Tuul lõunast

Uus päev, uued hullud uudised. Ei ole aega pikemalt jaurata. See meem võtab tunded kokku.

 

Unitad Nations

BlogTo-s oli tore artikkel kanadalasest, kes kolis Jaapanisse ja on eluga rahul. Kui ta Torontosse käima tuli, kommenteeris: "See linn on nagu ÜRO".

Jutt jumalast õige. Just nii kirju see meie tänavapilt ja olemine siin ongi. Umbkaudu 200 erinevat rahvust koos. 2021. aastal kuulus 57% Toronto elanikest nn nähtava vähemuse hulka. No see pole siis ju enam vähemus?! 1981. aastal oli sama näitaja 13,6%.

Nüüd vaja hakata eesti juuksuri juurde minema. Jah, ka see on siin rahvaste paabelis võimalik.

Stephen King

Ma polnud lugenud mitte ühtegi tema raamatut, sest mu närvikavale õudukad ei passi ja ka põnevikud ei tõmba eriti. Kinos on samuti keeruline säherdusi filme vaadata - lihtsalt ei istu see hirmutamine.

Aga nüüd lugesin läbi SK "On Writing". A Memoir of the Craft" ja see on hoopis teine tera! Tore memuaar+kirjutamisõpetus. AR soovitas meie kirjutajate rühmale. Julgen nüüd edasi soovitada.

Paari päeva eest käis FB grupis "Lugemise väljakutse" arutelu teemal, kas peaks katsuma ühe SK ilukirjandusliku teose läbi lugeda. Sain aru, et on teisi minu-sarnaseid, kel selle autoriga probleeme. Äkki PEAKS tõesti? Aga millal, kui ootamas on nii palju raamatuid, mida TAHAKS lugeda? Las ta jääb.

Naaber seebiks!

Ärkasin täna öösel peale kolme selle peale, et ülemine naaber jõudis bändiga koju ja jätkas kusagil mujal pooleli jäänud kontserti või pidu. Timpanid, elektriklaver, naiste kisa... Helistasin keskusesse, kust saadeti turvamees möllumehe ukse taha. Korraks jäi vaiksemaks, aga siis läks läbu edasi. Poole kuueni kannatasin, viimaks ajasin ennast püsti.  Üleval pidu jätkus.

Mõtlesin, et jõuan eriti vara kontorisse ja saan iseäranis palju töid tehtud, kuid siis selgus, et ma ei püsi hästi püsti. Vererõhk? Vajusin patjadele tagasi ja mõtlesin, et OK, premeerin ennast vaba päevaga pärast eilset edukat aruannete produtseerimist. Vähehaaval sattusin siiski kirjatöid tegema ja imelikul kombel edenesid need uimase peaga eriti ladusalt. Ikkagi töiseks kujunes see magamatusest segane päev.

Kell sai kaks ja ülemine rahvas ärkas ka ellu. Vaadake te ette, nii kui printeri ligi pääsen, kaebekirja välja prindin! Õõh! Minu väikesed mured...

Kinnitage rihmad

 ... sõit algab. Naabertalu egomaniakk on ametisse kinnitatud. Tseremoonia meenutas nooruspõlve, kui suure juhi kõnet katkestati tormiliste ja kestvate kiiduavaldustega. Samal ajal etendati kohustuslikku istu-püsti balletti. Selle vahega, et kui nooruspõlves nähtu kannatas ilmselgelt entusiasmipuuduse all, siis tänased reaktsioonid ulatusid hüsteeriasse. Eriti põnev oli jälgida, kes tõusis/plakstutas ja kes kindlasti mitte. Ja millal. Üks püha isa ajas ihukarvad suisa püsti... No kole oli ja ega niipea ilusamaks lähe.

Huvitaval kombel on kahtlane liiklus siin tagasihoidikus blogis täna taas eriti intensiivne. Tere, trollid ja kollid! Head lugemist-googletransleitimist teile!

Pea paks

 ... excelitest, numbritest, koosolekutest ja kõigist teemadest, millega peab korraga tegelema. Oeh. Muud sinna hetkel ei mahugi.

Uus raamatupakk jõudis kohale eile. Nüüd pole pääsu, tuleb uus riiul tellida IKEAst. Kõik ajab üle ääre, nii pea kui riiulid.

Põlengud Los Angeleses

No ikka väga jube on see olukord seal. Siinne meedia asetas asja meile arusaadavasse mõõtkavasse: tänaseks põlenud alade suurus (164 ruutkilomeetrit) moodustaks 25% Toronto pindalast ehk ligi 40% Montrealist. Olgu öeldud, et Tallinna pindala on 159 ja Tartu oma 39 ruutkilomeetrit.

Ühe suurema, Palisade põlenguala pindala oli eilse seisuga 96 ruutkilomeetrit. Toronto kaardil näeks see välja nõnda:

Kohutav! Ja lugu pole veel läbi.

Talvine

 ... nädalalõpp Eestis ja ka siin. Reedel tuli tõesti lumi maha ja pole päriselt kadunud praegugi. Ilm rõske ja nätske nüüd. Aga lumi on siiski pigem tore.

Täna avasime eesti raamatu aasta vana filmi "Indrek" ühisvaatamisega. No ikka päris kobe filmike veel tänagi. Uhke seltskond vana kooli näitlejaid. Kahjuks on film restaureerimata, nii oli siinsetel tükati keeruline eestikeelsest jutust aru saada, aga ega asi ainult helikvaliteedis ka ole muidugi.

Homme algab selle aasta teine töönädal. Juba.

Hoog sees

Tööaasta on käima läinud täiega. Täna andmist 12 tundi jutti. Tagasi normaalsusse?

Aga see Trumpi jutt Kanadast kui tulevasest USA osariigist on ikka päris haige. Nagu ka tema muud geopoliitilised jauramised.

Timothy Schneider ongi USA tolmu jalgelt pühkinud ja Toronto Ülikoolis ametisse asunud. Ei imesta.

Ajapost

Sõber tegi FB postituses näpuka ja nimetas lumemütsiga aiaposti ajapostiks. Päris hea sõna. Peaks võtma kasutusele. Sest ajavoolus on ju ilmselgelt mingid postid. Kas pole? Nagu ka ajaaugud. Ilus ja võimalusterohke emakeel.

Eestis on imekaunis talveilm. Picture perfect. Postcard perfect. Meil maa must, kuid päike tuli välja.

Raamatuaasta

Raamatuaasta on kätte jõudnud. Avasin selle Murakami lõpetamisega - "The City and Its Uncertain Walls". Kuigi on olnud torisemist kuulda, et jääb alla tema varasematele, siis minule meeldis ikkagi. Kui lõppu jõudsin, olin selles päriselt veendunud. Ja küll on hea, et nüüd olen Jaapanit oma silmaga näinud. Mitte et ma poleks varem suutnud tema unenäolisi maailmu silme ette manada, aga ikkagi on hea, kui on olemas omaenda empiiriline kogemus maast, kust tema unenäod alguse saavad. No ma väga loodan, et see ei jää Murakami luigelauluks nagu mõned pelgavad. Nüüd oleks põhjust uuesti üle lugeda "End of the World and Hard- Boiled Wonderland", mille nö ümberkirjutusega tema viimase oopuse puhul tegemist on.

GoodReadsi andmetel lugesin eelmisel aastal 28 raamatut ehk 7834 lehekjülje. Mitmed alustatud on küll veel pooleli, nii et laual oli tegelikult rohkem. Selline keskeltläbi aasta. 2023 oli umbes sarnane: 26 raamatut, 7218 lehekülge. 2022 õnnestus lugeda 35 raamatut, 9340 lehekülge. Pole paha selle kohta, kellel pole lõbulugemiseks ülemäära palju aega. Koroona ajal oli tulemus märksa kõvem: 2021 - 41 raamatu ja 10 825 lehekülge, 2020 - 44 raamatut ja 12 410 lehekülge. 2019 oli tavapärane - 25 raamatut.

Eile tellisin Apollost uue laadungi eestikeelset lugemisvara, kuigi möödunud suvine nooski on veel läbi töötamata ja ka ingliskeelne kuhi kasvab aina. Kristiina Ehin jõudis ka eile kohale. Nii et mis muud, kui head raamatuaastat!

Nii ta tuli