Mida öelda ilmarahvale?

Ei teagi. Ootan tööluba. Endiselt. Sooja. Hingerahu ka. Godot´d ei oota. Mis tast ikka oodata. Parem räägin muusikast.

On olnud palju head muusikat. Nädala eest Koerner Hall´is Brad Mehldau ja Joshua Redman. Super-super. Kaks erilist kuju.  Elu helged hetked. Ei üritagi elamust kirjeldada. Parem kuulake: http://www.youtube.com/watch?v=8ZDu9A9uHl4

Eile Londonis (Ontario) Martin Kuuskmann ja kanadalane  Arthur Rowe. Esimene fagotil, teine klaveril. Elu esimene fagoti soolokontsert nüüd siis ka nähtud. Super jälle. Eesti poiss (41 a). Elab Seattles. Eestist ära alates 2000. Virtuoos. Kava kirju ja põnev. Shveitslase Schnyderi sonaat oli tegelikult kirjutatud saksofonile, aga see tüüp tegi fagotiga asja ära. Muidu polnud ka suu peale kukkunud. Viskas nalja ja promos elegantselt Eestit. Sümpaatne. Noor fagotivirtuoos Kati oli ka väga rahul. Said viimaks koos pildigi tehtud. Torontost kohale sõitnud austajate-kaasmaalaste esindus oli 5-liikmeline. Tekitas fagotipoisile rõõmu ja Londoni publiku seas elevust. Kuuskmanni võib juuli lõpus Pärnus kuulata. Näiteks Ammende villas, kus ta mängib bossasid.

Täna Peetri kirikus siinse „Estonia“-koori kontsert vaimulikust muusikast. Kolleegid-konkurendid on kõvasti tööd teinud ja tulemus oli suurepärane. Kava põnev. Riho uus pala tuli esitamisele. Sellest poisist saab kunagi suur mees, ütlen ma teile.  Jätke nimi meelde - Riho-Esko Maimets. Kihla võime ka vedada, kui viitsite. Ükskõik mille peale.

Päikegi tuli selle kena muusika peale välja, aga homseks lubab haledad 5 kraadi ja lumeseguseid sademeid. Aga eelmine esmaspäev oli mõnus. Käisin High Park`is kirsside õitsemist kaemas. Uhke vaatepilt. Vägisi tuli meelde „Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad“. Sest see õitevaht tuletas meelde koduaia õitsvaid õunapuid - kõik helevalge-heleroosa... Jaapanlased olid eriti äraseletatud nägudega muidugi. Ühe kena jaapani pikakoivalise pani vaatepilt suisa kepsutama. Muidu astus mu ees väsinud sammul, vants-vants, aga kui kirsiõied ees kumama hakkasid, läksid plikal kepsud kergeks :) See on muidugi tõeline protsessioon, mis nende Jaapani keisri poolt kinigitud kirsside juurde kulgeb sel aastaajal... Pilte ei saa jagada, sest need on mobiilis, aga sellel puudub juhe, mille kaudu pilte arvutisse tõmmata. Seega on pildid peas. Minu peas. Sry!

Tegelikult on tore, et kevade jahedaks keeras. Nii jagub seda kauem. Juba mitmes nädal läheb ja lõppu ei paista.

Aprill ja ülestõusmine

Pean tunnistama, et pole olnud erilist kirjutamise tuju. On olnud üksiti närvilised, murelikud ja depressiivsed ajad. Aga aprill on käes ja päike käib aina kõrgemalt. Vahest läheb muidu ka helgemaks siis. Nii siin kui mujal. Eriti mujal. Tahaks väga loota.

Tänaseks tegin küpsisetordi "Selga" küpsistest, hapukoorest ja halvaast. Tilk "Vana Tallinnat" läks ka sisse. Ja vahel oli natuke haput moosi. Peitsin selle kõik paksu shokolaadikihi ja maraschino kirsside alla. Pasha polnud, aga lihtsamaks piduroaks kõlbas küll. Klassika. Või siis nostalgia. Ette käis seljanka ja rida kalasuupisteid: suitsulõhe, marineeritud heeringas ja tursamaksasalat. Veidi veider valik vahest lihavõteteks. Aga enamus komponente oli ostetud siinsete idaeurooplaste (et mitte öelda slaavlaste) poodidest. Nii et mingi seos Easter`iga ikka oli :) Etümoloogiline seos East´i ja Easter´i vahel (või siis Ost´i ja Ostern´i saksa keeles) on siiani hämar, ehkki püüdsin natuke uurida. Aga siin siis see "Selga" tort:


Pidusöögile tulnud seltskond oli kodune. Eve jõudis eile õhtul Eestist, eestikeelse Murakami ja Luikede pühadetervitustega. Tänud vinnamast! Tänud saatmast!

Läksin pärast kõhuorjamist külalisi saatma, aga tuul oli nii tige, et keerasin varsti otsa ringi - koju sooja. Aga rohelust tuleb aina juurde ja naabermaja ees õitseb magnoolia.


Häid ülestõusmispühi ja kena kevadet kõigile! Püüan nüüd siia jälle sagedamini oma käpajälgi jätta. Tehke seda teiegi! Üks ilus laul ka lõppu - mõeldes eriti neile, kel vahepeal rasked ajad olnud: http://www.youtube.com/watch?v=LLoyNxjhTzc&feature=related