Kaugelviibija eelis on see, et uut aastat saab tervitada kaks korda. Eestis on see juba alanud, Torontos tuleb veel pikalt oodata. Varsti saabuvad külalised ja siis läheb ootamine lõbusalt. Aga kodumaale siis juba praegu: head uut aastat! Tulgu see võimalikest parim!
Üks üksik tööpäev pühade ja nädalalõpu vahel. Siis taas üks üksik tööpäev ja jälle pühad. Enam ei tea, mis nädalapäev on ja ajaarvamine on igas mõttes sassis. Täna oleksin peaaegu ekskursiooni maha maganud. Õnneks vaatasin kalendrisse...
On olnud hea rahulik jõuluaeg, mõõduka söömise, suhtlemise ja tegevustega. Eile Niagara-on-the-Lake´ is, mis on kena iga ilma ja aastaajaga. Murakami edeneb hoogsalt. Kinos nägin "Krahv Monte-Cristot". Päevad on pilves ja lühikesed, lund vähe. Homseks lubab ligi 10 kraadi sooja.
Aga vaenlane ei maga, vaid lõhub Läänemere põhjas kaableid ja korraldab muid sigadusi. Et nad ka ei väsi.
Eile hommikul käisin Bloom Cafe´s Murakamiga. Täna viisin ta kohevaid pannkooke sööma. Jaapani aasta hakkabki läbi saama. Peapilte viskab ette aina. Kui tänavu üldse millegagi rahul olla, siis sellega, et viisingi ennast sinna. Päriselt.
Ega ma siin naabritega eriti suhtle. Mõned üksikud on, kellega saab small talki aetud. Üürimaja seltskond vaheldub ka hoogsalt. Nii et üsna anonüümne elu. Mille vastu mul pole kõige vähematki. Aga mõnest silma-kõrva hakanust võiks ju vahetevahel rääkida.
Eile sõitsin liftiga alla, et J. juurde minna. Paar korrust hiljem tuli peale noor perekond. Oletatavasti perekond. Nooremat sorti naine, mitte kuigi vana mees ja pisike tüdruk, ehk nii 3-aastane. Inglise keeles rääkisid, aktsendita, st kohalikud. See pole kuigi tavaline, et sellises üürimajas elab kohalik lapsega pere. Immigrandid, jah, aga kohalikud enamasti mitte.
Ei kippunud nad minuga suhtlema õnneks. Tüdruk oli samuti oma mullis. Mõned siinsed lapsed on väga suhtlemisaltid, siis pead ka pingutama, et kena tädi roll välja kanda. Seekord ei pidanud midagi - sõitsime.
Kuna seisin lifti tagumises nurgas, sain neid vaadelda. Naine oli kena, sihvakas. Mees jupike lühem, sinikrae moodi, näpus six-pack tray. Ausalt öelda ei teagi, kuidas seda alust eesti keeles nimetatakse. Nagu punamütsike, mõtlesin, korvikesega. Uurisin, mis tal seal on. Kaks õlut ja mõned metallpurgid. Mis mark, aru ei saanud, sest ma pole siin peale Canada Dry ginger ale`i ühtegi purgijooki ostnud. No tal olid alko moodi purgid muidugi. Kuhu nad niimoodi reede õhtupoolikul lähevad, mõtlesin.
Jõudsime alla. Perekond astus mu ees liftist välja ja naine lausus mehele: "Have fun! See you on Sunday," ning keeras vasakule. Mees ei öelnud midagi ja marssis otse välisukse poole.
Kuidagi emalikult kõlas see "Have fun". Nagu oleks tiineka sõpsi poole sleepoverile ehk pidžaaamapeole saatnud. Lahke naine, oli mu järgmine mõte - andis mehele vaba nädalavahetuse. Kas ostis joogid ka kaasa? Aga kaks ööd ja ainult six-pack? Väga ontlik sleepover indeed. Ainult hakatuseks? Või läks hoopis emale külla? Six-packiga?
Jääbki saladuseks. Küllap nad ise teavad, mis ja miks. Selline mõttetu lugu Isabella uulitsast.
Aga eilne lumi jäigi maha. Kuna on kaheksa kraadi külma pluss päikesepaiste (pargis isegi kriuks talla all!), siis tekkis päris talve tunne. Täna see ju algas. Päike nüüd pesas mõnda aega, et siis vähehaaval kõrgemalt käima hakata.
... jõulude ja aasta lõpu poole. Rahulikud tööpäevad tavapäraste aastalõpu tegevustega.
Kolmapäeval pikk jõulupidu töö juures. Kuna kingitusi tuleb iga aastaga juurde, kulub suurem osa ajast nende jagamisele. Aga tore ikka - niisama tiksuda ja inimesi vaadata.
Uued prillid käes, harjumatud. Multifokaalid tunduvad kuidagi rasked, aga lugemisprillidest on abi küll.
Õhtul J. juurde mudimisele. Seegi selle aasta viimane. Veel paris palju viimaseid tahab tegemist tegelt.
Hommikupoolikul sadas lund. Nüüd peab pausi, aga kerge kirme on maas. Vikerraadios lõputu jõulusoundtrack.
FBst noppisin sellise meemikese. Eestlase kalender.
Tänased prognoosid räägivad, et meil siiski on väike lootus jõululund näha. Eile õhtul kallas vihma, täna jälle 5-6 kraadi sooja. Lõputu hämarus.
Rahandusminister Chrystia Freeland astus tagasi ja valitsus vajus uppi. Vaatame, kas Trudeau´l leidub vastutustunnet sama teha. Asi kisub muidu väga hapuks siin.
Eile vaatasin ETVst AK-d ja Välisilma ja tuju läks aina kehvemaks, aga siis tuli Plekktrumm ja see päästis päeva. Vaimule kosutavat toitu vaja. Lugemislauale jõudis Murakami viimane oopus. Hõrk. Õnneks on romaan parajalt paks - jätkub mõneks ajaks.
Kuusteist jõulupakki komplekteeritud. Kuidagi valutult läks tänavu. Aga ega eelmistel aastatel ka väga valus ole olnud. Eesti-suunalised virtuaalkingitused vaja veel välja nuputada. Canada Post hakkab homsest küll tööle, aga ei ole kavas neid nuumata postipakkide saatmisega. Miljonid pakid ootavad niikuinii edastamist neil, nii et ega enne jaanipäeva miski kohale jõuakski.
Tõelise jõulumeeleolu tekitas aga selline kohalik uudis. Aeg teha heategusid.
... hämmastab. Tellisin sel nädalal kaks raamatut ja mõlemad jõudsid kohale juba järgmisel hommikul. Jääb mulje, et nad istuvad ja ootavad, et keegi jumala eest telliks midagi. Ja nii kui tellib, panevad kohe jooksu.
Canada Post seevastu streigib edasi. Täna tuli küll uudis, et kuna pooled ei liigu sugugi kokkuleppe suunas vaid vastupidi, siis tööminister kasutab oma õigust ja teeb streigile lõpu. On lootust, et post hakkab järgmisel nädalal liikuma. Arvestades seda, kui palju tegemata tööd on kuu ajaga kuhjunud, siis... Kodused, sel aastal saate küll ainult virtuaalseid tervitusi siit.
Homne päev möödub läti majas rahvajõulupuul VEMU leti taga.
... ja soojad ilmad jätkuvad. Pime nagu Eestis, võiks öelda. See vajutab ka lauba kuidagi madalaks - ei ole terav pliiats neil päevil sugugi.
Canada Post jätkab streikimist. Kui vähegi võimalust on, jagan töiseid jõlukaarte käest kätte. Muidu jäävadki kätte. Kõlab nagu miski Tätte... Kas teadsite, et tema pseudonüümiks on Taan Jätte?
No ikka jabur on olla jah. Jõulujabur.
... Bibliograafia Klubi ja Laenuraamatukoguga täna. No küll nad on ikka armsad! Puhake hästi ja näeme uuel aastal!
... keeb ja kobrutab. Juba toimuvatele sõdadele lisandub ülepäeviti uusi kriise, mässe, üllatusi.
Assadi diktatuur Süürias kukkus nädalaga kokku - Venemaal vesi ahjus. Rumeenias tühistati presidendivalimiste tulemused, kuna tuvastati Venemaa sekkumine. Lõuna-Korea president kuulutas üheks põgusaks hetkeks välja sõjaseisukorra ja põhjustas sellega üleriigilisi meeleavaldusi. Siis mõtles ümber ja nüüd vabandab. Aga tema tagandamine ebaõnnestus. Gruusias endiselt rahutu. Trump käis Pariisis Notre Dame´i taasavamisel, kus pani sõpra Macroniga. Juturingi võeti ka Zelenskõi. Seletajad nüüd seletavad ja oletavad, et mis me võiksime sellest kõigest järeldada. Samal ajal lubas Biden taas ligi miljard dollarit Ukraina toetuseks. Tundub, et kõigil on enne aasta lõppu kibedasti kiire, et teha, mis teha annab. Loodame, et kellelgi pole plaanis midagi eriti lolli korda saata.
Meie filmisime eile verivorstitegu. Varsti saab seda VEMU YouTube´i kanalil näha. Minu jaoks oli see esimene kord. Eestis võis ju vorste poest osta, polnud põhjust kodus vabrikut püsti panna. Siin oli see korraga nii talgud kui sõpruskonna kokkutulek. Igal oma ülesanne ja roll. Paar tootenäidet ootavad nüüd sügavkülmas pühasid.
Täna õhtul kontsert koos õhtusöögiga. Kisub jõuluseks vägisi. Head teist adventi, inimesed!
Jõulumelu on alanud. Eile õhtul käisin linnapea vastuvõtul. Sinna olid palutud festivalide ja sündmuste korraldajad. Ma vedasin kaasa K, Estonian Music Weeki ja meie muude sündmuste ustava vabatahtliku. Eriti sobilik liigutus rahvusvahelisel vabatahtlike päeval!
Meie linnapea on ikka pehmelt öeldes kummaline... Vahepeal oli lausa piinlik teda kuulata-vaadata. No ega me seal eriti kedagi ei tundnud. Lõpuks ikka paar tuttavat ilmus. Eks siis sõlmisime uusi tutvusi. Leidsime ka järjekordse eestlase, kelle olemasolust aimugi polnud. Nime järgi ei osanuks kahtlustada ka, aga tema tuvastas meid, sest ta oli registreerimislauas. Mõlemad pooled rõõmsad! Meie saime ühe kadunud lambukese kätte, tema võimaluse eneses kaduma läinud eestlast otsima hakata. Juba tekkis plaan ka, kuidas teda rakendada. No ja pealegi töötab ta linnavalitsuse selles osakonnas, kus meil tutvusi eriti tarvis.
Täna hommikul sain RZ-lt ootamatu kutse Kanada-Rootsi Kaubanduskoja Lucia päeva lõunasöögile. Tema sõber olevat koja pealik. No läksingi. Sai kõvasti ja hästi süüa ning kuulata Luciade laulu. Oli huvitav näha, kuidas taolist üritust korraldavad need, kel palju raha ja rikkad partnereid.
Eile kõnesid kuulates pidin vägisi mõtlema sellele, et meie festivalikene on hiiglaslike Toronto tänavafestivalidega võrreldes justkui kirp elevandi kõrval. Täna tuli tõdeda, et pikalt iseseisvust nautinud rahval on kordades rohkem edukaid suurfirmasid. Kanadalastest lauanaabritele pidin seletama, kus Eesti asub ja et see on praegu ikka päriselt ka olemas (ammu polnud säherdust vaimupimedust kohanud). Aga nagu öeldakse: ära võrdle ennast teistega vaid mõne aja taguse iseendaga. Kehtib ka Eesti ja meie suure asja kohta. Nii et häbenema me ei pea, pigem vastupidi. We are definitely punching above our weight, pole kahtlustki.
Homne hommik tuleb töine, kuid jõulune.
Mulgipuder kanti täna UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Pakub põhjuse seda vana vaimset toitu tegema asuda. Polegi ammu söönud. Nädalavahetusel ehk.
Aga mis elukas on ajuvamm? Oxfordi ülikool valis 2024. aasta sõnaks brain rot, mis tähendab isiku vaimse või intellektuaalse seisundi eeldatavat halvenemist mõttelageda veebisisu ületarbimise mõjul, samuti sellist sisu ennast. Eesti Keeletoimatejate Liidu veebilehelt loeme, et BBC andmetel on sõna brain rot kasutus aasta jooksul sagenenud 230%. Sõna tuli inglise keeles tarvitusele küll ammu enne interneti loomist. Näiteks 1854. aastal on seda oma raamatus „Walden ehk Elu metsas“ kasutanud Henry David Thoreau, kes ühiskonna vaimset allakäiku kritiseerides imestas, et kartulimädanikku küll tõrjutakse, aga palju hullemat ja saatuslikumat – ajumädanikku – mitte. Ühe eestikeelse vastena kaalutudki ajumädanikku, aga nüüd näikse konsensus siiski ajuvammi poole kalduvat.
Mina võitlen ajuvammi vastu täna õhtul keelekohvikus, kus päris inimesed räägivad päris (või peaaegu) eesti keeles. Kuidas võitled ajuvammiga sina? Passid siin blogis? Halb! Mine välja kõndima!
... kogunemised. Eelmisel nädalal raamatuklubi, täna kirjutajate oma, homme keelekohvik. Meeldivalt sisukad kõik, tuju ning toonust tõstvad. Need on olemised, kus inimestel on üksteise jaoks aega. Ja huvi. Hoolimist ka. Tänulik olen.
Navalnõi "Patriot" oli võimas raamat. Nüüd võtsin Snyderi käsile. Murakami peab ootama rahulikumaid aegu.
Põhjapool tuli mõnes paigas 1,5 m lund. Teed kinni, elekter ära. Meil pudenes laupäeval üksikuid helbekesi. Maha ei jäänud midagi. On lihtsalt kõle.
Seekord läks auhind väga õigele inimesele. Kes oleks veel kirglikum isamaaline kõneleja ja tegutseja? Nii hea meel Su üle, Krista! On olnud õnn Sinuga koos asju teha ja ilmaelu üle aru pidada. Aitäh!
