Huvitav, kas siin mandril on täna veel mõni, kes Super Bowli ei vaata?
Aga mul oli ka huvitav pühapäev. Käisin kinos Yogananda filmi vaatamas ja minestasin ära. Kui ekraanil Jaapani tuumaplahvatus ära käis, hakkas minu pilt tasku poole hiilima... ja tuli sealt tagasi, kui Yogananda oli surivoodil ja film läbi. Ei, ma ei kukkunud pingi alla. Ilusti vaikselt ja omaette vajusin ära, istudes, kedagi ei härinud. Samamoodi tulin tagasi ka. Aga päris jube oli. Eriti see, et pidin ju kinost koju ka saama. Saingi, aga seegi ei olnud mõnus.
Niipalju siis koormuskatsetest. Olen pea terve nädala tõbine olnud ja kui muud hädad mööda hakkasid minema, katkestasin oma kaela ära, täna hommikul. Päris valusasti. Aga ikka läksin kinno, sest tahtsin selle filmi ära näha. Ju see kaelavärk mu seal kinosaalis pildituks tegigi.
Aga õhtune Super Bowl ei jäänud mitte kange kaela tõttu vaatamata. Ma lihtsalt ei suuda välja mõelda ühtegi põhjust, miks ma peaks seda imelikku mängu vaatama. Nojah, selles võite muidugi mu sisemist (kroonilist?) kangekaelsust süüdistada ;P
