kolmapäev, 7. detsember 2016

Põrunud

Jälle paras paus olnud. Seekord mõjuvatel põhjustel. Oma siin maal töötamise 7. aastapäeval sattusin autoavariisse ja sain peapõrutuse. Peaaegu kolm nädalat tavapärasest elust eemal. Ainult poole silmaga internetti piilunud, palju raadiot kuulanud, süüa teinud ja mõelnud. Nüüd teine nädal tööl. Veel mitte täiskoormusega, aga peaaegu. Tunne on juba üsna OK.

Päev pärast minu pea põrumist saabus põrutav uudis lõunanaabrite juurest - Trump saigi presidendiks. Nagu oleks kurja unenäkku ärganud... Ikka tõesti uskumatud asjad on võimalikud. See pole ju ainult tobe vaid ka lõpmata maitsetu! Kasvõi kaota viimane usk inimkonna tervesse mõistusesse. Aga võimalik, et see usk ongi teatud tõugu elevandiluutroniinimeste eripära ja enesepettus. Või ei ole asi ikka nii hull? Kes küll ütleks. Sunnib tõesti vägisi ajalukku vaatama ja kontrollima, kas on analoogiaid või ei. Nagu ka Mutt Plekktrummis arutles. Nii et kuidagi väga jabur november oli tänavu.

Aga ühte väga huvitavat raamatut lugesin selle jaburuse sekka, õhtuti poole peatüki kaupa, sest peaolukord enamat ei võimaldanud - Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia". Kuna teeme nüüd ka siinsete baltisakslastega koostööd, on meie ajalugude ühisosa kuidagi aktuaalsekls muutunud. Ei jaksa veel pikalt pajatada, sest pea ei taha pikka piitsutamist, aga kes pole raamatut lugenud, siis soovitan soojalt. Kõigil rahvastel ja nende kildudel oma dilemmad, millega mässata ja maadelda. Päris mõtlemapanev. Eriti muidugi see, kuidas me küll ühisel näitusel oma ühisest, aga siiski nii erinevast ajaloost kõnelema hakkame. Kuidas tõusta vastuoludest kõrgemale? Igapävases elus on see oluliselt lihtsam kui dikursiivsel tasandil, tundub mulle meie senise balti koostöö põhjal.

Aga täna õhtul räägib Marko Raat meile uue ERMi 100st ekraanist, mille suhtes Mart Kalm OPis mõnevõrra kriitiline oli. Ka nüüd, pärast seda pepõrutuse ja Trumpi jama, pean ütlema, et kui mul sel aastal millestki siiralt kahju oli, siis sellest, et ma ei saanud ERMi avamisel kohal olla. Minu ohver rahvuslikkuse altarile siis. Paradoks.