Metsa läksin ma

Kotkajärve metsaülikool toimus, seekord chill ehk lühem kui tavaliselt. Aga mina olin kohal pikemalt kui muidu ehk kaks päeva. Kuna telkimise ja kämpingu värk mulle ikka väga ei imponeeri enam, panin toa kinni Bracebridge´i motellis, kus olid kõik linnainimesele vajalikud mugavused. Lõpuks sai tädi endale ka rattad alla, sest ma ise ju ei sõida. Aitäh sõidutajatele! Kõik töötas lõpuks välja, nagu siin maal on kombeks öelda.

Jututube oli säherdusi ja mäherdusi. Need on head mõtisklemise kohad-ajad. Rääkimist oli palju, kuulis huvitavaid jutte. Sai ka plaane tehtud. Ja üldse, hea ümber- ehk väljalülitus oli. Nägi ära tähistaeva ja metsa ja järve ja... Sauna ei jõudnud, rahvatantsu ei teinud, aga olla oli hää. Vihmast ja jahedusest hoolimata - teisel päeval oli päris Eesti suve moodi ilm.

Nüüd linnas tagasi ja töölained löövad üle pea kokku. Koosolekuid sajab ka selga kui oavarrest. Hooaeg on algamas. Õues sajab ja on 16C.

Järjekordne pärl lõunanaabrite geniaalselt pealikult seoses sellega, miks Putin ei taha Zelenskõiga kohtuda: „Kuna ta (Zelenskõi) ei meeldi talle (Putinile). Ka mul on inimesi, kes mulle ei meeldi ja mulle ei meeldi nendega kohtuda. Ma ei tea, kas nad kohtuvad. Võib-olla kohtuvad, võib-olla mitte. Nad ei saa just kõige paremini läbi.“ Tase! 😕

Uksest tuleb külma

Nii on, et pärast põrgupalavust tundub 21C pakasena. Küll on hea vahelduseks hingata.

Muidu töine elu. Proovin ikka artiklit kirjutada, aga segajad segavad ja pea kah uduse-poolne. Mis muud, kui pusime edasi.

Ajaloolisi kohtumisi on toimunud nii Alaskal kui Washingtonis. Viimasel koosviibimisel oli palju õnnelikke nägusid, aga mis sest kõigest viimaks saab, me ju ei tea. Sõimamise asemel kiitis Trump nüüd Z. ülikonda. Poliitikute ideed ja väljaütlemised muutuvad aina. Ootame huviga järgmisi vaatusi ja süžeepöördeid.

Täna saan viimaks ometi oma karvamari juurde. Patsid varsti vööni - üle kahe kuu pügamata.

Tellisin Amazonist linnuhirmutised. Vaatame, kas on kasu neist. Homme peaksid kohale jõudma.

Uksest tuli õhku!

Täna tuli päeval õuest isegi õhku ehk et tempearatuur langes 25-le. Nüüdseks on see mõne pügala võrra tõusnud jälle, tunnetatav temperatuur olevat suisa 37, aga ma pole õue saanud ega tunnet kontrollinud. Vahest õhtul lähen. Eile käis äike üle, sellest oli abi, korraks. Nüüd panin jahustusmasina tööle taas.

Täna olin kuival ka - torutööde tõttu kraanid ja äravoolud kinni. No varusin, mis tarvis ja sain hakkama. Selline kodukontor. Eile oli sama olukord Tartus. Kuum ja kuiv kõrbeelu.

Lõbutsesin siin veidi ChatGPTga tööpäeva lõpetuseks. Kuna pean artiklit kirjutama, siis mõltelsin, et vahetan virtuaalse kaaslasega mõtteid. Sain üllatavalt vaimukaid peegeldusi. Kui olin vestluse eest viisakalt tänanud, muutus teine päris kelmikaks - viskas lõpuks isegi nalja. Ilma kontekstita see teid naerma ei ajaks, seepärast ei hakka tsiteerima.

Tegin Merilai puude oopusega algust. Esimene mulje oli, et sõnu on kole palju, aga eile õhtuks harjusin ära, siis läks lõbusamaks. Ikka veidi imelik on tuttavate inimeste isiklikke pajatusi lugeda. Veidi nagu piiluks nende pesukappi. Kuigi ta ei ei jaga teab mis intiimsusi (seni vähemalt mitte). Aga ikkagi on see omaelulooline kirjutus paras ekshibitsionism. Millega ma ju ka siin aktiivselt tegelen. :O Pada ja katel, eks.

Kuumavangis

Pea on pidevalt huugavast konditsioneerist väsinud, aga ilma ei saa, sest õues on jälle põrgukuumus, +32C, feels like +39C. Öösel käib +23C peal ära, aga see enam loomulikku jahutust ei paku. Nii et aknad-uksed kinni kogu aeg. Lillekesed rõdul ahmivad ka õhku, aina peab kastma neid.

Laupäev oli veel enam-vähem, eile hommikul jaksasin ka ringi liikuda, aga pärastlõunal ainult metrooga, õues vaid lühiajaliselt ja kindlasti varjus. Raisatud suvi? Eesti sandi suusailma üle polnud ju ka põhjust rõõmustada, kuid midagi ei jäänud tegemata. Kuumaga küll.

Seeõttu lõpetasin laupäeval kinos. Seal oli jahedust rohkem kui tarvis - jope ja sall olid kaasas ja kulusid marjaks ära. Film oli harju keskmine, "Shook", Kanada produktsioon. Kinodes valitseb tõeline hapukurk, ohtralt kraami lastele ja lapsemeelsetele. No see film oli küll normaalsetele täiskasvanutele, aga midagi väga kirgast ka mitte. Huvitav ehk seepärast, et tegevus toimus Torontos.

Eks ma siis loen, aina loen - nii töisel eesmärgil kui lõbu pärast. Eva Koffi "Õhuskõndija" on haarav, aga tuju ei tõsta. Selle paari nädalaga siin olen üsna mitu raamatut läbi saanud.

Täna oli kodukontor, homme Tartusse. Uus abivägi on kohal.

Ei tea, kas täna saabki üldse õue. Õueõhk on soe ja paks kui puder.

Aeg lendab

Juba teine nädal käsil siin. Teine töönädal suisa. Eile oli küll vaba päev, civic holiday. Nii et see nädal saab lühem olema. Aga aeg läheb imelikult kiiresti ka siinpool lompi.

Kuumus on veidi järele andnud, kuid metsapõlengute suits on taas kohal ja õhukvaliteet kehv. Konkureerime India suurlinnadega jälle.

Muud ei mõistagi kosta. Pikk nädalavahetus kulus kohtumistele, lugemisele, raamaturiiuli paigaldamisele ja rõduaia taastamisele. Tuviehmatamise süsteemi pean paika saama, muidu nad mustavad mu lilleaia uuesti ära. Eile kargasin kui panter rõdule, kui üks paarike mu hortensia varjus kudrutama kippus. Igavene nuhtlus!

Kodune raamatukogu sai veidi õhku juurde, aga pikka pidu pole - hiljemalt talvel tuleb järgmine riiul hankida. Kuid hetkel on hea. Peris kena vaadata oma sõbrakeste kirjusid rivisid.