Häid pühi!

 

Jaapan Torontos Vol 1

Käisin linna peal Jaapanit otsimas ja leidsingi siitsamast kodu juurest Yonge´ilt. Õieti jäi see Bloom Cafe mulle juba eelmisel nädalavahetusel silma, aga siis oli kohvik noori paksult täis. Täna jõudsin enne pika hommikuunega noorteväge kohale.

Ei pidanud pettuma. Matcha latte ja kreemikukkel olid mõlemad väha head. Neid kreemikukleid ma päris Jaapanis proovida ei jõudnuki, aga kuna üks tegelane Netflixi sarjas muudkui sõi neid, siis valisin minagi katseks jasmiinimaitselise - kõigi nende võluvate kookide asemel, mis letilt vastu vaatasid. Järgmine kord saab muud proovida.

Koht on muidu ka väga sümpaatne: väljapeetud disain, rahulik muusika, tasased inimesed. Puhas. Ka kempsus, mis on siin suhteliselt haruldane. Kuid seal oli külm kui jääkambris - vägisi tuli igatsus sooja prill-laua järele.

Jaapani kaunid koogiletid keerlevad siiani silme ees. Sellist küllust siit ei leia, aga hädapärast asendust õnneks küll.

Pärast shoppasin Uniqlos. Jaapanis jooksin paarist poest läbi, aga tundus kuidagi jabur seda kraami kaugelt siia vedada. Aega polnud ka piisavalt, et tarku otsuseid teha. Siin küll nii pood kui valik väiksemad, aga selle, mida tarvis, ma sain. Ja natuke Jaapanit ka.

Palju õnne

 ...  mulle jah. Numbrid muutuvad aina imelikumaks, aga mis siis ikka. Lähme sõpradega jazziklubisse tähistama. Päike paistab. Märtsikevade.

Uni

 ... hakkab paika loksuma. Viimaks ometi. Väike melatoniinitõuge õhtul kulub kindluse mõttes küll veel ära, aga hommikuti on aina raskem tõusta, mis tähendab, et nii kere kui vaim on viimaks pärale jõudnud.

Tööpäevad kaovad nagu viu ja vops. Pallid kõik jälle õhus. Seni pole veel ühtegi maha pillanud. Varsti keerab merkuur retrograadseks. Saab näha, mis siis juhtuma hakkab. Mu ärakaranud mälupulk võiks kusagilt välja ilmuda. Seal mul mitme aasta laekumiste info peal...

Tagapool on nädalaga lapikuks istutud. Küll turisti elu oli sportlik ja tervislik! Kurb head vormi kaotada. Õnneks lähevad ilmad paremaks ja päevad pikemaks, nii tekib rohkem tahtmist ka hilja õhtul välja minna ja pikemad tiirud teha. Tänane ilm on pilves ja uimane.

Tallinn on vaba

 ... kirjutas keegi FBs. Üks lugeja oli segaduses - ei saanud aru, mis värk on. Kes teab see teab, eks. Ja kes ei tea, see guugeldab. Mis järgmiseks, pole selge muidugi. Aga ajalugu on juba tehtud.

Argine

Elu tundub eriti argine pärast värvikaid Jaapani-päevi. Tahaks hoida reisilt saadud värskust, aga... Nii on.

Uni ja lumi

Esimest ei jagu sugugi. Teist tuleb aina juurde - nüüd siis, kui kevad käes!

Ärkasin jälle kell kolm. Visklesin veidi, aga ei midagi... mis läinud, see läinud. Viieks olin dushi all käinud ja asusin joogat tegema. Kell kuus hakkasin tööle. Pesu ei julgenud minna enne seitset pesema, sest äkki keegi elab pesuruumi kohal ja ärkab masinate müdina peale üles.

Mõtlesin, et OK, nii on tööpäev lõunaks tehtud ja võib minna venelaste juurde musta leiba ostma, aga kus siis hakkas lund viskama! Tuleb siiani. Ja uni rusub maadligi. Ei jaksa täna kusagile minna. Teeks veel veidi tööd, aga mõistus on täiesti hangunud -  sooda, mis sooda. Kui kauks seda ajavööndivahetuse väsimust küll ometi jätkub? Ja lund?

Unesegase peaga kääksutasin veidi LL-lt saadud akordioni. Parem käsi teab, mis teha, aga bassidest mäletan vaid kõige lihtsamaid. Mõni ime, kui peaaegu viiskümmend aastat pole praktiseerinud. Ei söanda pilli ka liiga palju piinata - naabritest on kahju. Aga "Ukuaru valss" tuleb ära küll, tagasihoidlikult pianos. 

Selle peale meenus giid K. meeldetuletus Jaapanis: oksad koomale! Oi, mulle meeldib nii see ütlemine kui ka mõtteviis. Tõesti, ei pea laiutama ei füüsiliselt, vaimselt, akustiliselt ega muul viisil. Ära laia, jäta ruumi. Mõistlik ja kena. Seepärast siis piano.

Päevad siin

 ... kõik ühetaolised: koosolekud, kirjatöö, uni. Täna oli ka jube külm. Temperatuur ei olnudki hull, küll aga tuul - vinge, vinge. Puhus tõesti otse hinge, kui käisin K. juures soengut värskendamas. Aga liikuda oli hea. Viimasel kahel nädalal sai harjumuseks teha vähemalt 16 000 sammu päevas. Enam pole nii palju vaba aega, et kasvõi 10 000ki täis saaks.

Kevadine lumi

Kevad on alanud. Siia saabus see eileõhtuse lume- ja lörtsisajuga. Mingi kirmeke jäi isegi maha korraks.

Pea on endiselt uimane ja kere segaduses, aga see on teistsuguge segadus kui Eestist tulles. Tuleb leppida ja ära kannatada. Tööd saab siiski teha.

Õhtul keelekohvik. Enne seda jõuan veel mitu muhku ja lohku läbi teha. Hetkel on lohk.

Unekas

Kell kolm öösel lahkus uni ega tulnudki tagasi. Nii et ikkagi jet lag. Väljas sajab jubedat lörtsi ja õhtul siin loeng, st et ei saa niipea koju. No ei ole kuigi terav pliiats täna...

Vaatasin, kuidas on jet lag eesti keeles. Ajavööndivahetuse väsimus. Eesti keel on ikka võimas!

Tagasi

Elupuhkus läbi ja esimene tööpäevgi tehtud. Öösel magasin 12 tundi jutti, nii et hommikusöök asendus lõunaga ja nõnda pääsen kahe toidukorraga täna. Tagasilend oli küll oluliselt lühem kui Jaapanisse minek (11+ versus 14+), aga läbi võttis ikka.

Vägev reis oli. Kes FBs, see teab. Nõuab seedimist veel. Ehk teen siis mingi kokkuvõtte siingi. Praegu lihtsalt väsinud.

Kohver

 ... pakitud, pakilised asjad aetud, võib homme liikuma hakata.

Ikka päris uskumatu tundub, et ma lähengi Jaapanisse. Veel veidram on see, et MR rääkis täna õhtuses Plekktrummis oma uuest filmist, mille algidee ka sealt maalt pärit. Kirjutasin talle ja tervitasin. Nüüd on suvel tõesti põhjust kokku saada.

Pole kindel, kas järgmisel kahel nädalal tekib võimalust siin kirjutada - telefonis see päris tüsilik. Eks paistab.

Kui nüüd Google Translate´i usaldada võib, siis soovin endale: "Yoi tabi o!"

Reisiettevalmistused

 ... ja kodused asjatamised täna. Viimaks ometi sain endale lubada ühe sellise tunni. 

Public School Blooril ostus päris mõnusaks ja ruumikaks kohaks. Sobilik raamatuinimeselegi. Sinna kannatab tagasi minna.

Aga see Mothander on lõbus lugemine: peoga tilli ja siis veel veidi tilli... ;)

Arvad, et

...oled omadega graafikus ja juba julged rõõmustadagi, kui tuleb teade, et kõik viis rahataotlust on aegunud vormidel (jälle!) ja... hakka aga nikerdama. Neid vorme muudetakse igal aastal vist seepärast, et taotleja jumala eest mugavaks ei muutuks ja kavalalt eelmise aasta põhjasid ei kasutaks. No õnneks polnud ümbertegemine liialt ajamahukas. Ka lisanõudeid on tulnud, nii et vaja veel dokumente ja kirju juurde hankida. Oli igati tark tegu taotlused varem ära saata, et jääks ümbertegemiseks ajavaru. Üks muus suunas minev taotlus ootab ka lisapaberit, siis on seegi valmis. S. kaks taotlust käisin ka üle. Hetkeks on taas tunne, et asi on kontrolli all. Aga ära hõiska enne õhtut, eks.

Valuuta vahetamine võttis üksjagu jalavaeva ja metroosõite eile. Ühes kontoris olid jeenid otsas. Kimasin siis Yonge-Eglintoni, kust õnnestus need imeliselt suurte numbritega kupüürid viimaks kätte saada. Põnev saab olema see sularahaga mässamine. Pole ju harjunud enam. Õnneks tuleb kursivahest arusaamiseks kõike u 100ga jagada. Selle tehtega saan veel hakkama.

Täna viimane visiit J. juurde enne ajaloolist reisi. Paar küsimust ongi tekkinud, mida kohalikult pärida. Nädalavahetusel läheb pakkimiseks. Jaapanis ei paista erilist sooja olevat hetkel. Pigem karge kevadilm. Aga mis iganes. Ma kõigega rahul.