid: Kanadas 626 170 juhtu (16 361 surma), Ontarios 200 626 (4767), Torontos 65 521 (1988). Ontarios 3266 uut juhtu. 

PM pahandab, aga Kanada on muidu ikka tore

Trudeau pahandas täna, et Kanada ei vaktsineeri küllalt kiiresti: 424 050 vaktsiinist on kasutatud ainult 35%. Eriti aeglased on oldud Ontarios, kus tehakse vaid 2500 süsti päevas. Samas tempos jätkates pidavat kuluma üle kümne aastat, kuni kõik ontaariolased vaktsineeritud saavad. Aga seda kurtmist kuuleb kõikjalt, mitte ainult Kanadast. Meedikute kaitseks tahaks öelda, et ka neil oli õigus pühade ajal veidi hinge tõmmata. Eks nad nüüd pingutavad siis topelt jälle.

Pahad uudised tulid ka statiskaametist. Selgus, et 48% kanadalastest käis pühade ajal keelust hoolimata siiski külas korra või isegi rohkem. Tahtsin juba rusikatega vastu rinda taguda, et mina mitte, olin korralik, aga siis tuli meelde, et just enne jõulu käisin K. juures juukseid lõikamas. Nii et pole mina ka päris puhas poiss. Aga peol pole käinud, ausõna.

Biblio Klubiga oli esimene Zoomi-tööpäev. Kena vanu sõpru näha jälle. Lähema paari nädala koosolekute graafik on vaid kahe tööpäevaga nii tihedaks planeeritud, et hirm tuleb peale... Aga mis vaja, see vaja.

Nüüd ootan IKEAst raamaturiiulit. Tellisin kulleriga koju, siis pole vinnamist ega nuputamist, kes paki teisest otsast kinni võtaks. Kuigi nende pickup punkt paistab endiselt siinsamas Churchi peal tegutsevat, ei pakkunud IKEA veebipood seda võimalust üldse. Kui postiindeksi sisse lõin, siis lähima ja ainsa pickup kohana tuli ette Kingston... No kummaline ettekujutus neil seal IKEAs geograafiast! Ega ometi Rootsi peakorter sellega tegele?!

Ilm on endiselt hall ja udune - terve päeva ühtemoodi. Väga Eesti moodi ehk siis klassikaline ... suusailm. Eestis, vastuoksa, kestab imeline lumine talvemuinasjutt.

Tänased numbrid: Kanadas 617 375 juhtu (16 199 surma), Ontarios 197 360 (4730), Torontos 64 725 (1984). Ontarios 3128 uut juhtu.

Kolleeg L. jagas tööpäeva lõpuks meeleolukat videot Kanada kiituseks. Eks vaadake ka, kuidas teile tundub see Kanada elu.

Esimene tööpäev

Esimene tööpäev tehtud. Kui ennast käima saad, siis polegi enam kole. :)

Õekese külluslik jõulupakk jõudis kohale. Küll oli avastamist ja uudistamist. On ikka saatuse kingitus, et mul sellised õde ja vend on. Parimad sõbrad ja inspireerijad elus! Aitäh, kulla!

Juhtus ka ilmaime: sain kätte LOTi lennupileti raha! Ei osanud enam oodatagi.

Ja täna tundus, et päev oleks juba nagu kukesammukese võrra pikem. Või on see siiski soovmõtlemine? No pikemaks need päevad nüüd igatahes lähevad, mitte lühemaks.

Koroonarindelt ei tule väga häid uudiseid. Kahtlustatakse, et Lõuna-Aafrikast pärit uus viirusetüvi ei allu praegustele vaktsiinidele, aga teadlased alles uurivad, nii et ootame veel. Ontarios on üle 40 000 inimese vaktsineeritud, täna jõudsid esimesed inimesed teise süstini. Ja numbrid muudkui kasvavad. Täna siis sellised: Kanadas 604 101 juhtu (15 933 surma), Ontarios 194 232 (4679), Torontos 63 946 (1970). Ontarios 3270 uut juhtu.

Eile õhtul vaatasin Netflixist eriti sapist satiiri, mis möödunud aasta kokku võttis - "Death to 2020". Sellise nurga alt ja kontsentreerituna tundub lõppenud aasta ikka uskumatult jaburana! Kui sellele lisada veel ka Eestis sündinud totrused, siis tuleb tõdeda, et viimati sündis nii lühikese aja jooksul nii palju jaburusi vist nõuka ajal. O tempora, o mores!

Kihistavad hiired ja tehisintellekt

Eile valisin virnast Yuval Noah Harari viimase raamatu "21 Lessons for the 21st Century". No põnev. Kas tulevik ka päriselt selline hakkab olema, me ju ei tea, aga haaravad oletused ja arutlused on tal. Jah, kuidas elada maailmas koos tehisintellektiga? Kui aastatuhendete jooksul pole õpitud isegi mitte teiste inimolevustega koos eksisteerima?

BlogTOs oli vahva lugu teadlastest, kes püüdsid välja uurida, kas rotid, keda kõhu alt kõditati, kihistasid õnnest või... Tuli välja, et õnnest jah. Selline läbinisti positiivne eksperiment. Ime siis, et teadlased ise ka selle käigus õnnelikumaks muutusid. Kes soovib, loeb artiklit siit.

Hommikul tuli tihedalt lund, märga lund. Kuna temperatuurid olid plusssis, siis pärastlõunaks, kui õue jõudsin, polnud lumest enam midagi järel. Kevadiselt mahe õhk oli.

Homme läheb töö käima jälle. Juba oligi üks töine telefonikõne kah. Aga öösel korraldasin paaniliselt konverentsi. Viimasel hetkel avastasin, et mu enda ettekande PowerPoint on puhta tegemata. Hakkasin siis kiiruga pihta.... Pool ööd tegin, unes. Hommikul pea valutas. Sätib ennast uueks tööaastakas valmis. Pea, noh.

Tänased numbrid: Kanadas 597 519 juhtu (15 860 surma), Ontarios 190 962 (4650), Torontos 63 003 (1961). Ontarios 2964 uut juhtu. USA ületas 21 miljoni piiri.

Kulgemine

Vaikne kulgemine kestab. Käisime A-ga patseerimas. Vahetasin sõpradega uusaastasoove. Kapsast ja verivorsti ei taha enam nähagi, ka mitte komme ja šokolaadi, mida ma nagunii eriti süüa ei saa.

Linnavahel oli taas rohkem inimesi - kõik karud koopast välja pugenud jälle. Ilm on pime ja vesisepoolne.

Lugesin Raivo Järvi raamatu läbi. Kurb oli. Mis järgmiseks? Valik on suur niigi, aga siis pidin Indigost veel lisa tellima, eh... Hädasti oleks IKEAst uut riiulit vaja. Kuidas see sealt kätte saada? Kas Church St pickup punkt ikka töötab? Esialgu lükkame need argimõtted koos töistega edasi... Homme veel üks kulgemise päev.

Ontario numbrid on koledad, sest kaks päeva on kokku liidetud, aga liitmatagi poleks need kuigi ilusad: Kanadas 586 885 juhtu (15 714 surma), Ontarios 187 998 (4625), Torontos 60 964 (1933). Ontarios 5839 uut juhtu.

Läpakasse tegin fotode jaoks uue kataloogi: Toronto 2021-01. Osa selle sisust siin.

Uut ja paremat

Uut ja paremat aastat on vaja meile kõigile. Vana läks rahulikult ja uus tuli just nõndasama - tasakesi. Ja mulle ikka kaks korda järjest: esimest korda Eesti, seitse tundi hiljem Kanada aja järgi. Nii on see olnud viimased kümmekond aastat, kui ma just aastavahetusel Eestis pole. Enamasti olen ikka siin olnud.

Pere- ja sõbrajajutud, ETV. Nüüd onu Raivo draamast tulvil elulugu. Kummaline, kui erinevad inimeste saatused ikka olla võivad. Mõnel läheb kõik nagu siidsiledat teed mööda, teisele antakse katsumusi üksteise järel. Ole vaid mees (või naine) ja saa hakkama.

Tegin õuetiiru ka. Aasta küll uus, aga maailm paistis kõik endine. Mõtle, kui oleks nõnda, et uuel aastal astud välja ja seal on dekoratsioonid kõik puha muututnud, üleöö, ja ringi liiguvad mingid tundmatud olevused... Nii see õnneks ei käi. Ikka vana tuttav maailm ümberringi, taevale tänu, täiuslikult ebatäiuslik nagu ennemuiste. Ainult uue numbriga tuleb ennast harjutada.

Tegelikult päris vaikselt see aasta ei tulnudki. Südaööl hakkasid rõdudel kisakoorid hüüdma. Läksin minagi uut aastat kopsudesse tõmbama. Nii ta tuli, see 2021. Ja siis viimaks tohtis tudule minna... 

Täna numbreid pole, sest nende kokkuarvajad puhkavad.

Head uut! Tõbi mingu ja tervis tulgu! Ja täitugu meie kõige paremad soovid!