Näitus üleval

Hommikul kaks Zoomi koosolekut. Multikulti näitus üleval. Eilne kontsert väga hea. Nüüd valuutat vahetama - katse nr 2.

Lõõtsamehed

Täna Eesti lõõtsameeste kontsert meil. Toredad poisid on.

Valuutat ei õnnestunud päeval vahetada. Kuna mul meie krediidiühistu kaart, siis sellega suures pangas midagi ei tee. Vaja seina seest sularaha võtta ja vahetada. Aga mul seinale päevalimiit kehtestatud - ei saanud nii palju sularaha kätte, kui oleks tahtnud. Homme uuele katsele. Miks see peab nii keeruline olema? Küllap mõnes hotellis või lennujaamas saaks mis ignes kaardiga, aga seal on mõrvarlikud kursid.

Õues ulub ja vilistab. Kuna soe asendub külma õhuga, siis on ilm väga rahutu.

Äikest ja pakast

Täna selle aasta esimene äike koos paduvihmaga, sooja 12 kraadi. Ütleks, et kevad, aga kui homme päeval on veel sama lugu, siis kolmapäeva ööseks vastu neljapäeva lubab 7 kraadi külma. Seejärel päeviti jälle ligi 10 kraadi sooja.

Ilmataadi meel on tänavu õige muutlik.

Tuulutus

Nädalavahetus Montrealis oli tõeline tuulutus. Kuna laptop keeldus hotelli wifiga ühendumast, ei saanud  arvutis suuremat teha teha - lühemad asjad sain õnneks telefonis aetud. Nõnda oligi peamine töine kohustus kõne maha pidada, film ära näidata ja rääkida kõigiga, kes minuga vähegi rääkida tahtsid.

Oli kena hubane EV aastapäev kohustusliku külmlaua ja kingliga. Toidu peamiseks autoriks oli seltsi esimehe prantsuskeelne abikaasa. Seltskonnas olid ka kasahh, kuubalane ja valgevenelane, kõik suured Eesti sõbrad. Põnev paabel. 

Reede õhtul käisin Montreali sümfooniaorkestrit kuulamas ja pühapäeva veetsime kunstimuuseumis, kus oli imeline Georgia O’Keeffe ja Henry Moore´i näitus.

Reisiseltskond oli ka mõnus, K. ja S. Läbisime nendega nii mõnegi suurepärase restorani ja patisserie. Saia- ja koogihimu sai mõneks ajaks rahuldatud.

Täna jälle kibe tööpäev.

Montreali

Homme hommikul Montreali. Kiired ja pikad päevad. Selline aeg.

Mälupulk

 ... lännu. Kuhu, ei mäleta...

Vaba päev

 ..., mis polnudki vaba. Liiga palju on vaja jõuda enne, kui saab reisile minna. Nüüd on lootus suurem, et ehk saan ikka kõik ajakriitilised asjad valmis.

Aga väljas on päikeseline veebruar. Kevadist tunnet küll veel pole, kuid valgus on teine ja naaberkrundil märkasin puud, millel urvad küljes.

Peetud pühapäev

Eile oli võimas kontsert noortel. Kuidagi rõõmsaks ja rahulikuks teeb teadmine, et talente tuleb aina peale, noori värskeid õilishingi. Vahest polegi kõik veel kadunud?

Aga gripivaktsiin võttis jõu ära. Olen peamiselt ekraani vahtinud täna. Kõigepealt VHK teatrilaulude klippe, mida vennake lahkelt jagas. Ja siis nende "Kajaka" etendust. Siia otsa võiks korratagi esimeses lõigus öeldut. Amen.

Puuluup ja vaktsiinid

Hehee, Puuluup ja 5 Miinust lähevadki euroviisule. Äge! See on vägeva energiaga lugu. Ja meeldvalt jabur. Hiiu kandlega maailma vallutama - võimalik ainult Eestis. Kiviberg juba muretses FBs, et pillihuvilised ajavad nüüd Viljandis kooli lõhki.

Ma käisin kahe vooru vahepeal apteegis. Olin aja kinni pannud, et ennast gripi ja koroona vastu vaktsineerida. Vaja kõiki turvameetmeid rakendada, et enne sajandi reisi ära ei kukuks. Kohapeal selgus, et 1) polnud mu online booking pärale jõudnud ja 2) koroonavaktsiin on otsas. Gripivaktsiini sain kätte, aga koroona jaoks kästi uus aega panna umbes neljapäevaks. Ma teatasin, et mul väga kiire töönädal tulemas ja seepärast ma kogu nalja pühade ajale planeerisingi, et kõrvalnähud tegutsemist ei takistaks. Soovitati mõnest muust apteegist küsida, et ehk neil on.

Õnneks mul neid rohupoode siin kandis mitmeid. Läksin järgmisesse ja sain teada, et tarneraskused kestavad juba mõnda aega - vaktsiine polevat juba mitu nädalat nähtud ja kuna tulevad, ei tea. Mis tähendab, et neid pole kusagil. Esimene apteeker polnud sellest vist kuulnudki või ei julgenud mulle öelda. No mis siis teha... Järgmise nädala lõpus vaja Montrealis käia, lennates. Nagu sügisene reis näitas, on see parim viis mõni nakkus külge korjata. Tuleb vist jälle maske kandma hakata. Ja looja peale loota.

Aga eilsel "Onu Vanjal" polnud väga vigagi, kuigi takkajärele mõeldes sai selgeks, et nooruses Eestis nähtud lavastused ja rollisooritused olid siiski paremad. Aga nii harva, kui teatrisse satun, rõõm ikkagi.

Esimese vaatuse ajal olin küll mõnevõrra häires, sest vasakul käel istuv suuremat kasvu meesterahvas harrastas räiget manspreadingut. Püüdsin ennast nii väikseks teha, kui võimalik, aga istmed olid ka kohutavalt kitsad ja kui keegi ikka selga vajub, siis pole kusagile minna. Hoidsin K. külje alla ja kui vaheaeg algas, kuulsin, et tema naaber oli samasugune jurakas olnud. Põgenesime teiseks vaatuseks tahapoole, kus oli tühje ridasid. Viimaks saime rahus "Vanjat" vaadata.

Täna õhtul date P-ga: õhtusöök pluss kontsert. Oleme kultuursed.

Venelased

Putinil järjekordne ohver - Navalnõi. Masendav on see maffiariigi elu. Kummalisel kombel on meil just täna õhtuks K-ga teatripiletid "Onu Vanjale". Ei pääse neist venelastest siin kah.  No teatrisse minek on muidugi rangelt vabatahtlik. Lihtsalt tuli klassika himu. Saab näha, kuidas kannatab vaadata.

Aga enne lähme korea restorani sööma. Väga pingelise töönädala lõpp.

Head sõbrapäeva!

 

Kaks sooritust

 ... täna kirjas. Suuremat. Muu kribu-krabu sinna sekka. Ja nüüd kohe algab koosolek, millega läheb pikalt.

Päeval sadas korraks lörtsi. Maha ei jäänud midagi. Nagu ikka.

Kui oled

... juba hädas, siis sajab veel projekte kaela. Homme pean Biblio Klubile truudust murdma ja jääma koju kirjatöid tegema. Mõnda asja pole enam kusagile lükata.

Homme on vastlapäev, aga mul pole aega minna kukleid otsima. K-lt eile kuulsin, et Kensingtonis olevat koht, mis neid teeb. Nagu ka kardemonisaiu. Eks tuleb minna kunagi uudistama, kui aega rohkem. Vastlakuklid on selleks ajaks ilmselt kadunud, aga muu kraam ehk aasta ringi saadaval.

Öökapil on Õnnepalu "Udu" asemele tulnud Muti Undi-oopus. Õnnepalu torisemine ja raskemeelsus mõjuvad viimasel ajal kurnavalt, aga loen teda ikka truult edasi. Undi-lugu on terane. Tahtsin alguses öelda "naksakas", aga siis kontrollisin sõna tähendust ja murdesõnaraamatu järgi tähendab see hoopsiki teravat, järsku (inimest). Huvitav, mulle seostub see pigem terase ja krapsakaga olemisega. Inimene õpib... 

Head uut aastat!

Eile algas hiina kalendri järgi draakoni aasta. See tuli meelde, kui linnas asju ajasin ja Blooril suurt draakonit kohtasin. Seda veeti piki tänavat trummimüdina saatel ja rahva rõõmuks. Telefoni ei viitsinud kotist välja otsida, pilt jäi tegemata. Kõik ülejäänud linnakodanikud nii laisad ei olnud -  kõvem klõpsutamine käis.

Mul täna poolenisti tööpäev jälle. Vaatame pärastlõunal "Suplinna salaseltsi", vestame Zoomis juttu Mika Keräneniga. Nõnda asume tähistama Tartu kultuuripealinnaks olemist.

Ilm on hukas

Ma pole täna veel välja saanud, aga veebi andmetel on seal sooja 15 kraadi. Ei ole normaalne. Veebruar ju alles. Nõnda purunes 138 aasta vanune rekord.

Soe

Lisaks päikesele jagub meil nüüd ka sooja: täna kuni 6 kraadi, homme suisa 11. Kevad?

Paraku pole aega sellest rõõmu tunda. Tööpäevad on pikad, pingelised ja saavad liiga ruttu läbi - ei jõu kõike valmis, mis tarvis. Lasengi nüüd edasi, enne kui järgmine koosolek peale tuleb.

Asjaajaja

Neuroloogi juures selgus, et mu siinne haigekassakaart hakkab aeguma. Pidin uuendama minema, vastavasse ametisse. Veebiteenus küll on, aga ainult neile, kellel autojuhiluba või fotoga ID-kaart olemas. Mul pole kumbagi. Autot ma ei juhi ja see teine kaart on nii uus asi, et mul pole seda hädasti vaja läinud ja niisama naljaviluks ja ajaviiteks riigiametitiga ju ei tegele.

Marssisin siis kontorisse, kaasas pass isiku ja elektriarve elukohta tõendamiseks. Vaja läks ka kahte krediitkaarti, et ametnik võiks päris kindel olla, et mina olen mina. Jäi uskuma. Selline asjaajamine siis siin 21. sajandil. Ma ei tea, miks ma täna seda foto-ID-d endale ei teinud. Oleks võinud ju.

Ennekuulmatu! Mis toimub? Päike paistab juba mitmendat päeva. Kuhu jäid udu ja sadu?

Lõpetuseks üks mõnus keeleväänaja. Ütle "asjaajaja ja jaamaülem". Ja nüüd kiiremini! 😜

Peaasi ja muud asjad

Detsembris käisin iga-aastases MRIs ja täna neuroloogi juures. Peaasi muutusteta. Aasta kaupa antakse aega. See paneb asjadele tõesti veidi teise nurga alt vaatama.

Laupäeval vägev kontsert fila kammerkoorilt. Lõpuks ometi avanes võimalus iidol Kaljustet isiklikult tänada, et ta mulle sellist suurepärast muusikaharidust ja -elamusi pakkus juba 1980ndatel. Koor asutati 1981, meie kõige magusamal ülikooli ajal. Need aulakontserdid ei lähe iial meelest. K. naeris, et ta on kuulnud sarnast juttu varemgi, viimati NYCis, kus keegi Tartus õppinud arst oma tänulikkust väljendas. Toitsime kontserdi järel koori koduste heeringavõileibade ja pirukatega ehk tegime neile vastuvõtu.

Laupäeva hommikul oli Laasi matus ja seejärel peied läti majas. Ka väga emotsionaalne. Eile olin sellest kõigest päris oimetu.

Et mida öelda

Ei teagi. Palju sahmimist ja ka kirjatöid. Pea pulki ja pahna täis.

Eestis on küünlapäev ja Tartu rahu aastapäev, siin mandril groundhog day. Tegelikult on ka selle päeva juured kristliku tagapõhjaga küünlapäevas (Candlemas). Nii siin kui seal on see päev olnud talvepoolitaja. Kui metsümiseja tuleb täna peast välja, näeb oma varju ja läheb pessa tagasi, siis kestab tali veel kuus nädalat. Paraku paistab täna päike, nii et ümiseja ei saa varjuta kuidagi ringi liikuda. Vähemalt mitte Torontos. Kuidas Punxsutawneys, ei tea.