Vesi ja taevas

Kaks jumalikku päeva Severn Falls´i kandis möödas. Käisin külas kahes eesti suvilas ja möödasõidul nägin veel tervet rida, kus kas praegu või kunagi varem on eestlased oma elu helgemaid hetki veetnud. Põgusa visiidi tegime veel kahte suvilasse. Ja seda kõike paatidega ringi kimades. Seepärast on nende päevade märksõnadeks (lisaks eestlastele) vesi ja taevas. Neist ei saa kunagi küllalt. Eriti kahest viimasest. :) Olen võõrustajatele ja ringi sõidutajatele lõpmata tänulik.

Väga kummaline, kuidas kaks päeva tunduvad kui nädal: linnas kaoksid need kiiresti ja märkamatult, looduses kulgeb aeg hoopis teisiti. Oli asju-olendeid, mida nägin ihusilmaga esimest korda elus. Isegi "Oblomovit" sain veidi lugeda - vaatega jõele ja kivisele-metsasele maastikule. Mida sa hing veel tahad! Ilus lõpetus sellele kummalisele suvele.

Maalt linna jõudes tundub kõik see sagimine siin alati kuidagi veider, aga juba homme on see jälle tavaline elu... Need kaks päeva sai ka maskidest puhata, mitte kordagi ei läinud neid tarvis - koroonahulluski jäi korraks eemale.

Eks ma jagan homme-ülehomme veel muljeid, täna on  tund hiline ja väss kallal.

Numbrid: Kanadas 128 948 juhtu (9126 surma), Ontarios 42 309 (2811), Torontos 16 044 (1175). Onatrios 114 uut juhtu.

Uus karjäär?

Nii on, et mitmelgi meist sai täna tehtud teletöötaja debüüt. Muuseumiöö kulges ladusalt ja rõõmsas tujus. Ja me püsisime isegi ajas! Aga pole ka ime, kui on nii imeline tiim. Kuidas võidelda lubjatükkidega? Õppige uusi trikke. Täna sai järjekordne katse tehtud. Kes viitsib, vaatab siit. 

Homme sõidame linnast välja eestlaste suvilate ja paatidega tutvuma. Tagasi esmaspäeva õhtul. Kardan, et homme jääb postitus ära - esimest korda alates märtsi keskpaigast. Aga kuuldavasti pole suvilas internetti ja telefoni kaudu ma ei hakka jamama.

Tänased numbrid: Kanadas 17 673 juhtu (9113 surma), Ontarios 42 083 (2809), Torontos 15 925 (1174). Ontarios 148 uut juhtu - päris märgatav tõus.

Aega ei ole. Jälle

Kõik nagu vanasti: aega ei ole. Tööpäev oli pikk ja polegi veel päriselt läbi, kuigi kell on pool üheksa õhtul. Pesu ka peseb. Ja kodus vaja ka veel asju teha. Ei ole võimalik mulli ajada täna. Homme ka varakult püsti ja sama hooga edasi...

Numbrid ikka: Kanadas 127 358 juhtu (9108 surma), Ontarios 41 935 (2809), Torontos 15 925 (1174). Ontarios 122 uut juhtu.

Naabrite rõõmud

Nõukaaaegsed mäletavad populaarset laulu elust Mustamäel. Selle sõnad "naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm" vastasid tõele Tartus Kuu tänaval ja paraku ka siin. Eile õhtul läks ülemisel korrusel taas peoks ja kui siin peoks läheb, siis käib naiste kile kisa pilvini ja lõpuks hakatakse pea kohal nõnda hüppama, et tekib hirm, et varsti kukub kogu pidu minu korterisse.

Kõik algas justkui väikese live kontserdiga poole üheksa paiku. Juba varem oli mulle tundunud, et üleval ei kuulata mussi ainult masinast, vaid tehaks ise ka. Noh, mina suure muusikasõbrana muidugi heldisin algul, et vaata kui armas, on ka selliseid inimesi ümberringi. Mingil hetkel kõlas lõpuaplaus ja siis pandi muusikamasinad huugama. Ilmselt olid ka korgid pudelitelt maha keeratud, sest mida aeg edasi, seda ägedamad tuurid pidu võttis. Panin vaimu valmis, et täna öösel me ei maga.

Lugesin voodis raamatut, kui pärast kella ühtteist keegi koputab uksele. Läksin vaatama ja oli turvamees. Küsis, kas mina helistasin ja esitasin kaebuse. Ütlesin, et kahjuks mitte, aga selline soov oli küll, kui vaid teaks, kuhu helistada. Ju siis oli mõni teine naaaber, arvas külaline. Mõni ime, mõtlesin. Turvamees küsis, kas nüüd on vaiksem. Kuulatasin, aga  möll käis edasi, muusika oli ehk veidi vaiksemaks keeratud. Nii ka ütlesin. Noh, ta läheb siis keelab veel veidi, ütles turva, maheda olemisega aasia inimene. Lõpuks andis mulle telefoninumbri, kuhu helistada, kui asi ei parane. Tuli välja, et meil on majas statsionaarne turvatöötaja, kellele keskuse kaudu teateid saab edastada. Väärt info.

Pugesin raamatuga uuesti voodisse ja korraks jäi tõesti justkui vaiksemaks, seega otsustasin enne südaööd teha uinumiskatse: tropid igaks juhuks kõrva, teine padi kõrva peale ja... Aga enne poolt ühte oli üleval jälle selline kisa ja kargamine, et ei saa aru, kas on pidu või kaklus. Võtsin siis värkselt saadud telefoninumbri, helistasin ja kurtsin muret. Tükk aega ei juhtunud midagi. Siis millalgi läks veidi vaiksemaks, aga pidu päris ära siiski ei lõppenud. Magada sain tänu unerohule...

Hommikul tegin kodus tööd, kui jälle keegi koputab. Ukste taga oli vibalik maalilise soenguga mustanahaline poiss, kes küsis, kas ma kuulsin eile öösel midagi. No kuis ma siis ei kuulnud ja kuidas veel kuulsin! Uuris üksipulgi, mida ma täpselt kuulsin ja kui palju. Ise kangesti viisakas... Seletas, et on muusik ja teeb teinekord kodus ka muusikat, et koroona ju ja muuskikutel raske ja... Noh, eilne möll algas küll muusikategemisega, aga lõpuks läks ju peoks, kõvaks peoks, väitsin vastu. Jah, oli... jah, läks... tõmbas poiss kõrvad longu, neil tulnud plaat välja ja tähistatudki, aga ta tahaks ikka teada, mis on kuulda ja mis mitte. Tulevikuks. Ütlesin, et kõik on kuulda, ka see, kui ta põnt-põnt üle põranda kõnnib või kellegagi normaalselt juttu ajab, karjumisest ja hüppamisest rääkimata. Tehku muusikat viisakal ajal, keegi ei kurda aga... Küsis siis, kas ma veel millalgi midagi kuulnud olen. Rääkisin siis reede ööst, kui pidu laekus tema korterisse kell 3 vastu hommikut ja minu une täiesti tuksi keeras. Ka siis tehti seal säherdust seakisa, et... Ei teagi, mitu korda ta vabandas lõpuks. No vabandused võtan vastu, aga lõputult ennast terroriseerida ei lase. Ei ole sina, poiss, ainus, kelle elu koroona tõttu keeruline on - majas elab veel sadu inimesi ja sa ei tea, mis neil kõik mureks võib olla. Ei saa ikka nii enesekeskne olla, ole sa või noor.

No vaatame, mis edasi. Õnneks on nüüd see turvatelefon olemas ja ma tõesti kavatsen olla see kuri penskar, kes varmalt toru haarab. Kui poiss kogub teatud hulga kaebusi, on omanikel õigust ta välja tõsta.

Päev läks taas töiselt ja lennates. Ei jõudnud kõike valmis, mis oleks tahtnud, aga homme ka veel päev. Õhtul lubasin endale siiski pargitunni "Oblomovi" ja chai lattega.

Tänased numbrid: Kanadas 126 848 juhtu (9102), Ontarios 41 813 (2803), Torontos 15 866 (1167).  Ontarios 118 uut juhtu. Ja USAs on nüüdskes nakatunuid üle kuue miljoni - 6 043 732.

Karge kesknädal

Hommikul oli rõdul lausa külm ja lõuna paiku välja minnes pidin jaki peale võtma - seda siis umbes kolmandat korda alates juuni keskelt või nii. Meeldiv vaheldus igatahes.

Päev oli jälle kiire ja askeldusi täis. Käisime veel ühte võimalikku kontserdipaika vaatamas 2021 EMW jaoks. See oli ka 2018. aastal laual, aga ei läinud käiku. No broneerime ära ja vaatame hiljem, mis saab.

Töö juures veel üks intervjuu ja muud sahmimist muuseumiöö teemal, aga ka kaugemaid plaane ja paberitööd. Läks nii pikalt, et parki ei saanud. Vahepeal tuli vihmakest ka.

Laupäevase muuseumiöö teleshow jaoks sain osta läbipaistvast plastist näokaitseid. Või kuidas neid keevitusmaskide sarnaseid asjandusi kutsutaksegi? Viimasel hetkel hakkasin mõtlema, et meid seal vähemalt viis, kui mitte rohkem, päev otsa siseruumides ninapidi koos ja ei passi ekraani kaudu Tartut halvas valguses näidata. Aga tavaliste maskidega on keeruline arusaadavat juttu rääkida. Eks ta selline paras spaceshipi värk nüüd tuleb, aga mis teha - elame erilisel ajastul. Turvalisus ennekõike! Olgem kaasaegsed.

See nädal kujuneb nii kiireks, et keelesõbra jaoks ei jäägi aega, piinlik lugu.

Tänased numbrid: Kanadas 126 290 juhtu (9094 surma), Ontarios 41 695 (2802), Torontos 15 866 (1167). Ontarios 88 uut juhtu. 

Kas reeglid jäävad elule jalgu?

Ontarios kehtib endiselt kümnese mulli reegel, st et tohid suhelda kuni kümne inimesega ja nendega ei pea kahemeetrist vahet hoidma vmt. Peab tunnistama, et mina olen üks neist, kes seda reeglit juba mõnda aega järginud pole. Kui kokku lugeda kõik need töised ja mittetöised kontaktid, mis mul viimase kuu jooksul on olnud, siis on see number pigem 20-30. Vähemalt. Ja kuidas sobitub selle reegliga näituse külastus, kus saalis oli koos üle saja inimese kindlasti? Nüüd siis kaalutakse võimalust, et teeme mullid suuremaks või lubame mitut mulli.

Aga inimesi ja nende arvamusi on erinevaid, nagu ikka. Osad on muutuse poolt ja leiavad, et seda reeglit nagunii enam ei järgita. Poolt argumendina tuuakse sedagi, et kui koolid tööle hakkavad, siis seal saavad sajad inimesed päeva jooksul kokku. Teised on vastu ja väidavad, et kui reegleid leevendada, siis on uus haiguspuhang ka päral. Need viimased on ilmselt ka koolide taasavamise vastu. Küllap praktika saab taas tõe kriteerium olema, kui laenata oma nõukaaegsetest filosoofiaõpingutest. Maakeeli siis: elame, näeme.

Tööpäev möödus kodus, kiirelt. Homme tuleb kontorisse minna ja üks töine käik on veel, millega mu mull veel jupp maad suuremaks venib.

Ilm on heitlik. Orkaan Laura on lõunapool tegutsema asunud ja see muudab siinsedki õhumassid rahutuks. Täna on tuult keerutanud ja pole enam nõnda palav. Terve see nädal saab selline olema: kord kuumem, siis külmem, sekka äikeset. Kui õhtul kella seitsme paiku pargituurilt tulin, kiskus majade vahel juba hämaraks. Siin ju palju kõrghooneid ja kuna päike käib madalamalt, siis vajub ta ka kiiremini majade taha peitu.

Eile nägin nutitelefonis sellist uudist. Tegemist on eelmisel nädala meie naaberkrundil toimunud üritusega. Taustal minu kodummajakene, aga mitte minu rõdu, sest olen nii kõrgel, et pildile ei mahutnud. Artiklist võis lugeda, et uus maja peaks kasutusse minema 2023 sügisel. Ei võitnud ennustusvõistlust seega, olin liiga optimistlik. Või pigem pessimistlik, sest tegelikult on tore, et see kolakas juba jägmisel suvel siin ei laiuta.

Tänased numbrid: Kanadas 125 969 juhtu (9090 surma), Ontarios 41 607 (2800), Torontos 15 808 (1165). Ontarios 100 uut juhtu. Igasugu andmeid leiab, aga seda nn nakkuskordajat ei õnnestunudki leida. Igatahes, Kanadat ei ole Eestis punasesse nimekirja tagasi arvatud.

Muuseumiöö läheneb jooksujalu

See oli tänase tööpäeva teema ja saab olema kogu nädala oma. Laupäeval läheb eetrisse VEMU ÖÖTV, esimest korda ajaloos. Aga just praegu on eriti halb aeg Tartus nt majaekskursiooni filmida, sest igalt poolt vaatab vastu remondisegadus. Isegi intervjuu jaoks oli keeruline puhast ja rahulikku nurgakest leida. Segasumma suvila kuubis, tõesti.

Kontoris paigaldati leti ette pleksiklaas, sest kui tudengid hakkavad sisse kolima, saab palju käimist ja suhtlemist olema - töötajaid vaja kaitsta.

Minu tuba oli nii palav, et kolm minutit istumist seal võttis läbimärjaks. Konditsioneer ei tööta ja mu toa uks oli kinni lükatud, nii et seal oli mitme päeva lebra. Aga pean sinna ikkagi tagasi minema sel nädalal veel, sest on asju, mida ma kodus teha ei saa.

Tuleks juba äike ja jahutaks veidi meie ülelinnalist leiliruumi! Kell on peaaegu kaheksa õhtul, istun rõdul ja kui siit vahepeal tuppa lähen, tundub sealne pluss 25 külmkapina. St et õues on kõvasti üle 30. Aga tegelikult, ega sügist ka veel taha, nii et lepime.

Sunnybrooki haiglas olevat koroonapuhang, st et leiti 4 nakatunut. Neljandat päeva järjest on Ontarios haigestumisi üle 100. British Columbias ja Albertas on haigestumisi aga veel rohkem.

Tänased numbrid: Kanadas 125 647 juhtu (9083 surma), Ontarios 41 507 (2798), Torontos 15 808 (1165).  Ontarios 105 uut juhtu.

Kuna tööl läks pikalt, parki ei saanudki. Võtan siis väikese Oblomovi suutäie siinsamas rõdul, kuni pimedaks läheb.

Vanad sõbrad tagasi

Jah, kummaline, kuidas inimesed su elust kaovad, et siis jälle ühel päeval tagasi pöörduda. K. ja E. on oma isolatsiooni Kitsceheners läbi teinud, Torontosse korteri leidnud ja täna käisime korealinnas õhtust söömas. Elu Eestis ja Saksamaal on mõneks ajaks seljataha jäetud. Eks me näe, kui kauaks nad seekord siia pidama jäävad. Aga oli tore ja kodune mõtteid vahetada nendega elu ja inimeste üle.

Sellesse restorani olen ikka viinud meie Eesti külalisi, aga seni pole keegi meile seal nii põhjalikku instrueerimist läbi viinud, et kuhu kastet valada ja kas segada või mitte jne jne. Ju me jätsime kõik turisti mulje. Või no igatahes ei näinud me keegi korealase moodi välja. Aga tore, kui keegi võtab vaevaks õpetada. Muidu igaüks pusib, nagu pähe tuleb ehk nagu jaapani või hiina restoranist on harjutud. Igal on siiski omad finessid. See meie koolitaja, eakam meesterahvas, oli ilmselt restorani omanik. Tore kodune vastuvõtt oli. Seekord mitte ainult ei võetud telefoninumbreid, vaid mõõdeti ka temperatuuri. Restoranides pole seda varem ette tulnud.

Õhtupoolikuks lubas äikest, sest ilm on jälle soojaks ja niiskeks läinud, aga siia kanti õnneks sadu ei tulnud - saime oma istumise segamatult istutud. Lõuna paiku käisin kohvikus ja pargis "Oblomovit" lugemas. Mõnusad tunnikesed chai latte ja croissantiga. Apaatia on murenemas ja põhjuseks muidugi naine... Oblomovil siis.

Hommikul sai koduga räägitud. Seal valmistutakse uueks kooliaastaks. Kanadas lükatakse see 15. septembri peale edasi, et anda piisavalt aega ettevalmistusteks. Eestis läheb kõik 1. septembril käima.

Nagu mujalgi ilmas, sh Baltimaades, korraldati siingi mõnel pool valgevenelaste toetuseks nn Baltic Way ehk Balti keti üritusi. Torontos oli see kohalike leedukate initsiatiiv, aga üleskutsest ei olnud aru saada, kas kett toimub siin või Wasaga Beachis. Koguneti siinse leedu kiriku juurde, aga asjaga veidi enam seotud tegelane teadis öelda, et siit sõidetakse edasi. Kuna minul autot pole ja ma ei teadnud ka ühtegi tuttavat, kel minekuplaan oleks, jätsin selle toetusaktsiooni vahele. Ka oli K. ja E-ga kohtumine juba kokku lepitud. Aga uudistest nägin, et eriti Leedus oli asi ikka väga suurelt ette võetud ja Eestis trotsiti vihma ja jahedust. Tublid. 

Tänased numbrid: 124 896 juhtu (9073 surma), Ontarios 41 402 (2797), Torontos 15 729 (1165). Ontarios 115 uut juhtu.

Ja nüüd jõuab vihm kohale. Või siiski mitte? Igatahes, pool üheksa õhtul on juba päris pime.

Suvi kestab veel

Pärast rahmeldamise nädalat on hea endale üks laisk pargilaupäev lubada, Oblomovi seltsis. Ma päris naudin selle raamatu lugemist, kuigi tõlge on vahepeal kehvakene, aga päris ära ta kirjaniku tehtut pole nullinud. See on tõesti eepiline loidus, mida O-st ja tema kodakondsetest õhkab. Naljakas ja võimas korraga. Ja kui pildiline maailm. Ka tekitab kena paralleeli Jules Verne´i Liivimaa looga. Jälle see vene ja saksa hinge vastandus, siingi. Jah, kõik on kõigega kuidagi seotud. See sünapside möll meie peades on ikka imeline.

Käisin jälle High Parkis. Võtsin võimlemismati kaasa, et oleks hea puu all lebada. Oli ka.

Pargi tagumine nurk oli vaikne ja rahulik, sinna need suured perepiknikud, mida Bloori poolt parki sisenedes näha võib, ei jõua õnneks. See tagumine nurk on  minusuguste omaette vahtijate paradiis. Lõpuks istus mu laagriplatsi taha parigipingile küll üke hiinlanna, kes rääkis telefoniga nii valjult nagu üritaks oma sõnumit ilma sidevahendita adressaadini toimetada. Aga tegelikult oligi aeg ennast liigutama hakata, sest olin juba mitu tundi seal poose võtnud, lugenud, piknikku pidanud ja taevast vahtinud.

Tagasiteel lugesin mõttes kuid ja nädalaid, et kui kaua selline pargielu veel võimalik on. No parimal juhul kaks kuud ikka või ka kauem. Sügisel mitte päris sellisel kujul nagu nüüd suure suvesoojaga, aga siiski. Kui meid jälle koduvangistusse ei kupatata muidugi.

Tänased numbrid: Kanadas 124 629 juhtu (9017 suma), Ontarios 41 287 (2797), Torontos 15 729 (1165).Ontarios 108 uut juhtu. 

Tegus reede

Jah, oli pikk ja tegus päev töö mõttes, aga sai ka mudimisel käidud ja seejärel shopatud veidi. Nüüd on õhtu käes ja viimaks õnnestus pesuruumis vabu masinaid leida. Askeldamine nagu mullu ja muiste, ainult et maskis.

Kui korraks eilse roosiaia vastuvõtu pilte kiikasin, torkas silma, et maske kandis ainult perekond Ilves. See on suur vahe võrreldes Kanadaga. Kuigi siin pole tänavatel maskid kohustuslikud, kannab suurem osa neid siiski, sest linn on suur ja rahvast palju.

Minu mobiilirakendus pole tükk aega ühestki lähikonna haigest teavitanud. Ühel päeval sain sellise teate, see oli vist siis, kui P-ga van Goghi näitusel käisime. Aga me liikusime ka mujal ringi, nii et ega aru saanud, kus see nakatunu olla võis. Rohkem pole säherdusi teateid tulnud.

No ei jaksa pikemalt heietada. Pea tahab puhkust.

Tänased numbrid: Kanadas 124 372 juhtu (9604 surma), Ontarios 41 179 (2796), Torontos 15 729 (1165). Ontarios numbrid kasvavad - täna 131 uut juhtu. Sekka ka USA statistikat: 5 795 352 haigusjuhtu (179 153 surma). Maailmas on olukord järgmine: 23 096 749 haigestumist (15 688 923 surma).

Taasiseseisvuspäev

29 aastat taas vaba Eestit! See on pool minu elust. Tänu vabadus(t)ele on see teine pool kujunenud uskumatult põnevaks. 11 aastat sellest ajast olen veetnud Kanadas, aga Eesti on südames kogu aeg ja mitte ainult südames - Eestit on ka Kanadas ja mitte vähe. 20. augustil 1991 oli mul puhkus. Ehkki oli kena suveilm, istusin kodus, Kuru urus, õmblesin nööpauke (väga rahustav tegevus!) ning kuulasin kogu päeva raadiost ärevaid uudiseid. Ja siis, kell 23:03 näitas ETV ajaloolist hetke, mil Ülo Nugis haaras haamri ja... Elagu vaba Eesti ja kõik tema lapsed! 

Tänased numbrid: Kanadas 123 873 juhtu (9054 surma), Ontarios 41 048 (2793), Torontos 15 668 (1164). Ontarios 76 uut juhtu. 

Tseremoonia ehitusplatsil

Mul oli tavaline kodutöö päev, aga kui "suitsupausi" ajal rõdule lilli kastma läksin, nägin, et alloleval ehitustandril valmistutakse millekski hoopis pidulikumaks. Müramasinad olid seisma pandud ja koguni logodega step-and-repeat´i taha peidetud (nii kutsutakse seda seina, mille taustal festivalide jm pidulike sündmuste ajal pilte tehakse, õppisin ma esimest EMWd korraldades).

Platsile saabus ülikondades ja kleitides inimesi. Helimehed panid võimendust paika, neli labidat oli mullahunniku otsa valmis seatud, et ülikonnad oma piduliku liigutuse suurema vaevata tehtud saaks. Isegi gelatoputka oli kohale sõidutatud, kust nii pidukülalised kui punastes vestides ja kaitsekiivritega ehitusmehed topse käisid võtmas. Varsti peeti kõnesid ja plaksutati. Samal ajal pandi Charles Streetil asfalti, igavene müra ja möll käis seal... Mida nende labidatega tehti, jäi mul nägemata, sest olin oma töö kallale asunud. Igatahes, mingi tähtis hekt selle uue arenduse ajaloos on kätte jõudnud. Võite taha pakkumisi: kui kiiresti uus torn püsti pannakse? Minu ennustus on, et kevadeks on maja püsti ja järgmisel suvel kolib rahvas sisse. 

Tööpäev oli tegus. On uskumatu, kui kiiresti töötegijal aeg lendab... Veel nüüd, suve lõpus, on tekkinud kaks konkureerivat reisiplaani. Ühte on terve suve planeeritud, teine tekkis käigupealt, aga nüüd sattusid mõlemad samale nädalalõpule. No mis teha, esimestel on eesõigus. Kahju küll, et suvi lõputu pole.

Koroonauudistest nii palju, et nakatumiste hulk kasvavat eriti kiiresti alla 30-aastaste seas. Kahe viimase nädala nakatunute keskmine vanus olevat 39, kogu pandeemiaaja keskmine on 52.

Tänased numbrid: Kanadas 123 490 juhtu (9049 surma), Ontarios 40 972 (2792), Torontos 15 668 (1164). Ontarios 102 uut juhtu, jälle üle 100 kahjuks.

Homme on Eestis taasiseisvumispäev, mis siin mõistagi püha pole. Oli mõte õhtul väike pidupäeva piknik teha, aga siis meenus, et mul on MRI, nii et jääb ära paraku see pidu. 

Jahe on

Tõesti imelik on, kui pead äkitselt kihiliselt riietuma hakkama. Ei mäletagi, millal viimati nii jahe oli. Jahe tähendab siis veidi üle 20 kraadi. Aga nüüd nii on. Kui õhtul parki läksin, oli hea meel, et paksema pusa selga olin pannud. Päike küll soojendas, aga tuul oli vilu. Päris põnev tunne. Pikk prognoos lubab siiski sooja jätkumist. Ka september pidi keskmisest soojem tulema ja juba nädalavahetusel läheb palavaks tagasi. Ei ole veel sügis!

Tööpäev läks lennates. Üks koosolek oli taas järgmise aasta muusikafestivalile pühendatud. Pidasime seda koos Sing! festivali partneritega. Nad kavatsevad sel kevadel ära jäänud festivali korraldada virtuaalselt septembri lõpus ja oktoobri alguses. Selline võimalus oli ka järgmise aasta puhu ühe alternatiivina laual. Oh jah, sai ju kurdetud, et see kultuurikorraldamise töö siin hakkab tasapisi rutiinseks muutuma. Tuli suur muutus. Happy now? "Flow" raamat rõhutab, et uued väljakutsed tuleb enese kasuks rakendada. Nii on. On ikka olnud. Valida on kas areng või taandareng.

Mõne päeva eest võis lugeda, et sõidujagamise kontseptsioon (sh Uber, Lyft) on oma aja ära elanud - keegi ei taha võõraga enam autot jagada ja kogu äri on üsna taksoäri sarnaseks muutunud. Nüüd tuli uus uudis: TTC ehk siinne ühistranspordisüsteem kaalub vähekasutatavate bussiliinide sulgemist ja nende asemel Uberi ja Lyfti subsideerimist, et need pakuks alternatiivi, mikrotransporti. TTC saab suured toetusrahad riigilt süsteemi toimivana hoidmiseks. Saame näha.

Toronto koolide kohta selline uudis, et algkooli õpilastest 71% on valmis septembris kooli minema, 29% soovib jääda koduõpppele. Gümnaasiumides on need arvud 83% ja 17%. Kui klasside koosseise suuudetaks vähendada, oleks kooli minejaid rohkem.

Tänased numbrid: Kanadas 123 147 juhtu (9044 surma), Ontarios 40 870 (2793), Torontos 15 622 (1164). Ontarios kahjuks väike hüpe ülespoole jälle - 125 uut juhtu. 

Hiljaaegu lõppenud puhkuse kokkuvõtteks selline tõdemus.

Töiselt

Päev möödus koduselt ja töiselt. Kaks koosolekut ka peetud. Muuseumiöö hakkab kätte jõudma, sellega on palju tegemist.

Pärastlõunaks jõudis äike kohale ja tibab ikka veel. Vahest pärast õhtusööki saab välja.

Naaberkrundi arengud. Mõlemad vanad majad on kadunud. Arvasin, et nüüd hakatakse suurt ja sügavat auku kaevama, et uuele tornile vundamenti rajada, aga võta näpust - augud aeti hoopiski kinni ja plats rulliti siledaks. Mõtlesin, et ehk külmutavad projekti, aga ka see oli vale oletus. Mingeid jämedaid torusid hakatakse hoopis pinnaesesse rammima. Võin oma rõdult maja ehitamise käsiraamatut kirjutama hakata nüüd, kõik on nagu peo peal.

Koroonast. Nii Kanada kui Eesti kooliõpetajad ootavad kannatamatult juhtnööre uue kooliaasta kohta, aga lõplikke otsuseid ikka veel ei ole. Siin justkui on ka, aga õpetajad pole nendega rahul, nii et miski pole veel kivisse raiutud. Samuti võis lugeda lendudest, kus tuvastatud koroonahaigeid. Frankfurt, Amsterdam ja Varssavi on ka nimekirjas - need siis kõik kohad, kust kaudu eestlased siia lendavad-rändavad.

Eile õhtul hakkasin "Oblomovit" lugema. See oli meie kogus siiski olemas, aga mina, tubakas, otsisin seda Turgenevi alt... Nii palju ma siis sellest vene kirjandusest mäletangi! Päris piinlik. Aga "Oblomov" on naljakas endiselt. Nüüd vahest isegi naljakam kui nooruses. K-ga meenutasime omaaegset filmi, kus Oleg Tabakov oli nimiosas. Tema pehme ja sõbralik kuju sobis sinna jumalikult. Vaatasin, et YouTube´is on see isegi nähtav. Tuleks üle vaadata, aga enne loen raamatut.

Tänased numbrid: Kanadas 122 277 juhtu (9027 surma), Otarios 40 745 (2789), Torontos 15 622 (1164). Ontarios 99 uut juhtu.  

Tasapisi

Tänaseks lubas vihma, seepärast tegin õuetiirud hommikupoolikul ära. Pargis oli vaikne. Nii varasel tunnil paistis päike sootuks teisest nurgast. Peagi hakkas vihma tibama. Käisin poes ja tulin koju. Jutuajamine Kvissentaliga. Lõunasöök. Vihma ei tulnud kuigi palju. Õhtupoolikul sain veel ühe jalutuskäigu teha.

Jules Verne sai läbi. Veider raamat tõesti. Pahad olid puhta pahad ja sakslased. Head olid eriti õilsad ja venelased. Kaanetutvustus toob põhjusena selle, et autor on prantslane. Ühestki eestlasest raamatus juttu pole. Kohalike kohta öeldakse "Slavs". Kui tegevustik Riiga kandub, siis korraks mainitakse lätlasi, aga ainus, mida nende kohta öeldakse, on see, et läti keel olevat üks väga vana slaavi murre... No alguses see intrigeeris veidi, siis tegi nalja, aga lõpuks läks meelest, sest krimilugu võttis tähelepanu üle. Et siis selline maailmakirjanduse kurioosium ka loetud nüüd.

Trumpi noorem vend suri. Surma põhjust ei öeldud. Eile võis lugeda uudist, et vend on haiglasse sattunud.

Valgevenes on suurem mäsu. Hirm, et venelased võiva jälle millegi ebameeldivaga hakkama saada. On märke.

Kohalikud uudised. Autojagamise äri käib alla ja pakib ennast kokku. Tuleb teateid söögikohtadest, mis lõpetavad tegevuse, aga ka uutest, mis alustavad. Meedia kirjeldab olukorda kinodes: ekraanile on tulemas mõned uued filmid, Cineplexidest u 80% on tänaseks lahti. Üldiselt paistab olevat suvine hapukurgihooaeg. Igav elu on hea elu (vt eelmist lõiku).

Tänased numbrid: Kanadas 122 087 juhtu (9026 surma), Ontarios 40 646 (2789), Toronto uued numbrid tulevad homme. Ontarios 81 uut juhtu. Stabiilne seis.

Homme tuleb tööle hakata, puhkus läbi. Vahest saan mõne pikema nädalalõpu lubada endale siiski.

Virsikud ja Niagara escarpment

Meie laupäevane reisiseltskond tegi taas väljasõidu, et osta virsikuid otse tootjatelt ja nautida kauneid vaateid Niagara escarpment´ilt. Nii seda kõrgendikku, mis Hamiltoni taga kõrgub, nimetatakse, ka kohalike eestlaste seas. Kui olen küsinud, mida see eesti keeles tähendab, siis isegi Eestist tulnud pole osanud öelda. Tänase sõidu ajal kasutasin viimaks taskuinternetti, et uudishimu rahuldada. Sõnaraamat andis vasteks "kaljusein", aga Vikipeediast sain teada, et see on Niagara astang. Igatahes, Niagara juga asub ka sellel astangul ja taganeb tasapisi nii, kuidas vesi astangut "sööb". Mõnekümne tuhande aasta pärast jõudvat juga nõndamoodi Erie järveni.

Vahepeal tuli pikk telefonikõne ja nüüd on tund nii hiline, et panen kirja tänased numbrid ja siis kobin koti peale. Kanadas 121 889 juhtu (9024 surma), Ontarios 40 565 (2789), Torontos samad numbrid mis eile. Ontarios 106 uut juhtu.

Botaanikaaias

Täna käisin Toronto botaanikaaias ehk Edwards Gardenis, mis on osa sellest suurest maa-alast. Ka sinna polnud paar aastat saanud. Varem sai käidud suvelõpu vabaõhtukontsertidel, tänavu neid ei toimu - aed on lihtsalt aed nüüd: looduse uurimiseks, pikniku pidamiseks ja niisama olemiseks. Tartu botaanikaia külastus on igasuvine tava, olgu I-ga või ilma. Tänavu siis Toronto oma ja ilma I-ta muidugi.

Kui Tartu botaanikaaed on väike ja armas, siis Torontos on kõik suur - ka botaaanikaaed. Sinna saamiseks tuleb kõigepealt sõita veidi metrooga ja siis bussiga. Kui Eglintonil ei toimuks sajandi ehitust, käiks kõik kähku, aga nüüd need bussid muudkui venivad ja venivad. Sõit oli siiski oluliselt lühem, kui Läti kultuurikeskusesse minnes - sinna tõesti annab sõita.

Ei tahtnud aega kaotada, seepärast ei hakanud kodus lõunat sööma. Lootsin, et saan botaanikaaia kohvikust midagi hamba alla, aga võta näpust - kohvik oli kinni. Õnneks olin Eglintoni jaamast kaneelipulkasid kaasa ostunud. Seal tegutseb Cinnaboni müügipunkt, kus lõhnab alati hurmavalt kaneelisaiakeste järele. See tuletab iga jumala kord katuse Karlsosonit meelde ja sunnib midagi kaasa ostma. Kaneelisaiad on sõrmejämeduse suhkruvaabaga kaetud, neid ei ole võimalik süüa, aga kaneelipulgad on nämmad, ostan neid ikka, kui J. juurest mudimiselt tulen. Nii ka täna ja hästi tegin, muidu oleks nälga jäänud. Botaanikaaia poest sain pudeliga vett ka ja mida muud kuumal suvepäeval vaja ongi. Väike tiir aias ja siis, räntsti, puu alla raamatut lugema.

Võib vist vabalt väita, et olen pargi- ja raamatusõltlane. Maailma telg nihkub paika niipea, kui mõne pargi värvast sisse astun ja rahuliku nurgakese leian. Eile MS "Flow" raamatust lugesin üksinduse peatükki, kus ta väidab, et üksiolek tegevat meid depresiivseks, kuna siis olevat seda flow´d kõige keerulisem saavutada. Nõidade ja šamaanide kohta see ei kehtivat. No ma ei ta, enda teada pole ma ei üks ega teine, aga üksioleks meeldib mulle üliväga ja flow´ga pole ka probleeme. Mitte, et inimesed mulle ei meeldiks, nemad ikka ka, teinekord ja mõned kohe väga, aga enamasti mõõdukas koguses ja mida aeg edasi, seda tihedama sõelaga sõelutuna ja peenema kaaluga kaalutuna.

Pargis olek on natuke nagu kohvikus oleku moodi: saab olla omaette ja ometi inimeste seas. Need teised inimesed loovad eriti linnalooduse rüpes teatava turvatunde. Kui satuks suurde parki, kus peale minu kedagi poleks, hakkaks võibolla veidi ärev. Täna puu all Liivimaa krimilugu lugedes kuulsin, kuidas eemal läks keegi ärritunud meesterahvas, kellest ei saanud aru, kas ta kurjustas kujuteldava või tegeliku vaenlasega. Võimalik, et rääkis telefoniga. Tekst oli umbes selline, et jäta mu hing rahule ja lase mul oma teed minna. Ei hakanud uurima, kes või milleks, sest kui tegemist on vaimselt häiritud tüübiga, on parem ingoreerida, ja kui mitte, siis... mis seal ikka uurida, eks. Kuna silmapiiril oli veel mõni pargiseltskond, ei hakanud kõhe ka. Oleks ihutüksi olnud, siis mine tea.

No jah, üksi ja koos. Tegelikult on turvalises kohas hea ka päris üksi olla, kodus näiteks. Tänavu on selleks palju võimalust olnud. Samas ma tean, et kusagil on nad olemas, need minu inimesed, ja sellest teadmisest sageli piisabki. Pealegi on nad kõik telefonikõne, skaibikõne või e-maili kaugusel. Teinekord ju ka päris siinsamas. Koos on hea, aga omaette peab saama olla.

Tänased numbrid: Kanadas 121 568 juhtu (9020 surma), Ontarios 40 459 (2788), Torontos 15 566 (1164). Ontarios 92 uut juhtu.

Lukas rääkis eile AKs, et Eesti kultuuriasutustel ei peaks septembrist mingeid publikupiiranguid olema, täna aga väitis, et osadel ikka peaks - seda siis pärast teadlaste nõukoja seisukohta, et üritustel, kus rahvas ennastunustavalt kaasa hüppab, elab ja laulab, ei saa kindlasti piiranguid kaotada. Ei jäta väga head muljet, kui poliitik iga päev särasilmselt ja veendunult midagi erinevat väidab. Saan aru, et on tore positiivseid sõnumeid edastada, aga kui siis peab hakkama lubatut tagasi võtma... Aga noh, tegelikult on Eesti üle ikka ainult hea meel. Ka Tartu koroonahullu poolt vallandatud laine hakkab kontrolli alla saama. Loodame, et sügis ei too uut rallihullude tsunaamit kaasa.

The Beaches

See on linnaosa, kuhu täna väljasõidu tegin. Metrooga pool tundi, siis veerand bussiga ja oledki kuurortis. Polnud seal paar aastat käinud. Kui K. veel torontolane oli ja seal kandis elas, sai seal üsna regulaarselt käidud. Või siis A-ga kolamas. Või siis sealsel jazzfestivalil. Seekord polnud neist ühtegi võtta, aga oli tore ometigi. Päike on nii tuline, et päevitamine ei tule pähegi. Pigem mõtled aina, kuidas ennast selle eest varjata. Nii ma oma Jules Verne´iga puude vilus maandusingi ja lugesin Liivimaa aprilli alguse nirust ilmast ja tegelaste kriminaalsetest askeldustest.

Peesitajaid oli vähe, neljapäev ju, ujujaid veel vähem. Aga viluvarju võtjaid oli nii palju, et vaba pinki andis otsida. Ongi nii nagu K. kunagi ütles, et seal kandis elab palju noori lastega peresid. Alailma võis näha piki rattateed väntavaid lastekarju, kel käterätid kaelas, seljakotid seljas, et minna randa lustima. Tõeline Bullerby! Üks kuuene lasteaiarühm umbes neljaste jõngalstega läks ka mööda, kõik nööri otsas kinni ja kasvataja valvsa pilgu all. Üks poiss pidas väga asjatundlikult loengut oravatest. Neid elukaid on kõikjal ohtralt küll.

Selline tore suvituslinnake keset suurt kivilinna. Majade rõdud ja terrassid on mõnusateks lebolateks muudetud ja neid lebotajaid seal ikka oli. Mõtlesin, et enne tagasiteele asumist võtan ise ka mõnest kohvikust kosutust, aga päike paistis piki Queeni nii, et kummalgi pool teed polnud võimalik varju leida. Otsisin ja otsisin mõnusat jahedat paika, aga ei leidnud. Niisiis sõitsin kodukanti tagasi ja läksin Bay ja Charlesi nurgale - seal on kindel, et päike sind kätte ei saa.

Siis käisin Winnersis uut voodipesu ja käterätte ostmas, sest vanad on kõik kole kulunud. Niimoodi ringi askeldades tundub elu üsna vanamoodi, tavaline. Tavaline elu on hea!

Kui rannas istusin, helistas M. ja teatas, et nende paat on nüüd viimaks vette lastud ja nad on valmis mind millalgi enda juurde suvilasse viima. Seal piirkonnas olevat veel paljudel eestlastel suvekodud, ta lubas uurida, kes meid veel vastu saaks võtta. Mõne puhul võib saada takistuseks, et viibitakse rangelt omas sotsiaalses mullis ja väljast tulijaid ei taheta näha. Kui bussiga tagasi sõitsin, nägin rõõmsalt lobisevaid pensionäre, maskid mõistagi ees, ja sain aru, et inimeste tunded koroonaohu suhtes on ikka väga erinevad. Aina rohkem on neid, kes valmis tasapisi tavaelu juurde tagasi pöörduma - niivõrd, kui see on võimalik. Ja siis on need, kes on endiselt hirmul, mõned kohe väga hirmul.. Saan neist kõigist tegelikult aru.

Nagu mujal nii ka siin käivad arutelud, kui tark tegu on lapsed sügisel tagasi kooli saata. Jah, kes oskab arvata, mida see kaasa toob. Praegu on küll plaan koolid lahti teha ja kontaktõppega alustada. Ontario haridusministeerium on lubanud 500 miljonit koolidele tingimuste parandamiseks. On sest abi? Ei oska mina arvata. Elame, näeme.

Tänased numbrid: Kanadas 121 234 juhtu (9015 surma), Ontarios 40 367 (2782), Torontos 15 548 (1163). Ontarios 78 uut juhtu.

Kunstisaalis

Tänase päeva siht oli minna vaatama näitust "Immersive Van Gogh", mida näidatakse ajalehe Toronto Star hoones Yonge St 1, täpsemini ruumis, kus kunagi asusid ajaloolised trükipressid. On ka drive in versioon olemas, aga meie P-ga valisime walk through, kuna me pole kumbki autoinimesed.

Tegemist on nö animeeritud kunstiga, mida projitseeriti saali seintele ja põrandale ja täiendati muusikaga. Eks ta selline kunsti suupärastamise projekt ole, aga tuleb tunnistada, et töötab küll. See dünaamika, mis tekib, pakub veidi teistsuguse võimaluse pildi sisse minekuks ja mediteerimiseks. Audiovisuaalsus on 21. sajandi märksõna ning suurmood ja see projekt oli kahtlemata selle sajandi nägu.

Ma pole pool aastat käinud ühelgi üritusel, kus oleks nii palju rahvast korraga ühes ruumis koos. Saali põrandal olid ringid, kuhu iga sotsiaalne mull sai isoleeruda, nii et asi ei tundunud ebaturvaline sugugi. Aga seal unustasid lihtsalt kõigele sellele mõtlemast... Vaatasime programmi kaks korda läbi. Lummas tõesti.

Elamus lõppes suveniiripoes, kus müüdi kõikvõimalikku temaatilist kraami, muu hulgas maske ja pastakakujulisi kaela riputatavaid desovahendi pudelikesi - kõik kohanevad, ka kulturnikud ja sidrunist on ju mõistlik limonaadi teha.

Kuna see kõik juhtus Harbourfronti kandis, siis lõunat sõimegi seal. Et istumine ühes kohas piinlikult pikaks ei muutuks, läksime vahepeal liikvele, aga maandusime juba varsti kohvikus, kus saime mokalaata jätkata. Oli igati tõhus jututamise päev - nii pikalt pole ammu lobisenud. Aga eks me oleme ju üsna isoleeritult elanud, pole ime, kui juttu jätkub tundideks.

Tänased numbrid: Kanadas 120 844 juhtu (9006 surma), Ontarios 40 289 (2787), Torontos 15 548 (1163). Ontarios 95 uut juhtu.

Imelik raamat

Tänane päev möödus kiirelt, sest töiselt. Ei saanud kõiki inimesi kätte lõpuks, kellega oleks pidanud rääkima. Tuleb homme-ülehomme uuesti proovida.

Ilm oli endiselt palav, lämbe. Rõduukse pidasin kinni ja konditsioneer töötas lakkamatult. Lubatud suurt äikesevihma meie kanti siiski ei tulnud. Midagi vist vahepeal sadas, aga suurt mürtsu ei märganud. Õhtuks läks küll jahedemaks, mis tähendab, et kusagil see välk ja pauk ära käis.

Õhtul läksin parki, kus hakkasin lugema ühte imelikku raamatut, Jules Verne´i "Drama in Livonia", mille meie raamatukogust leidsin. See krimi-põnevik on kirjutatud 1893, ümber töötatud 1903 ja ilmus prantsuse keeles 1904. Ingliskeelne tõlge on aastast 1967. Eesti keeles ilmus see Jaan Vahtra tõlkes 1937 ja uus trükk 1994. Ka need on meil olemas, avastasin hiljem andmebaasist kontrollides, aga kuna mulle jäi ingliskeelne kõigepealt pihku, siis loen seda edasi. Ja kui olen veidi rohkem süvenenud, arvan pikemalt. Aga imelik see raamat muidugi on, sest kust see õnnetu Verne pidi teadma, mis elu siin kandis tegelikult elatakse. Päris ulme see pole, aga ajalooline romaan kindlasti ka mitte. Vikipeedia väidab muide, et UNESCO andmeil on Verne maailma enim tõlgitud kirjanik -  tema teoseid on avaldatud 148 keeles.

Kohalikest koroonauudistest nii palju, et Ontario PM ei usu venelaste vaktsiiini, TIFF tuleb nii virtuaalis kui reaalis (ka vabas õhus) ja Ontario ilmaradarite ette on jäänud tohutu suured, kuni sadadesse tuhendetesse ulatuvad, pääsukeste parved. No sel viimasel pole koroonaga küll vist midagi pistmist... Need linnukesed rändavad siitki maalt talveks lõunapoole, USAsse, aga kas pole vara parve koguneda?

Tänased numbrid: Kanadas 120 421 juhtu (8991 surma), Ontarios 40 194 (2786), Torontos 15 532 (1163).  Ontarios vaid 33 uut juhtu.

Rannalinna restoran ja õhuvannid

Tõesti, Toronto on rannalinn, kuna asub Ontario järve kaldal ja randu on siin mitmesuguseid. Eile võis sotsmeediast lugeda, et Cherry Beachil olid kaks verist ja mootorsaagidega (töötavatega!) meest ringi tormanud, hommikusi tervisejooksjaid ja jalgrattureid ehmatanud. Politsei oli suurte vägedega peale lennanud ja mehed arreteerinud. Kunagi käisime seal peesitamas, aga oli selline räpasevõitu rand, rohkem pole olnud tahtmist minna. Paistab ka noorte ja aktiivsete kogunemispaik olevat. Mina nende hulka ei kuulu, nii et veel üks põhjus Kirsiranna ignoreerimiseks.

Tänase kuumalaine eest põgenesin järve äärde minagi - Harbourfronti. See on autota linnainimestele mugav sihtmärk, kui vaja veidi avaramat vaadet ja "mereõhku". Normaalsetel aegadel pakutakse seal ka mitmesugust kultuuri, nüüd kahjuks mitte. Galeriid olid kinni ja isegi lõbusõidulaevad loksusid tühjalt kai ääres. Ainult veetaksod sehkendasid linna ja saarte vahet. Kõike seda arvesse võttes oli lootust pääseda rahvamassidest, leida õhku ja rahu ja ma ei pidanud pettuma.

Kuna jõudsin vee äärde lõunatunnil, läksin kõigepealt sööma. Ma pole eriti suur üksinda väljas sööja. Kohvikusse teinekord lähen ja mõnda oma lemmikusse pisikesse jaapani kohta ka, aga seltskonnaga on justkui parem ikka. Kui külalisena Torontos käisin, siis oli väljas söömine üsna tavaline. Nüüd, mil ma elan siin, söön rohkem kodus. Tegelikult on päris tore niimoodi üksi restotada - märkad ümbrust ja teisi inimesi rohkem, muidu oled ju oma seltskonnaga ametis. Natuke nagu turisti tunne tuleb ka, naljakas. Tööpäeva ja palavuse tõttu oli restoranis vähe rahvast. Lauad olid üksteisest pleksiklaasiga eraldatud, see ei lasknud järvetuulel hästi ringi liikuda, aga polnud hullu midagi, keha sai kinnitatud ja jalad puhatud.

Seejärel kulgesin piki kallast lääne poole. Kuigi päike lõõskas, oli vee ääres kerge hingata. Haarasin jäätiseputkast väikese gelato ja sättisin ennast puu alla pingile Jonassoni lugema. Tuuleke puhus, jahid õõtsusid sadamas ja olla oli ütlemata mõnus. Vahepeal andsin jalgadele tööd ja kõndisin veel jupikese maad lääne poole, sinna, kuhu mõne aasta eest liivarand tehti. See on selline võltsrand, millel veepiiri pole, ujuma sealt ei pääse - osa pargialast kaeti lihtsalt liivaga, pandi rannatoolid peale ja inimesed käivad endid seal nüüd praadimas. Mina pugesin suure paju alla päikesevarju, et raamatut edasi lugeda, aga üks kahtlane kanepikoll hakkas liiga lähedale trügima ja tegi kummalisi hääli - pidin puud vahetama. Muidu mõnus õhurikas koht igati - seal järve ääres ei saa arugi, et on kuumalaine. Lihtsalt väga hea oli olla.

Tagasitee enam nii mõnus ei tundunud. Tükk aega pidin trammi ootama, mis ei tulnud ega tulnud. Päike praadis ülevalt ja asfalt alt, aga viimaks anti tramm siiski ette ja edasi oli juba konditsioneeritud õhk ja pääsemine. Tagasi linna jõudes sain aru, et on kuumalaine küll - siin kivide vahel oli tuline kui põrgukatlas. Temperatuurid küündisid koos niiskuskoefitsiendiga taas 40 kraadi kanti.

Homseks lubab päev otsa äikesevihma ja tööasju on ka kogunenud, nii et tuleb sekka üks tööpäev teha. Kolmapäevaks on muud plaanid.

Tänased numbrid: Kanadas 120 132 juhtu (8967 surma), Ontarios 40 161 (2786), Torontos 15 532 (1163). Ontarios 115 uut juhtu.

Palav pühapäev ja ajalooline möll

Ilm läheb jälle üle mõistuse kuumaks, mis sunnib käike kavalalt planeerima. Kuna eile oli ka sotsiaalses mõttes aktiivne päev, siis täna võtsin rahulikumalt. Keelesõber N. läks ringsõidule, seetõttu jäi meie jututund ära või õieti asendus mulgijuttudega. Vennake jagas videot R. ülesastumistest noore heliloojana. Uskumatu ikka, kuidas aeg on lennanud ja mille kõigega endised pisitibud täna hakkama saavad! Uhke ja armas.

Kuna metroo lõunasuund oli täna kinni, ei saanud järve äärde sõita. Ega nädalavahetusel tahagi Harbourfronti eriti minna, kuna siis on seal alati liiga palju inimesi. Läksin üle pika aja hoopis Christie Pitsi parki. Mõne aasta eest pidasime seal augustikuist taasiseseisvumispäeva piknikut ja eelmisel aastal käisime A-ga vabaõhukinos. Sinna on lihtne metrooga minna ja tagasiteel oli plaan Tartust läbi astuda, st töö juurest, et raamatukogust raamatuid tuua. Nii ka läks.

Park on nime saanud liivakarjääride järgi. Õieti ongi tegu suuremat sorti oruga, mis on umbes nagu Kassitoome Tartus. Nõlvadel saab lebotada, oru põhjas on spordiplatsid ja laste mänguväljakud.

Seal on ka üks ajalooline sündmus aset leidnud - Christie Pitsi mäss 16. augustil 1933, mis tähendas kuuetunnist kokkupõrget kahe võitleva gängi vahel, ühelpool ingliskeelsete kanadalaste Pit Gang ehk Svastika Klubi, teisel pool peamiselt juudi ja mõnedest itaalia ning ukraina noortest koosnev nn Spadina Avenue Gang. Madin läks lahti sellest, et esimene seltskond oli pesapallimängu ajal lehvitanud svastikaga plagu, millele teine pool reageerimata ei jätnud. Võitlus kandus Christie Pitsi parki ja toimus umbes 10 000 linnakodaniku silme all ja kaasosalusel. Võib arvata, et tegemist polnud mitte väikese mölluga. Igatahes olevat see suurim rassirahutus, mis Torontos eales aset leidnud.

No ei olnud väga rahulik seal pargis tänagi. Keegi küll ei kakeldnud, aga rahvast ja sebimist oli palju, samuti toitu otsivaid tuvisid. Külitasin ikka tunnikese-poolteist puu vilus, enne kui piki Bloori Tartusse vantsisin. Korealinnas oli üks maskivabrik töötamas täistuuridel. Läbi akna võis näha, kuidas teismeline tütarlaps õmblusmasinaga vuristas, samal ajal kui tema isa (ilmselt) aknaluugist maske müütas. Neid oli seal tõesti kõigis värvides ja mustrites. Oli ka järjekord ostjatest.

Teel nägin J-kest, kes läks kergel sammul korealinna poole ja kelle kohta olin just e-mailist lugenud, et ta tagastanud taas Eestist Torontosse asunud K-le Tartu keldrisügavustesse ladustatud isikliku varanduse. Julged tegelesed need K. ja E., kes praegusel segasel ajal suures linnas kanda kinnitada üritavad. Meie ei saa praegu kahjuks tööga kuidagi aidata, sest tulevik on segane, et mitte öelda tume. 

Tartust haarasin kaasa kotitäie raamatuid ja tulin metrooga koju. Koorem oli liiga raske ja ilm liiga palav, et tervet teed jala käia. Õnneks puhub kerge tuuleke, nii et rõdul on veel täitsa mõnus ja toaust ei pea ka kinni hoidma. Homme nii ilmselt enam ei saa. Siis peaks vee äärde minema, seal on ehk õhku rohkem.

Tänased numbrid: Kanadas 119 451 juhtu (8981 surma), Otarios 40 046 (2786), Torontos 15 484 (1161). Ontarios 79 uut juhtu.

Lõpetuseks ja kodulinnale mõeldes väike vanamehe multika koroonameem pealkiraga "Šiis kui Arnu klubišše jõudis, oli Tjeele juba Kovidiš".

Meeleavaldus ja ülbe lind

Olen varemgi siin poliitilistel meelevaldustel käinud. Kui Venemaa Ukrainale kallele tungis, siis olid tänavatel suured rahvamassid ja mitte ainult ukrainlased. Ka eestlasi võis siis päris palju näha. Täna oli valgevenelasi toetamas kolm eestlast, üks ülesandega pidada kõne, ülejäänud kaks jäädvustasid üritust foto- ja filmikaameraga. Muid baltlasi ei olnud, ukrainlasi esindas nende keskorganisatiooni tegelane. See lätlane, kes oleks muidu kohale tulnud, istub kipsis jalaga kodus.

M. kommenteeris kurvalt, et paraku jah, Valgevene jääb inimestele kaugemaks kui Ukraina - muude rahvusrühmade esindajaid oli liiga vähe välja tulnud. Tõsi on, et Valgevenes toimuv ei mõju enam ammu šokeerivalt, kõik on sellega harjunud. Invasioon Ukrainasse oli aga nagu ämbritäist külma vett lagipähe. Ka Ukraina kriisiga on maailm nüüdseks paraku ära harjunud. Uusi muresid tuleb ju aina peale.

Ega tänane kogunemine homseid valimistulemusi mõjuta, aga õige on, et oma maa eest peab seisma ja valgevenelastele tuleb jõudu soovida õige asja eest võitlemisel. Tuleb siiski tunnistada, et mede M. stole the show, st et tema tõmbas kogenud kihutuskõnelejana seltskonna kõige vägevamini käima. Eks vist mõjus seegi, et sinu rahva eest kostab keegi, kellel sootuks teine keel suus. Kanada valitsusele läheb märgukiri, kus nõutakse Magnitski seaduse rakendamist neile, kes Valgevenes inimõigusi rikuvad. Kanada on demokraatlik maa ja sellised on võimalikud mõjutusmehhanismid.

Inimesi oli kokku tulnud sadakond. Enamus kandis maski ja vabas õhus polnud keeruline ka pikivahet hoida. Mina klõpsutasin pilte teha ja sebisin ringi. Nakkuse mõttes seega üsna turvaline ettevõtmine. Valgevenelased ise andsid küll ka kätt ja mõned suisa embasid. Meie nii familiaarseks ei läinud.

Pargi kaugemas nurgas oli teine seltskond oma plagudega. Silm ei seletanud, mille poolt või vastu nemad olid. Vahest maskivastaste riismed? See liikumine näikse olevat välja surnud vaikselt.

Pärast läksime R-ga kohvikusse lõunat sööma ja mokalaata pidama. On vast ikka kena, et see võimalus meil jälle täiesti ametlikult olemas on. Ma olin oma frittataga ühelepoole saamas, kui meid ründas järjekordne angry bird. See püüdis oma kohalolust lausa füüsiliselt märku anda: tuli ja rippus ägedalt tiibadega vehkides mu toidukarbi kohal ja üritas siis R-le pähe istuda. Jube jultunud ja tüütu tüüp! Tuli ikka väga intensiivselt tõrjuda teda. Lind oli ilmselgelt harjunud noosi saama ega tahtnud leppida sellega, et meie nõnda kadedad olime. Hiljem üritas ta ühte lapsevankrit rünnata ja seejärel naaberlaua poisile õlale istuda. Sel olid klapid peas ja kuulas mussi. Vaene poiss, ta võis ikka päris kohkunud olla, kui äkki avatas, et keegi on õlale maandunud... Siis käis linnuke ennast kusagil pesemas - lendas vett pritsides tagasi ja asus ennast lõvikuju pea peal korda sättima. Kui me ära hakkasime tulema, olid kaks laudkonda asunud linnukest söötma. Sealt siis need jultunud kombed ja halvad harjumused!

Õhtu lõppes Jonas Jonassoni seltsis pargis. Selline laupäev siis.

Tänased numbrid: Kanadas 119 221 juhtu (8976 surma), Ontarios 39 967 (2784), Torontos 15 484 (1161). Ontarios 70 uut juhtu. USAs on registreeritud juba üle viie miljoni haigestunu.

Kuidas puhata suurlinnas

Jah, selline loovülesanne tahab tänavu lahendamist. Vahepeal pääseb ju linnast välja ka, aga enamasti istun ikka siin kivikõrbes. Tuleb rõõmu tunda selle üle, et Torontos on palju parke jm rohealasid ja muid paiku, kus lihtsalt logeleda.  

Tänane päev oli pooltöine. Hommikune zoomikoosolek Eestiga sundis jalad varakult kõhu alt välja tõmbama ja juba pool üksteist olin teel St. Lawrence Marketi poole, eesmärgiks leida kukeseeni. Kukeseenteta pole seni ükski suvi läinud. Eestis pole neid keeruline leida, isegi kui ise metsa korjama ei pääse. Siin on asi mõnevõrra keerulisem. Aga mul vedas, turul oli tõesti üks, kes ka neid seeni müüs. Ostsin näpuotsaga muudki, aga turgudel on alati niisamagi tore ringi vaadata. Tööpäeva hommikul oli rahvast ka mõõdukalt. Igati mõnus turulkäik tuli sellest.

Söögikohad on seal kandis ka kõik kenasti lahti läinud, sättisingi ennast ühte istuma. Uus rutiin on siis see, et annad kõigepealt oma nime ja telefoninumbri ja alles siis pannakse sind lauda. Ettekandja teatas ka, et on aja piirmäär, kaks ja pool tundi. No nii kaua mul ei läinud, sest pärastlõunal oli järgmine koosolek, mis pani lorutamisele punkti.

Sellel teisel koosolekul rääkisime 2021 Estonian Music Weekist. On imelik selliseid plaane pidada praegusel ajal. Mul ei ole suurt usku, et festival võimalikuks saab, aga ajugümnastikat võib ikka teha.

Linnapuhkuseks on mul veel mitmeid plaane. On piirkondi, kuhu pole juba paar aastat saanud ja muuseume, kuhu pole üldse kunagi saanud. Homme ei saa K-dega linnast välja sõita kahjuks, sest lubasin minna valgevenelaste meeleavaldusele, pilte tegema. Seistakse vabade valimiste eest. Eks seisame siis koos.

Tänased numbrid: Kanadas 118 985 juhtu (8970 surma), Ontarios 39 897 (2783), Torontos 15 484 (1161). Ontarios 88 uut juhtu.

Neljapäevane kulgemine

Kuna pool päeva kulus arvuti seltsis, mis tähendas automaatselt kohe ka töist suhtlemist, kadusin päeva teiseks pooleks sellest aparaadist võimalikult kaugele - sõitsin High Parki.

Tööpäeva pärastlõunal on seal sootuks teine dünaamika kui nädalavahetustel. Rahvast oli mõõdukalt, samuti sooja, nii et pidin poolpäikeselisi pingiotsi otsima, et raamatut lugedes liiga jahe ei hakkaks. Maas ei saanud väga kaua istuda, sest viimase nädala vihmad on selle rõskeks muutnud.

Jonassoni jumalavallatute heietuste saatel lendas aeg kiiresti ja nii pidin varsti looduse kutset järgima ja liikuma hakkama, et leida pargi põhjapoolse otsa ainus avatud kemps. Kuna pargi keskel asuv restoran oli ikka veel kinni, siis ka sealne asutus. Leidsingi majakese üles. Kui otsivalt sildi järele vaatasin, et kummale poole keerata, teatasid kaks üsnagi jommis meeskodanikku, et jah, mingu ma vasakule. Mul oli mask ees ja mu näoilmet nad ei näinud, aga ju nad lugesid vaikimisest mu mõnevõrra tõredat suhtumist välja. Üks ütles sapiselt: "You are welcome!". Seepeale tänasin, aga olin tõre edasi, kuna mehed jorutasid täpselt naiste kempsu akna taga... Ei olnud meeldivad tüübid.

Edasi läksin Bloor Westi läbi kammima. Tahtsin poolakate poest lehmakomme osta ja vaadata, mida muud põnevat sealsed pisipoed pakuvad - paar pakikest tuleks Eesti poole teele saata ja sealt võib leida kraami, mida südalinnas ei ole. Oli päris tore niimoodi poolsihitult poest poodi tuiata. Leidsin ka ühte-teist, muuhulgas kunstipäraseid ja vaimukaid maske - selle suve suveniirid on siis sellised. Aga lehmakomme ei olnud. Kas põhjuseks on häiritud ühendus Poolaga? LOT lendab küll, aga ei tea, kui sageli. No pole need kommid ka mitte kõige tähtsamad asjad praegusel segasel ajastul.

Tartu (Eestis siis) piirab alkoholimüüki (kuni kella 23ni) ja on teinud ülejäänud Eestile sama ettepaneku, aga Ratas teatas, et pole põhjust. No vaatame, kui hulluks see asi seal siis läheb. I. jagas vaimukat Eesti Ekspressi mängu "Tartu koroonahullu lõbusad seiklused Eestimaal". Päris vaimukas. Aga vaene koroonahull! Pole vist kuigi tore, kui terve Eesti su kallal ilgub. Vähemalt pole tema nime avalikustatud, muidu tuleks hakata võõrsil varjupaika otsima. Või hindan ma koroonahullu enesekriitika võimet üle?

Siinsed numbrid langevad meeldivalt. Tänased seisud on sellised: Kanadas 118 561 juhtu (8966 surma), Ontarios 39 809 (2783), Torontos 15 451 (1161). Ontarios 95 uut juhtu, st et neljandat päeva järjest alla saja.

Elora

Täna väljasõit K-ga Elorasse. Tore väike linnake uhke ürgoru kaldal. Suveniiripoodides, kohvikutes ja restoranides inimesed. Nagu oleks täitsa normaalne elu. Aga siis need maskid igal pool...

Tänased numbrid: Kanadas 118 187 juhtu (8962 surma), Ontarios 39 714 (2782), Torontos 15 451 (1161). Ontarios 86 uut juhtu.

Esimene puhkusepäev

Nagu see eesti naistel kipub olema, kulus minugi esimene ametlik puhkusepäev tegemata kodutöödele. Aga nüüd paistavad aknad ja rõdupiirded läbi ja küll on seda ilus vaadata! Kardinad said ka pestud ja toad koristatud. Puhas rõõm! Pealegi on selline hoogne vehkimine trenni eest - meeldiv kasulikuga igati ühendatud. Ja hea, et enne järjekordset kuumalainet töö tehtud sai. Iga ilma ei jaksakski.

Enne järjekordset padusadu jõudsin pargipingil mõned muhedad Jonassoni peatükid lugeda - täna olin selle nautimiseks õiges meeleolus. Siis tuli kiiresti koju sibada, sest tohutud pilved purjetasid loode poolt kohale ja vastselt pestud rõdu sai veel kord üle loputatud. Lubatud tornaadot õnneks ei tulnud.

Lisaks eilsele tuli uusi hoiatusi riigi juhtivalt meedikult ja Ontario peaministrilt. Nüüd käib jutt juba 2-3 aastast, mil tuleks jätkuvalt pikivahet hoida ja maski kanda. Ka kehtib kümnese mulli soovitus. Päästev vaktsiin võiks kõige varem kasutusse tulla jägmise aasta alguses. WHO andmetel tegelevat 144 erinevat instituuti vaktsiini väljatöötamisega. Venelastelt tuli uudis, et nende vaktsiin läheb septembris masstootmisse, aga kellelgi teisel nende tegemiste kohta täpsemat infot pole. Selline jutt siis lihtsalt.

Homme on plaanis K-ga Elorasse sõita tuulutama ja gurmeetama. Üks inimene mullis juures. Paraku olen sellega vist kümne piiri ületanud.

Tänased numbrid: Kanadas 117 791 juhtu (8958 surma), Ontarios 39 628 (1782), Torontos 15 20 (1159). Ontarios 179 uut juhtu.

FBs jagati sellist fototabamust elust enesest. I can relate, nagu siin maal öeldakse. :)

Murelikult

Üleilmauudistest võib koroonaga seoses leida ainult murelikke teateid. Mitmetes maades on uued puhangud ja piirangud. WHO hoiatab, et "hõbekuuli" selle tõve vastu ei tulegi. Kui ka õnnestub vaktsiiin välja töötada, ei tarvitse immuunsus kesta kuigi kaua, nii et meil tuleb valmistuda pikaajaliseks võitluseks. Tänaseks on maailmas viirusega nakatunud 18,14 miljonit inimest, surnud 688 080.

Meil paistis pool päeva päike, kuid park ja linn olid rahvast hõredad. Istusin veidi välikohvikus, aga tuul oli närviline ja naabrid lärmakad - pagesin parki. Õhtupoolikul tuli uus kõva sadu. 

Loen Jonas Jonassoni "Hitman Anders and the Meaning of It All". Kerge suvelektöör. Tema 100-aastase lood on väga lõbusad olnud. On ka see, aga täna oli kuidagi tõsine meeleolu, mis raamatuga ei haakinud hästi.

Tänased numbrid: Kanadas 117 031 juhtu (8947 surma), Ontarios ja Torontos vanad numbrid - siin ju riigipüha.

FBst aksessuaarisoovitus meestele.

Vihma ja päikest

Hommikul oli padusadu ja äike, pärastlõunal näidati päikest, aga tuul on rahutu ja vihma on veelgi tulemas. Pargis sain siiski käidud. See oli inimtühi - pole peesitamise ilm. Ilmataat on medtöötaja vist. Meil siin pikk nädalalõpp, st et ka esmaspäev on vaba, aga kui kahel päeval kolmest sajab, siis on rannad jm kogunemiskohad tühjad. Enne nädalalõppu oldi mures, et rahvas läheb liiga hoolimatuks ja hakkab viirust levitama jälle. Nüüd vihm segab seda kõike mõnevõrra.

August on käes, mis tähendab, et südasuvest oleme läbi. Loodus kinnitab seda. Puudel võib märgata muid toone peale rohelise. Maal käib viljavõtt. Isegi laupäeva õhtul tehti põldudel kibedalt tööd, sest vihmad olid tulekul. Turg oli eile nagu küllusesarv, kõiki vilju ja marju ääretasa täis. Parkide lilleklumpides võib näha tummiseid suvelõpu värve. Aga siin maal on lootust pikale soojale sügisele, nii et saame veel nautida. Ja mul ju puhkus alles alanud. Tavaliselt tulen sel ajal Eestist tagasi ja siis on alati tunne, et pool suve veel alles ees. Nii tulebki mõelda.

Päeval olid kodu- ja sõbrajutud Tartuga ja keelesõbrajutud Tallinnaga, eile sideseanss Viljandiga ja veel üks ootamatu kõne Tallinnast. Ei kujuta ette, et oleks aasta 1995 ja ainus viis koduga sidet pidada oleks kirju saata ja oodata. Aga ka nii on siin elatud. Lihtne ei olnud, aga siis oli see kõik ajutine ja lühiajaline (7 kuud on ju lühike aeg võrreldes 11 aastaga). Ei jõua seda infotehnloogiat ära kiita. Kui oskad sellest parima võtta, on see ikka puhas õnnistus. 

Uudistest võib lugeda, et kuigi oleme jõudnud vabaduste 3. etappi, ei aita see palju neid kohti, kus mängitakse elavat muusikat. On küll lubatud need avada, kuid siseruumides tohib olla vaid 50 inmest ja muusikud peavad olema publikust pleksiklaasiga eraldatud. Horseshow Taverni, kus on mänginud sellised maailmakuulsused nagu the Rolling Stones või Etta James, omanik nendib, et nad pole säherduses olukorras olnud 73 tegutsemisaasta jooksul. Pole mõtet kohta nii väikesele publikule avada, sest muusikud ei saaks esinemise eest mingit mõistlikku tasu, rääkimata koha omanikest. Ka ei pakuks selline akvaariumietendus ei muusikutele ega publikule tõelist naudingut. Nii et kultuuriellu erilisi muutusi pole lähiajal tulemas. Kultuurinälg kasvab.

Toronto kaubanduskeskustesse olevat aga hakatud paigaldama maskimüügi masinaid. Kosmeetikud ja spordiklubid võivad tegutsema hakata, aga ikka piirangutega kõik. Ühelt poolt nõuavad spordiklubide omanikud valitsuselt suuremaid vabadusi, aga kliendid on mures turvalisuse pärast. Nii et mingit hurraaoptimismi pole siingi märgata. Kanada ja USA vaheline piir on kinni kuni 21. augustini, aga juba räägitakse, et sel aastal see lahti ei lähegi -  olukord lõunas on selleks liiga halb.

Tänased numbrid: Kanadas 116 884  juhtu (8945 surma), Ontarios 39 449 (2778), Torontos 15 371 (1158). Ontarios 116 uut juhtu.

Järgmised 600 km

Sellised need meie väljasõidulaupäevad kipuvad olema, et lõpuks järjekordsed 600 km sõidetud. Päeva eesmärk oli käia mennoniitide turul St. Jacobsis head ja paremat ostmas, aga muidugi jõudsime mujalegi. Õhtupimeduses hakkas vihma tibama ja järgmised kaks päeva saavadki sajused olema. Öö on käes ja kirjutada ei jaksa.

Tänased numbrid: Kanadas 116 599 juhtu (8941 surma), Ontarios 39 333 (2777), Torontos15 371 (1158). Ontarios 124 uut juhtu.

Tänane turuseltskond.