Vahib naba

Nii jah, läksin liimile ja lubasin ennast õekesele katsejäneseks. Ta teeb karjääri coachi koolitust ja siis ma mängu tulingi. Esimene sessioon oli sel nädalal ära, nüüd pusin kirjatöid teha. Päris põnev peeglisse vaadata ja mitte korraks vilksti, vaid ikka pikalt kohe, nii et pead oma udused tundmused ära ka sõnastama. Mingid asjad tunduvad endale ju nii iseseenesestmõistetavad, et justkui ei vajagi sõnastamist. Aga kui sellega toime ei saa, pole tegelikult ka selgust. Pusin siis edasi. Isegi häid sõpru pean kiusama, et nad mulle peegliks hakkaks. Mõned lahked on seda juba teinudki, mille eest 1000 tänu!

Hommikul olid vennakesega pikad kodujutud. Siis läksin tavapärasele kohvikutuurile. Pärastlõunaks lubati vihma, pidi varakult ära käima. "Birdie" tõmbab nagu tsentrifuugiga... ikka sissepoole. On hea raamat küll, aga karm ka. Justkui elugi.

Eile õhtul oli A-ga pikk telefonijutt. Selline pikkade juttude aeg praegu. On hea, kui saab rääkida. Või kuulata.

Numbrid: Kanadas 1 430 825 juhtu (26 598 surma), Ontarios 550 436 (9345). Ontarios 258 uut juhtu. 

Kui järv on meri

Jah, Ontario on Torontole nagu meri - suur ja lai vesi, pikkade rannaaladega. Täna käisingi linna selles osas, mis ranna järgi omale nime saanud - the Beaches.

Sooja jagati väga tagasihoidlikult, hommikul oli vaid 16-17 kraadi. Kui kodunt välja astusin, siis vast ehk 18, aga läksin ikka, sest ega mingit päevitamise või suplemise plaani olnudki. Lihtsalt tore käia kohtades, kuhu muidu väga sageli ei satu.

Meretunnet süvendas täna tugev tuul, ehkki see puhus maa poolt, põhjast. Mitte just kõige õhemast kilejopest oli palju abi, aga kukal on ikka kergelt kange nüüd.

Kui kohale jõudsin, oli lõunaaeg käes ja istusin ühte restorani keha kinnitama. Kusagil seal on avatud ka gruusia restoran, aga kuna ma olin oma nina teisele poole keeranud ja vaba laud jäi ette, siis kasutasin juhust. Gruusia jääb tulevikuks.

Sain vaevalt maha istuda, kui helistas saadik, Ottawast. Pakkus raamatuid. Viimasel ajal ei lähe päevagi, mil keegi raamatukogule oma kraami ei tahaks sokutada. No jah, eks võtame vastu ikka. Vahetasime ka muid uudiseid. Ottawa rahvast pole varsti juba kaks aastat näinud. Saatkond on vahepeal uude majja kolinud, sisustamine veel käib. Tuleb kunagi uudistama minna. Uut ID-kaarti pean ka taotlema hakkama sügisel.

Sõin mune Benedicti moodi. Ka seda kraami polnud ammu saanud. Oli kena istuda seal ja inimesi vaadata, lastega ja koertega. Aga küll see maksmine võttis kaua aega. Nagu poleks tahetudki mu raha. No lõpuks ikka võeti vastu ja läksin alla järve äärde.

Marssisin mööda laudteed, vahelduseks istusin ja lugesin "Birdie´t". Aga no kõle oli! Minul kapuuts ninani ja jopelukk kinni, samal ajal, kui rannas patseerivad purupaljad inimesed särkides ja lühkarites. Aru ma ei saa, kuidas inimesed külma ei tunne. Päike oli soe, aga tuul ikka lausa lõikavalt külm. Selline sooja  oktoobri tunne. Ja siis tuli järgmine telefonikõne: jälle raamatud...

Promeneerides jõudsin välikohvikuni, kus pakuti rummi-rosina jäätist. Oh imet! Seda leiab harva. Kuna leidus ka üks tuulevarjus laud, siis pidin kõledust trotsima ja seda haruldast maiust pruukima.

Nüüd on pesupesu ja kirjatööd ja täna rohkem rändama ei lähe. Kui nüüd veel loomaaeda ka jõuaks, siis võiks puhkusele nr 1 joone alla tõmmata. Kohvik - käidud (korduvalt). Loomaaed - ? Nende allusioonide peale tahaks mõnda vana head eesti filmi vaadata.

Numbrid: Kanadas 1 430 046 juhtu (26 589), Ontarios 550 178 (9339), Torontos 170 770 (3606).  Ontarios 226 uut juhtu.

Rannarahvas nõuab lastele päris kooli. Selliseid sõnumeid võis villade ees näha.

Kirju-mirju

Tänane päev oli tõesti kirju. Pool päeva sadas vihma ja olin selleks ajaks planeerinud õejutud, sedakorda küll mitte niisama lobisemise, vaid suhtlemise M. kui karjääri coachiga. Ta läbib ühte koolitust ja ma pakkusin ennast kastejäneseks. No põnev-põnev. Saab iseendale näkku vaadata ja veel targa inimese tagasiside pealekauba. Sellega on üksjagu pusimist, tuleb teha mitmesuguseid kirjatöid ja ka sõpru kiusata, aga loodan, et sellest on meile mõlemale kasu.

Kuna vihma ikka sadas, küsisin keelesõbralt, kas tal oleks mahti minuga rääkida. Meil mitu nädalat vahele jäänud, sest oleme mõlemad lennus olnud. Ajavahe komplitseerib ka mõlemale sobiva aja leidmist. Saimegi jutustada! Tore teda näha jälle. Tubli õpilane raporteeris, et kuigi on suvi ja ametlikku koolitust ei toimu (kanikulõ, eks ole), siis tema tegeleb ikka iga päev eesti keelega. Pidi ka ETVst "Eesti mängu" vaatama, mis talle hästi meeldivat. Kuna seal on vastusevariandid tekstina ekraanil näha, siis see aitab tal ka asjadest aru saada.

Kui seegi jutt läbi, oli ka vihm otsas ja läksin tuurile, seekord järve äärde, Harbourfonti ja esimese valuga kohe kohvipoodi. Kohvikuraamatuks valisin siiski "Birdy", sest seda on kergem kaasa tassida. Sain hoo sisse ka sellega. Lavazza chai latte oli erakordselt vürtsine, kõige äkilisem, mida seni saada õnnestunud. Eilne Yorkville´i Coco kohvibaari oma seevastu oli paras lurr, täiesti suhkruvaba, aga ka muid maitseeid eriti ei olnud. Teekotike pandi lihtsalt vette ligunema ja piimavaht surati otsa. Oli näha, et itaallastele see chai latte pole ikka mingi tähtis jook. Cocos peaks pigem mõnd kohvi jooma. Tavapärane Aroma Cafe oma on jällegi hästi kaneeline. See meeldib mulle vist kõige rohkem, kuigi jah, ka see on ka ikka väga magus, mis muidugi käibki selle joogi juurde. Minust saab niimoodi veel chai latte ekspert. Ja croissaantide oma ka. Eilne ja tänane olid mõlemad suurepärased.

Siis promeneerisin kaldapealsel, istusin ja vaatasin inimesi, loomi (koeri), linde ja laevu. Kõiki jagus, kuigi inimesi oli tööpäevaselt vähe. Aga seda on ikka väga lõbus jälgida, milliseid kooslusi inimesed ja nende lemmikloomad moodustavad. Mõned kohe on ühte nägu ja tegu. On nunnusid ja koomilisi paare.

Oli väga tuuline, kapuutsi pidi pähe tõmbama, aga see oligi hea - kops sai korralikult tuulutatud. Nüüd on mitu jahedemat ilma ees, paar päeva ka vihmadega, kahjuks - viimaseid puhkusepäevi tahaks muretumalt nautida. Ma lihtsalt pean veel veidi puhkust võtma augustis. Ihu ja hing karjuvad selle järele.

Eestis numbrid tõusevad ja piiranguid tuleb uuel nädalal juurde. Kolmas laine? Meie numbrid on sellised: Kanadas 1 429 577 juhtu (26 575 surma), Ontarios 549 952 (9328), Torontos 170 713 (3606). Ontarios 218 uut juhtu - ka väike hüpe ülespoole.

Juuksed, raamatud ja õhuvannid

Hommikul käisin K. juures juukseid lõikamas. Pärast läksime Yorkville´i kohvi jooma. Daamide õnn. Ma ei teadnudki, et K. oli Eestis olles koroona läbi põdenud. Delta tüvi. Pääses kergelt.

Siis väike shopping ja Okonomi House´i lõunat sööma. Polnud seal eelmisest sügisest saadik käinud. Mulle meeldivad need jaapani omletid, okonomid.

Siis raamatuga parki (muidugi). Läbi sai see indiaaniraamat. Väga hea lugemine oli. Viimane trükk (2014) on eriline, sest lisaks inglise keelele on seal ka luuletuste ja novellide tõlked anishinaabemowinisse. Maigutasin vaikselt omaette ja proovisin seda keelt lugeda. Põnev. Maitseprooviks üks ingliskeelne originaalluuletus, mille peategelaseks on varem mainitud noormees Mike ehk Miku.

Mahkwa (bear)

Photographs of people I love bring tears
to my eyes: for Michael Mahkwa Auksi
my three-month-young son I cried yesterday.
The photographer captured him sitting
upright for a split second, and cute,
oh how cute he is in baby colours;
he wears a sky-blue sleeper and he plants
right-hand fingers over his teddy bear,
fragile short-haired motor head perched on
top of sixteen-pound perfectly formed body.
His face is soft symmetrical features
like his mum´s who pleasures in his alert
Estonian-Ojibway-Cree-Sioux eyes
where there are no tears, only innocence.

A. keeles algab see luuletus nõnda.

Makwa

amii awedi Michael Mahkwa Auksi
gaa-niso-giiziswed ningozisens gaa-gii-mawimag bijiinaago.....

Lugesin seda imelist raamatukest ja mõtlesin, et tuleks eesti keelde tõlkida. Kasvõi juba selle indiaani-eesti karupoisi pärast.

Õhtupoolikul käisin BMV raamatupoes Blooril. Tahtsin Amy Tani raamatuid vaadata sealt. Üks oligi, aga keegi oli seda kohvitassi kastnud - nägi kole välja. Jätsin poodi. Ära tõin hoopis Solomon Volkovi intervjuud Jossif Brodskiga ja Tracy Lindbergi "Birdie". See viimane jätkab indiaaniteemat, aga nina pistsin kõigepealt ja kogemata esimesse ning... jäingi lugema.

Sellest, et olen tõesti puhkuselainel, sain aru, kui S. kirjutas, et minu arvates homme hommikul toimuma pidanud koosolek oli eile ära olnud... Noojah, olgu peale. Las noored möllavad.

Numbrid: Kanadas 1 428 683 juhtu (26 570 surma), Ontarios 549 734 (9325), Torontos 170 659 (3605). Ontarios 158 uut juhtu.

Juuste teema lõpetuseks. Bathursti jaamast väljudes avanes selline maaliline ja lainetav vaatepilt. Kui mul mu lüheldasest bobist villand saab, siis tean, kust kiharaid hankida.

Yummy Marketisse ja kinno

Nii ongi. Esimene pool vihmasest päevast kulus pikemale ekspeditsioonile, mis viis North Yorki Yummy Marketisse. Tahtsin osta korralikku musta leiba ja nuustikuid.

Olin seal venelaste poes varem vaid korra käinud, siis kui R. Torontos oli, käis toidunäituse ettevalmistamine ja me läbisime erinevaid eurooplaste toidupoode. Meelde oli jäänud pööraselt suur valik erinevaid ahvatlevaid kaupu. Olin vahepeal küll kõigile kuulutanud, et sinna ma oma jalga ei tõsta, sest see pood sponsoreerib siinseid 9. mai manifestatsioone, millega idanaabrid oma nn võidupäeva tähistavad. Aga näed, leivavalu sai ideoloogilistest veendusmustest võitu. Ja see koht on mulle ju ka veidi lähemal kui poolakate Starsky.

Tõesti, ei kulunud tundigi, kui olin metroo ja bussiga kohal. Ja mida kõike ma sealt ei ostnud! St et mida kõike ma ostsin, eksole... Kolme sorti rukkileiba. Nelja sorti kohukesi. Tatrahelbeid ja tatart. Suitsuvorsti. Suistupeekonit. Seefiri. Halvaad. Präänikuid. Marmelaadi. Keedupeeti. Hapukapsast. Pesunuustikuid. Ja küllap oli veel midagi, mis enam meelde ei tule. Väga head valgevene leiba sain, mis oli ostes veel veidi soe. Kodune maitse, mõnus.

Eile õhtul avastasin, et õudukate ja actionite sekka on kinos üks korralik film ära eksinud, Kanada enda "Beans" (2020). Sobis jumalikult raamatutega, mis mul parasjagu käsil. Tuli minna.

Filmi autor jutustab autobiograafilise loo Oca kriisist, mis leidis 1990 aset Quebecis Oca linna piirkonnas ja kestis 78 päeva. Vastamisi olid valged ja sealsed indiaanlased (kuna suur i-de sõber ja uurija Indrek Park söandab seda sõna eesti keeles kasutada, siis minagi, sest pole ju head vastet ingliskeelsele first nations). Vastuseis tekkis maa pärast, aga taustal mängis puhas rassiviha. Loo keskmes on 12-aastane mohawki tüdruk, kes selles keerulises olukorras kiiresti tugevaks peab kasvama. Väga valus ja liigutav film, lootusekiirega lõpus. Palju pisaraid sai valatud...

Aga jah, see oli esimene kinoskäik 2020 veebruarist saadik (umbes). Saalis oli peale minu viis inimest. Eks neid teisi filme vaatas vast rohkem rahvast, aga tegelikult paistis kino ikka üsna tühi olevat. Kahju, et rohkem vaatamisväärseid filme pole. Ikka tore on pimedas saalis ja suurelt ekraanilt filme vaadata.

Numbrid: Kanadas 1 427 879 juhtu (26 561 surma), Ontarios 549 576 (9321), Torontos 170 621 (3604).  Ontarios 129 uut juhtu.

See pole kaader filmist vaid reklaam. Kuna tegemist on ajaloolise sündmusega, siis pidin ikka fotoklõpsu ära tegema.

Ootamine

Ootamine pole meediv tegevus, eriti kui ei tea, kui kaua peab ootama. Pidime täna ühe tuttavaga kokku saama, ta pidi helistama, aga millal... Ma jätsin pikale tiirule minemata seepärast, kuid kõnet ei tulnudki.

See-eest sain sõbrajutte rääkida internetis, enne R. ja siis T-ga. Kosutav.

Ähvardas suure õhusaastega taas, aga õnneks ei läinud väga hulluks (vahepeal olime näitajate poolest küll maailma tipus, India suurlinnade järel). Tiirutasin siis kodu ümbruses. Taas kord: nädala sees ja töö ajal on rahvast meeldivalt vähe. Oli vaja ihuharimise vahendeid osta, läksin Noah´sse. Kaubavalik on väikseks muutunud peaaegu kõikjal peale toidupoe. Tarneraskused?

Käisin üle pika aja ka Bays. Sama hõre lugu sealgi. Pooled eskalaatorid ei töötanud, nurkades käis remont... Kaos on tunginud ka muidu hästi korrastatud tarbimisparadiisi. Bloori alune kaubatänav on kauplejatest peaaegu tühjaks jooksnud. Seepärast ei käi seal ka inimesi eriti. Kõhedust tekitav paik. Aga hea jahe oli seal. Kuumaks on läinud jälle.

Uudistest loen, et Pearsoni lennujaamas hakatakse riiki saabujaid jagama passi- ja tollikontrolliks kahte lehte, vaktsineeritud ja vaktsineerimatud. Alates 7. septembrist lastakse riiki ka non-essential reisijaid, kes on saanud kaks vaktsiinisüsti, aga testima peab ikka.

Numbrid: Kanadas 1 427 075 juhtu (26 552 surma), Ontarios 549 447 (9316), Torontos 170 599 (3601). Ontarios 119 uut juhtu.

Puhka puhkusest

Nii nagu Miika Nousiainen oma rahvustransvestiidi raamatus kirjutab vajadusest teraapia järele pärast liiga intensiivset teraapiat, vajasin mina puhkust pärast tormiliselt seltskondlikku ja tegusat puhkusepäeva.  Hoidsin kodu ligi täna.

Hommikul sain kätte vennakese poolt posti pandud juubeliraamatu Viljandi Linnakapellist. Uhke ja mahukas teos tõesti. Palju pilte ja põnevat lugemist-meenutamist. Oli ju aegu, mil suvi ilma Viljandi vanamuusikafestivalita (meie peres öeldakse "munavasikata") poleks olnud õige suvi. Kauged toredad ajad ja piltidel kõik nii noored...

Kuna kohale jõudis ka Indigost tellitud first nations teemaline kirjavara, hakkasin sedagi sirvima ja  viimaks ka lugema. Tuleb ennast tõsiselt harida, kui tahame sügisel selle konveretsi tõesti ära pidada. Juba läkski väga põnevaks. MA isa Kenny Rogersi "Indians Don´t Cry" oli 1970ndatel teedrajav teos ja on ikka veel siinsete põlisrahvaste üks nö tüvitekste. Ja kas pole kummaine, et MA on tema poeg, eesti verd ja puha.

Aga nüüd tuleb hakata kukeseeni realiseerima viimaks, neid hiiglaslikke.

Numbrid: Kanadas 1 426 215 juhtu (26 547 surma), Ontarios 549 328 (9313). Ontarios 172 uut juhtu.

Pikad tiirud

Kuna on lubatud, et ei päevagi reata, kuni... siis tulebki paar rida, moe pärast ja kohuse täiteks. 13 tundi ringiveeremist selja taga. Sõbrad, suvi, vihmahood ja virsikud. Selline päev. Nüüd on öö ja uni kallal.

Pole aega

Peaaegu läks meelest, et peab kirjutama... Puhkus on alanud ja no ei ole aega kirjatöödeks. Hea märk. Ei vahi arvutit liiga palju järelikult.

Aga jah, täna sai üle pika aja jälle V. juures käidud. Seekord lubati lausa sisse, ei pidanudki maja ees terrassil olema. Aga mitu küsimustikku pidime täitma, enne kui valvuritädi minna lubas. Meie A-ga lobisesime, V. kuulas, noogutas ja signaliseeris muul moel. Parkinson ei lase tal rääkida. Oli rõõmus kohtumine. V. kavatseb augusti lõpus oma 85. sünnipäeva tähistada. Vapper naine.

Õhtupoolikul J. juurde mudimisele. Siis koju sööma ja pesu triikima, mis hommikul pestud sai. Homme vist linnast välja.

Numbrid: Kanadas 1 425 711 juhtu (26 539 surma), Ontarios 548 986 (9308), Torontos 170 476 (3600). Ontarios 192 uut juhtu.

Puhkus

Puhkus on alanud. Algas see küll töiste e-mailide vastamisega, aga õnneks ei olnud neid palju. Parem on vastata vähehaaval ja pidevalt kui korraga ja palju.

Ilm on linnamatkadeks ülisoodne: päikeseline, vahelduva pilvisusega, mitte palav. Ja ennäe imet, St. Lawrence´i turul oligi kukeseeni! Olid teised küll imelikult suured, aga siiski kukeseened. Soustitegu seisab ees nüüd.

Kuna turu kõrval Balzacis ei olnud vaba lauda, kõmpisin Distillery´sse. Nagu turg oli seegi argipäevaselt hõre, aga ka sealses Balzacis ei olnud kohta - lõunaaeg oli kätte jõudnud. Pisike saiapood põhjavärava juures oli lahti ja ka laudu oli seal, ainult et kole palju aega kulus. Üks tütarlap üksi vehkles hirmsa hooga teenindada. Inimesed ostsid lõunavõilebu ja saiatooteid, kohvi ja värki. Lõpuks sain minagi oma kaneelirulli ja tee kätte ning koju viimiseks pika saia pealekauba. Ja siis muidugi nina raamatusse. Loen Miika Nousiaise "Vaarikalaevukese põgenikku", groteskset lugu soome mehest, kes tahab saada rootslaseks. Hullumeelselt naljakas ja samas nukrakstegev, nii Soome kui Rootsi pihta suunatud pilaturmtuli. Oh neid soomlasi ja nende nalju.

Siis tegin tiiru pooltühjas Distillery´s. Oleks olnud väga hea aeg mõnes restoranis aega veeta, sest kliente peaaegu polnud, aga ei olnud isu suurema söögi järele. Lisaks vanadele kohtadele on Distillery keskel avatud suured uued välirestoranialad, kuhu saab nö kontaktivabalt toitu tellida viiest erinevast toidukohast, äpiga. Moodne värk.

Siis tuldud teed tagasi ja läbi Winnersi koju. Mitmed tuhanded sammud tehtud jälle.

Homme lähme A-ga V-t vaatama vanadekodusse. Viimati nägime umbes aasta eest, ka suvel, siis kui maja ees terrassil kohtuda lubati. Tuleb minna õhtul V-le maiustusi varuma Manulife´ist.

Eilne õhtusöök K-ga Constantine´is oli ka igati meeldiv. Näksisime vahemerelist kraami, vahetasime ellujäämiskogemusi ja jälgisime Charles´il kihavat elu. Kodutu paari kirglik ja peaaegu vägivaldne kisma, turvamehed ja -naised tööhoos, ületänava jäätisepoe tohutu saba... Sulnis ja segane suveõhtu.

Numbrid: Kanadas 1 424 902 juhtu (26 523 surma), Ontarios 548 794 (9307), Torontos 170 436 (3599). Ontarios 185 uut juhtu.

Täna suri Aleksander Eelmaa, imeline näitleja ja eriline inimene. Nii hirmus hapralt mõjus ta, kui 2020 alguses Tartu Uue Teatriga meil külas käis. Nagu polekski siit ilmast... Nüüd siis enam polegi.

Kiire-kiire

Võidujooks ajaga. Ei jõudnud kõike valmis, mis oli planeeritud. Homsest algab puhkus, aga...

Nüüd jooksen K-ga kohtuma. Restomuljed hiljem.

Numbrid: Kanadas 1 424 637 juhtu (26 513 surma), Ontarios 548 609 (9300), Torotnos 170 398 (3598). Ontarios 135 uut juhtu.

Keerutab, lennutab

Tuul lennutas kohvikus toole ja päikesevarje. Jälle üks rahutu ilmaga päev. Aga tegin ikka oma käigu ära, enne kui suurem möll ja müdin kohale jõuavad. Lubatud on. Jälle. Päris keeruline ilm sel suvel tõesti. Väga muutlik ja äärmustega. Imelik kohe, et linnainimene ka oma käike ja tegusid selle järele sättima peab. Aga metsapõlengu hais oli tänaseks kadunud.

Tööpäev kulges Eesti Majas kaste vinnates, arvele võttes ja terasid sõkaldest eraldades. Nüüd teen seal väikese pausi kuni augustini. Homme veel hunnikutes kirjatöid ja siis peaaegu paar nädalat puhkust. Väsimus on tõesti kallal. See, et eelmisel suvel ka väga vähe puhata sai, annab tunda. Eks üksluisus väsitab ka. Ja see, et tööde lõppu ei paista.

Mingeid erilisi puhkuseplaane pole. Eks tiksun omas rütmis ja teen radiaale kaugematesse linnaparkidesse ja paikadesse. Ja loen. Loen, loen, loen. See himu ei näita vaibumise märke. Pigem on nii, et süües kasvab isu.

Korraks käis vihmasabin üle, aga suurem ports tuli vist kusagil mujal maha, siia jagus ainult mõni raske pisar. Leitsaku on siiski ära reageerinud - rõduuksest tuleb kosutavat õhku.

Numbrid: Kanadas 1 424 159 juhtu (26 508 surma), Ontarios 548 474 (9296), Torontos 170 379 (3595). Ontarios 127 uut juhtu. 

Imetlen BCC H-t. Täna saabus järjekordne inspiratsioonikaart: ühel küljel tema foto, teisel luuletus, kah H. oma. Et ta ka jaksab... Mina ei suuda ennast korralikult tänamagi sundida.

Müristab.

Mets linnas ja aed supipotis

Mets jõudis täna linna, aga mitte meeldival moel: metsapõlengute suits on õhukvaliteedi viinud mustjaspunasesse skaalasse, st kõrgeimale ohutasemele. Seda on nii silmaga näha kui ninaga tunda. Olin juba koduuksest välja astumas, kui otsustasin kontrollida, kui kehv lugu on. Oli päris kehv, jätsin minemata. Palav on ka. Ei ole hea.

Tööpäev kadus jälle kuidagi väga kähku. Aga sügisese põlisrahvaste konverentsiga õnnestus tubli samm edasi astuda.  MA, kes alguses ütles, et tal sügis väga tihe doktorieksamite tõttu, leebus jutu käigus ja oli siiski valmis kaasa lööma. Vahest saame koguni tema isa punti, samuti nende hõimu vanema. Põnev... Praegu rohkem saladuste loori ei paota.

Kanada teatab, et varsti võivad võõrad ka meile tulla jälle. Augustis avaneme USAle ja septembris muudele. Nõutakse vaktsineerimistunnistust. Seda muiugi juhul, kui asi jälle käest ei lähe. Meie siin avaneme hoogsalt, mitmel pool mujal on vastupidine tendents.

Nüüd proovisin piima-juurviljasuppi teha, aga juurikad kõrbesid veidi põhja... Tea, kas ongu hukas nüüd või mis.

Numbrid: Kanadas 1 423 733 juhtu (26 502 surma), Ontarios 548 357, Torontos 170 343. Ontarios ei registreeritud täna ühtegi koroonasurma.

Mis mõnus pühapäev

Milline taevalik ilm! Ei külm ei soe, täpselt paras. Ideaalne suveilm. Sellega passib kõike teha. Kohvikus käia. Yorkville´is jäätist süüa (on ju national ice cream day). Isegi shopata veidi. Ja muidugi pargis raamatut lugeda, püsti ja pikali. Lõunatundi mahtusid veel ka õejutud. Ei oskagi päevalt rohkemat tahta.

Hetki hommikuselt kohvikus käigult. Pärast klientide lahkumist naaberlauast ründas seda söakas varblane, kes lahkus saiakontsuga, mis oli pool tema enese suurusest. Ja siis lähenes piki Churchi muusika - selline 1920-1930ndate Holliwoodi filmimuusika, mahe, sulnis. Kes oli kuulajaks? Musta riietatud motikamees, motika seljas muidugi ja mustad lipudki tuules lehvimas. Neil ju õrn hing, kommenteeris õeke, kui temaga seda hetke hiljem jagasin. Laudkonnad naeratasid ümberringi, sest tundus üllatav kombo kõigile.

Lugemisvaraks on juba kolmandat päeva Vello Lääne, Jüri Saarma ja Hans Trassi ühisloome "Vikerkaar Niagara kohal". Hommikul seda geiküla ülemise otsa kohvipoes lugedes mõtlesin, et võib nii mõnelegi kõrvaltvaatajale igati sobiliku lektüürina tunduda - kaanel ju vikerkaare kujutis koos punase vahtralehega. Aga need kolm tarka 1981. aastal raamatut kirjastades vist küll vikerkaare siin üldlevinud tähendusele ei mõelnud... Vähemalt ei ole sellest teemast raamatus silpigi.

No on imelik raamat ikka küll, ajamärgid selgelt küljes. Püüdsin meenutada, kas mu enda esimene mulje USAst aastal 1993 oli samasugune, postsovjeetlik. Vist mitte. Olime ikka juba vabadusega veidi harjuda jõudnud. 1995-1996 Kanada muljeid ammutasin juba sovjeediudust puhtaks pühitud silmadega. Aga just selle aja- ja ideoloogianihke tõttu ongi käesolevat üllitist põnev lugeda. Aitäh, K., raamatut märkamast! Sain selle nimelt Eesti Maja jagamiseks mõeldud raamatute riiulist. Huvitav, et pole varem lugema sattunud.

Numbrid: Kanadas 1 423 177 juhtu (26 499 surma), Ontarios 548 217 (9294) ja 177 uut juhtu.

 

Binge-watching

Vihmapüha. Pärast kodujutte Netflix ja "Castamari kokk". Pannkoogid ka vahele. Selline päev.

Numbrid: Kanadas 1 422 918 juhtu (26 492 surma), Ontarios 548 040 (9288), Toronto numbreid ei hakka vaatamagi, laupäev ju. Ontarios 176 uut juhtu.

Oh sa poiss, kus oli reede!

Käisin täna töö juures, olen totaalselt üle suhelnud. Viis koosolekut, vahele mõned lühemad jutuajamised. Viimane kohtumine toimus küll juba kohvikus, nii et tundus vähem koosoleku moodi, aga suhtlemine siiski. Kellelegi, kes mõnel päeval ei teegi suud lahti, on seda kõike mõnevõrra palju. Samas, ikka kena lihast ja luust inimesi näha. Toob sind su omast mullist kenasti välja. Reality check.

Teisipäevast peale olen pommitanud oma apteeki, et saada kätta tavapärased retseptiravimid. Siin käib see nii, et helistad apteeki ja teatad, et soovid refill the prescription. Kui ilmneb, et retsept vajab perearstilt pikendust, siis apteek saadab samas majas tegutsevale tohtrile faksi (jah just, faksi!) ja viimane läkitab ilmselt samal viisil retsepti vastu.

Teisipäeva hommikul helistasingi apteeki ja selgus, et kaks ravimit vajavad tõesti uut retsepti. Tavaliselt saabub see sama päeva jooksul, nii et õhtul võid juba järele minna. Kuna mulle öeldi, et apteegist helistatakse, kui kraam valmis, jäin ootama. Kõnet ei tulnud. Kolmapäeva õhtupoolikul Eesti Majast tulles läksin apteegist läbi lootuses, et küllap nüüd on asi joones, aga polnud mitte - pereastilt ikka ei midagi. Neljapäeva pärastlõunal helistasin jälle, ikka sama seis. Palusin neil uue faksi saata, sest mine tea, kuhu see esimene sai. Seda nad ka tegid. Täna lõuna ajal helistasin taas apteeki (kus kõik mind nüüd juba nimepidi teavad), aga no ei... Siis helistasin perearsti kabinetti. Vastuvõtja haaras toru ja lubas faksi arsti kätte toimetada. Kas ta polnund seda siis varem teinud, jäi arusaamatuks. Õhtu tulles helistasin jälle, ikka apteeki, et no nüüd ehk ometi... kuid sama lugu, perearst vaikib. Apteeker pidas siis kolleegiga nõu ja tehti otsus, et ma saan oma ravimid kätte, kuna need saavad mul homme muidu lihtsalt otsa.

Mis on perearstiga lahti? Ületöötanud? Puhkama sõitnud? Kas ta üldse oli reede pärastlõunal enam tööl? Aga eelmistel päevadel ju vast ikka oli? Ja kui ka oleks puhkusel, siis keegi ju asendaks ometi? Või on vastuvõtja udukogu? Üks selline on neil seal juba olnud. See jättis mulle kaua oodatud eriarsti aja teatamata, mispeale perearst (eelmine küll), pidi piinlikkusest otsad andma. Kiiresti tekitati mulle uus aeg.

No igatahes, täna õhtul sain viimaks oma ravumid kätte, kuid ühte ei olnud neil küllalt, nii et pean millalgi tagasi minema, et puuduolev karbike ära tuua ja järgmised kolm kuud mureta olla. Just nii pikaks ajaks neid korraga antakse.

Ka oli täna kindlustusega mingi tõrge, aga viimaks saadi seegi asi joonde, nii et lahkusin apteegist taas kord rahakotti avamata. Laiendatud, st tööandja poolt makstav tervisekindlustus katab ravimikulud aasta jooksul teatud summa ulatuses. Kui sellest üle lähed, maksad kord aastas vahe kinni. Muul ajal käid lihtsalt kotiga järel. Elu siin selles mõttes veel palju sotsialistlikum kui endisel sotsmaal üldse kunagi oli. Olen tänulik selle eest, aga täna olen eriti tänulik neile sõbralikele ja abivalmis apteekritele, kes minuga jändama pidid.

Numbrid: Kanadas 1 422 596 juhtu (26 489 surma), Ontarios 547 864 (9285), Torontos 170 266 (3591). Ontarios 159 uut juhtu.

Ootame äikest ja uusi vabadusi

Kogub ja kogub ja vist jõuabki varsti kohale. On niiske ja palav. Tornaadohoiatused ja puha. Ampel juba õõtsub rõdul.

Pidasin mõned viljakad koosolekud, ka sügishooaja teemadel. Vehkisin näitust teha. Jälle üks tööpäev. Saame näha, kas südametunnistus lubab järgmisest neljapäevast puhkama jääda. Seitse tööpäeva pole just teab mis pikk puhkus, aga koos nädalavahetustega venitab peaaegu kaks nädalat välja. Vahest saan augustis veel mõne ampsu lubada endale.

On huvitav jälgida, kuidas ühiskond avaneb. Mõned ööklubid kuulutavad, et kohe tänas öösel, 16. juuli saabudes, tehakse uksed lahti. Teised alles vaatavad ja mõtlevad, sest ettekirjutusi olevat raske järgida. Kuidas sa seal tantsuplatsil ikka seda 2-meetrisr vahet hoiad, eks. Keegi kommenteeris, et seadusetegijad pole vist ise kunagi klubis käinud, ei tea, kuidas seal elu käib.

Siis oli uudis selle kohta, et Good Life, üks siinseid suuremaid spordiklubikette, teatas, et nemad ei hakka ei töötajatelt ega külastatajatelt vaktsiinitõendit nõudma. Võiks arvata, et rahvas rõõmustab vabameelsuse üle, aga võta näpust! Paljud hoopis loobuvad nüüd oma liikmelisusest. Keegi kirjutab: "Absolutely reckless GoodLife. You guys will be a mecca for anti vax nutjobs..."

Samas on kortermajade elanikud tigedad, et nende spordisaale jm ühiskasutuses ruume ei avata. Paljudes kohtades on ju oma spordisaalid, ujulad jm mõnusad ajaveetmispaigad, ka meie majas, jõusaal, kuhu ma küll kunagi jõudnud pole.

Linnavalitsusest tuli aga sootuks põrutav uudis: kõik Dundase nime kandvad paigad linnas (tänav, väljak, pargid, metroojaam jmt) nimetataksegi ümber, sest šotlane Henry Dundas ei kuulu enam lugupeetavate isikute hulka. Tema hääletanud nimelt orjakaubanduse lõpetamise vastu, kui Briti impeeriumis see teema üleval oli 18. sajandi lõpus. Uute nimepakkumistega tullakse lagedale 2022 kevadel. Kogu lugu läheb linnale miljoneid maksma, aga üks juhtpoliitikuid kommenteeris, et neid ei jääda mäletama mitte tehtud kulutuste, vaid õige otsuse pärast. Hääletustulemused olid 17-7.

Numbrid: Kanadas 1 422 135 juhtu (26 470 surma), Ontarios 547 705 (9275), Torontos 170 238 (3587). Ontarios 143 uut juhtu.

Väiksed kastid, suured kastid

Ei, mitte linnaservas, Eesti Majas ikka. Arhiivikastid. K. pakkis u 30 fotodega, mina ca 100 arhiividega, mille M. kõik trepist üles klassiruumi tassis. Tüdrukud tegelesid T. Tomsoni kraamiga. Jalatallad ajavad nüüd tuld välja ja põlved said liiga, aga asi liigub ja see teeb heameelt. Järgmine nädal jälle. Ei tea, mitu korda mõtlesin tänutundes kahele tublile abilisele Eestist, kes siin 2018 puulast ja tohtlast tegemas käisid ja dokumendiarhiivid ära kirjeldasid. Pakkimine nüüd piece of cake, nagu siinmail öeldakse.

Tagasiteel veel mõned asjalikud käigud, siis kodus mõned meilid ja õhtul kohvikusse mõnulema. Täna väga hea ilm selleks: päike väljas, aga tuuleõhk jahutab. Puhkus taastab jõu, öeldakse. Päris kõike veel ei taastanud.

Numbrid: Kanadas 1 412 831 juhtu (26 458 surma), Ontarios 547 562 (9265), Torontos 170 228 (3585). Ontarios 153 uut juhtu.

Prantslaste rahvuspüha puhul passib tänast fotoklõpsu jagada küll.

Kallis mobiilindus ja muu Kanada elu

Täna sain kinnitust oletusele, et Kanadas on ühed mõrvarlikumad mobiilsidehinnad. Palun väga, lugege ise. Neljakümne nelja riigi seas kõige kallim teenus! Teenusepakkujad teenivad seeõtttu muidugi megatulu. Ja rahvas on vait. Riik samuti. Harjumus? Mullielu? 

EMs arhiivi pakkimist täna ei toimunud, viimasel hetkel sain teada, et uus laadung kaste pole kohale jõudnud. Tänu sellele sain jupi näitust tehtud, aga homme tuleb objektile minna jälle.

Päeval tuli hooti vihma, suuremat äikesetormi siiski ei märganud. Vahest tuleb veel? Lubati. Pargitiiru sain tehtud vihmahoogude vahel. Hea pilvealune olemine. Park rahvast lage, ainult mingid poisid mängisid palli. Koerajalutajad ja prügikaste revideerivad kodutud. Vaikne südasuvi suurlinna südames.

K-ga leppisime gurmeekohtingu kokku järgmiseks nädalaks. Ta on väga asjatundlik restode valija. Seekord lähme siiasamasse Charlesile Constantine´i, kust ma iga jumala päev mööda marsin, aga kordagi söömas pole käinud. Seal avati uus restoran, kui hotell remondi läbi tegi paari aasta eest. Vastuoludest paks piirkond: otse udupeene restorani kõrval asub kodutute tugikeskus koos selle ümber tekkiva ja kaduva telklinnakuga. Täna oli seal mingi kisma jälle käimas kodutute vahel. Kusjuures mõlemad olid koeraomanikud. Tõesti, kõigile jagub siin linnas ruumi.

Numbrid: Kanadas 1 421 448 juhtu (26 450 surma), Ontarios 547 409 (9258), Torontos 170 207 (3581). Ontarios 146 uut juhtu.

Kadus käest

Päev lihtsalt kadus käest. Mõni päev on nagu lutsukala.

Õhtul pargis läks kere heledaks, sest lõuna jäi hõredaks. Pidin tulema süüa tegema. Eilsest vihmast oli ka palju rõskust maha jäänud. Isegi puupink oli rõske. Homme lubab uusi vihmu ja nii terve selle nädala. Aga on hea, et pole põud. Loodus on rahul, linnaloodus.

L. pistis pea interneedusest välja, et küsida, kas täna on M. sünnipäev. Nii on. Lobisesime siis veidi. Tore kuulda suvesebimistest Eestis.

Numbrid: Kanadas  1 420 985 juhtu (26 438 surma), Ontarios 547 263 (9251), Torontos 170 179 (3581). Ontarios 114 uut juhtu.

Lillekesed pärinevad eilselt jalutuskäigult.

Meenutades Suurt Tõllu ja ka seda teist

Eile läks meelest jagada naljakat momenti kohvikus käigust. Õhtul tuli aga meelde ja ajas aga naerma...  Ajab siiani.

Läksin sinna Aroma Cafe Espresso Bari, kus ma ikka käin. Kuigi oli ennelõunane tund, oli rahvast omajagu. Enne tellimuse esitamist sees, panin oma raamatu väljas ühe laua peale, mis veel vaba oli, et ikka koht olemas oleks, kui ma tagasi tulen. Aga kui ma siis kohvi ja sarvesaiaga kohale purjetasin, olid kaks daami seal ennast platsi võtnud. Ise vabandasid, nad arvanud, et keegi on raamatu maha unustanud. Ju siis pole kombeks siin maal oma territooriumi nõndaviisi märgistada, mõtlesin, noogutasin ja läksin uut lauda otsima. Mida ei olnud. Küll aga sättis üks vanapaar ennast istuma sinna, kus kaks lauda kokku oli lükatud. Küsisin, kas nad on kahekesi ja ega neil ole midagi selle vastu, kui ma ühe laua ära hiivan. Kuna asjaga oldi päri, panin oma kohvitopsi, saia ja raamatu laua peale, haarasin selle sülla ja marssisin kolm sammu vasakule... Või no vahest 5 sammu. Polnud kõige kergem laud, aga ka mitte kõige raskem. Ja kui ma seal niimoodi otsustavalt endale istumisvõimalust tekitasin, jäi mu pilk pidama meesterahvale, kes eemalt mängu jälgis. Tal olid kulmud praktiliselt pealae peal ja suugi vist pärani. Sellist imestust või hämmeldust polnud ma ammu kellegi näol näinud... Ta oli ilmselgelt mõnevõrra lõbustatud, aga peamiselt ikka üllatunud. Priceless, nagu siin öeldakse. Kui laud paigas, istus daam maha, võttis raamatu ette ja hakkas elu nautima. Normaalne ju.

Tõesti, mis siin nii väga imestada, mõtlesin. Kui vaja, siis tassime. Kas poest rõdumööblit (kui kord seda tegin ja metrood transpordivahendina kasutasin, kuulsin küsimust, kas ma alati niimoodi ostangi mööblit) või kohvikus olelusvõitlust pidades. Peaasi, et saab asja aetud. Onju? Aga no see reaktsioon näitas, et... ma vist ikka ei paista sedasorti vägilasena. No mis teha, Eesti naised on kord juba sellised. Ja mitte ainult minu nimekaimud, kelle eelkäija pärimuse järgi kunagi teadagi vägilase kaasaks olnud, vaid ikka enamus meist.

Kuna tänaseks lubas päeva peale vihma, startisin varakult ja tegin oma kohvi-saia ringi siinsamas akende all Croissant Trees, kus polegi sel aastal käinud - uueks kaaslaseks Urmas Väljaots ja tema Pariisi-raamat. Jätkan suviselt kergemal lainel. Eile õhtul üritasin neuroteadust lugeda, aga no ei olnud tõmmet.

Umbes tunni pärast hakkaski sadama, kergelt, kuid siiski märjalt. Tulin koju, et õega kodujutte puhuda. Pärastlõunal käisin poetuuril toiduvarusid täiendamas ja ka Canadian Tire´is, et osta kodujamapidamises vajalikku. Meeldiv jalutuskäik vihmasabinas. Vägitükkidega silma ei paistnud, raskusi vedasin ratastega seljakotis.

Nüüd kuulen läbi rõduukse reipaid hüüatusi. Oletan, et keegi vaatab telekast jalgpalli finaalmängu.

Numbrid: Kanadas  1 429 531 juhtu (26 436 surma), Ontarios 547 149 (9251), Torontos ikka reedese numbrid. Ontarios 166 uut juhtu.

Täitsa olemas

Päike, see tähendab. Ja veel päris mõistlikult. Igati suurepärane suveilm, mida läksin pärast kodujutte ja väikest töösutsu nautima kohvikusse, järve äärde, muusikaaeda jne. Seltsiks Nahksukk ja Co. Ei saa kurta. Nüüd puhkamisest suisa kerge väsimusesurin kontides.

Numbrid: Kanadas 1 420 278 juhtu (26 428 surma), Ontarios 546 983 (9245), Toronto statistikud tõmbavad hinge. Ontarios 179 uut juhtu.

Kuhu kadus päike?

Juba kolm päeva pole päikest näinud. Tegelikult on väike jahedus meeldivaks vahelduseks, aga vihma küll rohkem ei taha. Paraku on nii, et kui tuleb päike, on ka kuumus platsis ja nõnda ei teagi, mida tahta.

Töönädal lõppes paari pisema töövõiduga, mistõttu võib ennast lõdvaks lasta kuni esmaspäevani. Jõudsin sellise mõtte ära mõelda, kui saabus e-mail, kust selgus, et päris nii muretuks nädalavahetus siiski ei kujune. Aga mis vaja, see vaja.

Eesti muretseb nakkusnäitajate tõusu pärast. Sarnaseid sõnumeid tuleb mujaltki. Süüdlaseks delta tüvi. 

Kanada seevastu rõõmustab kodanikke ennaktempos saabuva vabaduste 3. faasiga (juba 16. juulil) ja üllatavalt tagasihoidlike piirangutega spordi- ja kultuuriürtitustele: märkimata istekohtadega siseüritustel 50% ja kuni 1000 inimest, märgitud istekohtadega väliüritustel 75% ja kuni 15 000 inimest, märkimata istekohtadega väliüritustel 75% ja kuni 5000 inimest. Kinod, teatrid, muuseumid, spordiklubid lähevad lahti, restoranid võivad hakata kliente tuppa laskma. Kui kauaks? Kes pakub?

Nii lahkeks mindi seetõttu, et Ontarios on üle 78% täiskasvanutest saanud ühe vaktsiinisüsti ja üle 51% kaks süsti. Tõesti tubli tulemus. Maskikohustus siseruumides jääb muidugi kehtima nagu ka pikivahe hoidmise nõue.

Numbrid püsivad stabiilsed: Kanadas 1 419 800 juhtu (26 419 surma), Ontarios 546 804 (9237), Torontos 170 114 (3579). Ontarios 183 uut juhtu. Quebecki numbrid on tõusma hakanud.

Tänase halli päeva kõige päikselisem hetk oli selline.

Lambda

See on uue viirusetüve nimi, mis olevat Kanadasse jõudnud. Alguse sai see 2020 augustis Peruus. Kanadas on seni tuvastatud 11 juhtu.

Aga muidu räägitakse vabaduste 3. faasist, mis peaks saabuma 21. juulil, kuigi kärsitumad nõuavad, et antagu kohe.

Mina sain lõpuks ometi jälle kirjatöid teha. Paari arvutist eemal oldud päevaga oli neid omajagu kogunenud, vanad võlad lisaks. Selle lohe pead ei lõpegi.

Päev on olnud külm ja vihmane, vaevalt 18 kraadi. Paduvihm peksis naaberkrundi ehitajad juba hommikupoolikul laiali. Sadu oli vahepeal isegi nii kõva, et ilmateenistus andis hoiatuse. Eks veendu ise, vaata siit.

Numbrid: Kanadas 1 419 114 juhtu (26 404 surma), Ontarios 546 621 (9228), Torontos 170 086 (3578). Ontarios 210 uut juhtu.

Kõigume

Kõigume ilmaga kaasa. Eile oleks või naha seljast visanud, kui saanuks. Täna õhtust pargitiiru tehes jäi üks kiht riideid ikkagi puudu, kuigi neid oli juba mitu tükki ülestikku. Selline muutlik juuliilm meil.

Töötegemiseks sobis tänane ilm hästi. Möllasime jälle EM arhiivis. Pärast ajasin pangaasju ja lõpuks kohtusin kena prouga, kes tõi arhiivile kraami ja rääkis põnevaid jutte. Seda kõike ikka EMs. Sel nädalal sinna enam ei lähe, järgmine nädal jälle. Peab ütlema, et päris mõnus on vahelduseks üldfüüsilist teha, aga mõned imelikud lihased on valusad. Nõrk!

Numbrid: Kanadas 1 418 573 juhtu (26 387 surma), Ontarios 546 411 (9224), Torontos 170 068 (369). Ontarios 194 uut juhtu.

Kuum teeb korrektiive

Täna tegime algust Eesti Majas asuva arhiivi ja raamatukogu pakkimisega. Raamatutega saime üllatavalt kiiresti ühele poole. Kui samas vaimus jätkata, siis kulub ehk kuus-seitse tööpäeva, et kogu kraam pakitud saaks. Kohtasime uusi toredaid noori inimesi, kes appi olid toodud, oli vaheldus argipäevas.

Aga jube palavaks on läinud jälle, 34-36 kraadi hetkel. Pidime M-ga pool viis Kreekalinnas kokku saama, et ühest sügisesest plaanist rääkida, aga andsin alla. Vantsisime K. ja E-ga Eesti Majast koos Danforthile. Mina läksin The Big Carrotisse päikesevarju, et seal aeg parajaks teha, aga kui olin 5 minutit istunud, sain aru, et ma ei ole võimeline vabas õhus kauem viibima. Saatsin M-le sõnumi, et kolime koosoleku Zoomi. See oli õige mõte. Sellise kuumaga ei jaksa väljas olla, isegi mitte varjus. Nüüd vaatan hellal pilgul oma kodust õhujahutajat.

Homme peaks jahedamaks minema. See on hea, sest meil tarvis pakkimist jätkata.

Numbrid: Kanadas 1 418 075 juhtu (26 381 surma), Ontarios 546 217 (9224), Torontos 170 053 (3575). Ontarios 244 uut juhtu.

Perearstiga läks kirjalikuks suhtlemiseks. Palus mul silmast foto saata. Tegin seda. Rahustati, et tavaline silma verevalum. OK, kui tavaline, siis tavaline.

Siin üks veteran-, üks teenekas ja üks uus abiline.

Öised seiklused. Meditsiini eri

Eile pidin siis ennast südaööni püsti hoidma, et kella üheks (1 AM!) haiglasse MRIle minna, Toronto Western Hospitali. Või nii ma arvasin.

Metroo ja bussid käivad päris pikalt, olin varakult platsis. Veidi aega läks, et leida EMO uks ja siis ära oodata vastuvõtja, kes päris üksikasjalikult koroonasümptomite ja kontaktide kohta. Parasjagu tegeleti kellegi üsna laibastunud kliendiga, kes lebas kanderaamil, suurem parv politseinikke ümber. Ka kaks koristajat vehkisid samas pisikeses tuulekojas tööd teha. Vaevu mahutasin ennast ka sinna teiste sekka... Kui paberitöö tehtud, lükati mulle õige suund sisse ja mööda hiiglaslikku inimtühja haiglat orienteerudes jõudsin õigesse kohta välja - on ju seal varemgi käidud.

Vastuvõtus täielik iseteenindus. Täida küsimustik. Siis helista lauale sätitud telefonil, et oma saabumisest teada anda. Mitte hingelistki ümber... Telefonitorust sain teada, et olen tulnud valesse haigalsse. Hoopis Toronto Generali oleks pidanud minema! Aga kuna ma olin ajavaruga kohal ja see teine haigla pole liiga kaugel (kui autoga minna), panin jooksu. Oli silma jäänud, et maja ees seisis paar Becki taksot. Lyfti tellimiseks oleks liiga palju aega kulunud.

Aga katsu Sa majast välja saada! Ei pääsenud kuidagi neist vaheustest läbi, kust enne sisse tulin. Polnud seda rohelist nuppu, mis avakas. Siis nägin õnneks öövalvurit ja kurtsin, et tahaks väga välja pääseda, Bathursti poole, sinna, kus on taksod. Lükatigi  mind õigest uksest välja ja kahest üks takso oli õnneks endiselt alles. Kargasin sisse ja kimasime järgmisse haiglasse. Taksojuht on neid öiseid patsiente vist nii palju vedanud, et teadis mulle täpseid näpunäiteid jagada, kuidas sellesse haiglasse sisse pääseda, millist nuppu vajutada ja...

Pääsesingi sisse, jõudsin kohale, võeti kohe ette. Korraks sai istuda imepisikeses ooteruumis, kus peale minu oli veel neli inimest. Kolm ootasid vist oma protseduure, üks naine aga abikaasat, kes just protseduuridelt tagasi tuli. Paar tooli olid moe pärast naabritest plastist seintega eraldatud, ülejäänud mitte. Kui väikeses toas korraga viis inimest istub, siis neist vaheseintest küll eriti kasu pole vist. No maskid muidugi ka kõigil ees... Kumbki haigla andis oma maski, need muud moodumaskid haiglatele ei passi.

Protseduur on nüüdseks mulle juba hästi tuttav, lebad torus ja kuulad ebameeldivat müra. Nii umbes 20 minutit ehk. Või kauem? Ajataju kaob ära. Selles haiglas oli üks mürajupp tavapärasest karmim. Tundus, nagu oleksid plektünnis, mida hiiglased mitte ainult ei tümita, vaid ka raputavad. Jube kloppimine ja ebameeldiv vibra!

Toronto General Hospital pole mu kodust väga kaugel, aga pärast ühte öösel ei taha siiski üksinda jalutada. Kuna seal taksosid ei paistnud olevat, tellisin Lyfti kohale ja olin enne kahte kodus.

Kõik see action hoidis muidugi kenasti ärkvel, ka veel kodus, voodis. Pidin lõpuks ikka unerohtu võtma, et järgmine päev päris aiataha ei läheks. Veits uimane olek on nüüd, aga kannatab tegutseda. Isegi teksti sai toodetud, töist.

Täna jätkasin meditsiinilainel. Kuna eile hommikul tekkis vasakusse silma päris korralik verevalum ja pere ning muud tuttavad manitsesid mind kui värskelt AZ vaktsineeritut ettevaatlik olema, püüdsingi perearsti kätte saada. Neil seal vist kõvem andmine. Kole palju aega kulus, kuni keegi telefoni vastu võttis ja siis rääkis seal üks väga vaikse häälege naisterahvas, kes peaaegu sosistas, et nad helistavad mulle tagasi appointmenti asjus. Nüüdseks neil tööpäev ammugi läbi, aga sosistajast pole miskit kuulda. Ju siis ei tundunud pakiline asi olevat, ei hakka minagi muretsema siis. Homme ja ülehomme oleks mul nagunii keeruline, et mitte öelda võimatu, tohtri juurde minna, kui ka peaks juhtuma, et nad mind ikka näha tahavad. Aga vahest ei tahagi.

Kuumus on tagasi ja õhtune pargitiir tuleb võimalikult hiliseks lükata.

Numbrid: Kanadas 1 417 384 juhtu (26 363 surma), Ontarios 545 973 (9215), Torontos 170 023 (3570). Ontarios 170 uut juhtu.

Eile öösel oma suurt meditsiiniseiklust oodates vaatasin väga muhedat ja ka mõnevõrra dramaatilist Netflixi sarja Lõuna-Aafrika pingviinidest, "Penguin Town". Soovitan! Eriti K-le! 😏

Tasapisi

Pärisjutud asendusid täna virtuaalsetega, sest ka nendega, kes kaugel, on vaja tegeleda. Mis vaja, väga tahaks hoopis! Ja saigi tegeletud.

Pärastlõunal parkidesse ja kohvikusse ja toidupoodi. Nüüd söögitegu ja blogimine ja südaööl haigemajja MRId tegema. Esimest korda sattus mulle öine aeg. Kas minna TTCga ja tulla taksoga või teha mõlemad otsad Lyftiga? Ei ole otsustanud, aga väga tüütu, et peab niimoodi öösel ringi kondama.

Eestist küsitakse aina meie kuumalaine kohta. Pean siis seletama, et suur laine on kaugel läänes, meil hetkel pigem jahe siin. Mis ei tähenda muidugi, et ei või kuumaks minna. Nädala sees lähebki palavamaks, aga midagi väga ekstreemset ei paista tulevat.

Numbrid: Kanadas 1 416 938 juhtu (26 360 surma), Ontarios 545 803 (9214), Torontos ikka samad. Ontarios 213 uut juhtu.

Niagara tuur

Täna sai tehtud esimene Niagara tuur. Oli plaan minna kirsse korjama, aga kuna huvilisi oli tohutute hordidena kokku tulnud, läksime kergema vastupanu teed ja ostsime lihtsalt head ja paremat värsket kraami kaasa siit ja sealt.

Käisime ka Niagara Fallsis, kus oli jälle elumärke näha. Vahepeal on seal väga vaiksed ajad olnud. Tagasiteel õhtusöök tuttavas pubis, mis oli kahjuks omanikku vahetanud ja ilmutas esimesi allakäigu märke. Aga tore ikka: suvi, sõbrad, liikumine. Patt oleks kurta.

Numbrid: Kanadas 1 416 622 juhtu (26 348 surma), Ontarios 545 590 (209). Torontos ilmselt eilsed numbrid jälle. Ontarios 209 uut juhtu.

Päev iseendale

Võtsin reede vabaks, kuna nii puhkuse- kui haiguspäevad tahavad väljavõtmist. Viimaseid on aastas ette nähtud kaheksa, millest kahte võib kasutada kui personal day. Just selline personaalne päev mul täna ongi.

Läksin St. Lawrence´i turule uurima, ega seal kukeseeni pole. Eelmisel aastal õnnestus korra osta, aga täna kahjuks mitte. Vaatasin siis niisama ringi, kuid ei ostnud midagi põnevat ega ka vajalikku. Homme läheme K-dega põldudele marju korjama-ostma - pole mõtet sama kraami turust tuua. 

Pärast turutiiru istusin sealsamas kõrval Balzacis ja lugesin. Vahelduseks ka mõni muu kohvik, aga menüü on muutumatu, ikka chai latte ja croissant, sest kohvi ma palju ei pruugi ja muud mõistlikku söömiseks ei leidunud -  ikka mingid mõttetud küpsised või tulimagused käkid-näkid. Gustavi kondiitrist on eriti suvehooajal suur puudus.

Ka Wellingtonil on pubid ja restoranid tänavatele kolinud, nii et kohti on palju, kui tarvis keha kinnitada. Eile saime R-ga korea restoranis sabas seista, aga õnneks mitte liiga kaua. Meeldiv vaheldus kodusele menüüle.

Täna oli plaan kell viis minna Cafe 23 uudistama, aga pärast nelja algas padusadu ja lükkasime istumise õhtu peale, sedakorda S. ja E. seltsis. Ja homme siis K-dega Niagara poole hommikul. Seltsielu kogub hoogu. See on juba suve moodi. 

Numbrid: Kanadas 1 416 233 juhtu (26 336), Ontarios 545 381 (9196), Torontos 169 846 (3561). Ontarios kahe päeva peale kokku 484 uut juhtu.

Kanada päev

Täna on Kanada 154. sünnipäev ja rahval vaba päev. Hommik algas küll Zoomi koosolekuga, aga see ei võtnud kaua ja sundis varakult ülest tõusma. Kuna ka vihmast on meid seni säästetud, olin juba enne  kella 11 oma Cafe Aromas platsis, kus lubasin endale varase tunni puhul koguni cappucino, ikka croissantiga. Lugemisvaraks Charlotte Lii Tipu "Minu Rootsi", mille eile Tartust kaasa haarasin ning metroos ja hiljem õhtul pargis lugema hakkasin. On raamatuid, mida on parem kodus üksinda lugeda ja siis need, mille lugemist ümberringi viibivad inimesed ei sega. Nii lihtsalt on.

Ilm on ülimõnus: soe, kuid mitte palav, vahepeal pilvitab, siis paistab päike. Sain pika tiiru teha ja veel siin-seal istuda, lugeda ja mõtiskleda. Mõtlesin näiteks sellest, et olen nüüdseks oma Toronto korteris elanud kauem kui Tartu Kuu tänava kodus. Eriti kummaline on asjaolu, et Toronto kodust kauem olen elanud vaid oma lapsepõlvekodus. Kuidas see küll nii on läinud? Märkamatult kuidagi.

Kõndides jorisesin vaikselt omaette "O Canada" ja mõtlesin, et Kanada on olnud ohtlikult kodune ja kena paik elamiseks, mille eest tänu. Aga lipud on meil pooles vardas - nende internaatkoolide lapsukeste pärast, kelle säilmete leidmine kõiki arukaid inimesi Kanada ajalugu taas kord kriititilisema pilguga vaatama on sundinud. Kas tõesti nimetataksegi Dundase tänav ümber? Nii see paistab minevat.

Õhtul lähme R-ga sööma, kui vihm lubab. Praegu tundub, et lubab.

Kuna mitmel pool Kanadas täna koroonastatistikat ei tehta, siis annan minagi numbritele puhkust.