Kehakeel

Käisime eile Annega kinos. Wim Wendersi "Pina". Koreograafist ja tantsijast Pina Bauschist. Õieti tema loomingust ja Wuppertali tantsuteatrist. Pinast endast filmis tõesti rohkem juttu polnud kui vaid tema tantsijate napid kommentaarid. Need olid tabavad ja emotsionaalsed. Oli ju Pina ootamatult surnud just enne filmivõtete algust. Kogu trupp oli kui emata lapsed, sest nende vaimne ema oli Pina tõesti olnud. Võimas loominguline "perekond", palju huvitavaid karaktereid.

Pina tantsuetendused on parim näide moodsa tantsukunsti võimalustest. Kui uskumatult kõnekas võib inimkeha olla. Muusikaga ja ilma. Kui vaid on fantaasiat ja oskusi ja... Suurepärased ruumid, maastikud. Väga huvitav muusika. 3D. Tõesti, oskaja mees suudab sellega päriskunstilegi dimesioone lisada, mitte ei trikita niisama naljaviluks ja lõbu pärast.

Jah, parim kunst on see, mis suudab üllatada. Pina Bauschi tants on just selline. Mis selles inimese elus ja olemises siis nii väga uudislikku on? Teada ju kõik puha? Kannatused ja rõõmud. Kirjutatud ja etendatud aastatuhandeid. Aga näe, mõni esitab seda nii värskelt ja valusalt, et... Tõesti sõnatuks võttis.

"Dance, dance... otherwise we are lost." (Pina Bausch)

http://www.youtube.com/watch?v=LGKzXUWAjnI

Ottawa talvel

Seda saab homme näha. Kiire visiit pealinna ja Eesti saatkonna esindusse, et uue passi taotlus sisse anda. Mitu korda ma seal O-s juba käinud olen? Kolm? Neli? Talvel mitte kunagi. Saab siis näha, kas on ka nii külm ja lumine nagu räägitakse. Ja kuidas Rideau kanal paistab. See ju maailma pikim uisurada, 7,8 km pikk ja UNESCO kaitse all. Uisutamine jääb siiski ära, sest pole uiske ja ega püsiks vist püsti ka. Aga natuke ilusat talve tahaks küll. Lumega ja puha.

Grigorian L'atelier

Sellenimelise plaadipoe leidsin Kiilakate vihje peale Yorkville`ist üles (koduleht siin: http://www.grigorian.com/webstore/main.php). Tõesti veider, et ma selle olemasolu varem ei olnud tuvastanud, on ju seal kolatud küll ja rohkem. Aga vahest on melomaanide kaitsepühak mind seni selle poe eest hoidnud... Nii tõhusat ja vastapandamatut valikut jazzi ja klassikat pole siin linnas enne näinudki.

Noh, nüüd sattusin seal hoogu muidugi. Leidsin tagaotsitava Pat Metheny, aga ka Lee Konitzi, Brad Mehldau & Co uue plaadi ja veel neid, mida/keda ei osanud otsidagi. Raha kulus, aga rõõmu kogunes. Pean nüüd õhtuti ennast mõistlikkusele sundima, sest pood on jätkuvalt kiusatusi täis ja jääb praktiliselt koduteele... Aga hea meel on küll, et õueall selline kullaauk olemas. Muusikavitamiinivaeguse all ei tule sel talvel mitte kannatada.

Nädal läbi

Pika ja raske nädala pidulik lõpp: Muikma näitus avatud. Kumu kah kohal, läbi skaibi. Nüüd tuleb hakata kaalu taastama.

Oli vast

... päev. Ja see oli alles esmaspäev. Aga elukas on vist läinud.

Oeh

Ära hõiska enne õhtut. St ei pääsenudki ühe päevaga. On hoopis kahe küüruga elukas. Mine ära...

Purgatoorium

Ühepäevane kõhugripp on hullem kui... Täitke lünk ise millegi eriti ebameeldivaga. Eile see jubedus mind tabas. Sellele järgnenud pooluimane laupäev pakkus aga võimaluse oma e-postkast põhjalikult üle vaadata. Ja siis selgus, et arvukate töömeilide sekka oli kadunud (ja lugemata jäänud) ühe armsa inimese väga isiklik rõõmus uudis. Andestamatu hooletus! Ja samas korralekutsuv. Tuletas meelde, et inimesed on ikka kõige tähtsamad siin ilmas. Omad inimesed. Üldse inimesed. Nende jaoks lihtsalt peab aega leidma.

Ehkki ühepäevane intensiivne paastulaager seegi kord päris kirgastuseni ei viinud, siis väike õppetund ikka järgnes.

Hea filmiaasta oli

... see 2011. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu poolt ära märgitutest sai nähtud koguni viit - edetabeli kõrgeimal pulgal olevat Lars von Trieri "Melanhooliat" ja sellele riburada järgnevaid "Artisti" (rezhissöör Michel Hazanavicius), "Musta luike" (Darren Aronofsky) ja "Kuninga kõnet" (Tom Hooper). Teisel/kolmandal kohal on Aki Kaurismäki "Le Havre". Sellega alustasime head uut filmiaastat 2012. Eile. Kiilakatega. Muhedas vanas Mt. Pleasant`i kinos. Enne Rahva Kanas (restoran People`s Chicken) kanatiibu lutsides. Mmm.... mõnus kõik.

Happy New Year, Canada!

Raymond Mason, The Illuminated Crowd (1985). September 2011, Montreal.

Head uut aastat, kodu!

Ühendatud rahvas. Juuli 2011, Tallinn.