Eilne etendus

Vaadake ja imestage. Backilauljad väsivad küll lõpuks ära, aga... ;)
http://www.youtube.com/watch?v=blgJE0sOdco&feature=player_embedded

Kõndiv vähemus

Sain just Toronto Star`ist teada, et kuulun nende napi 6% sekka Kanadas, kes käivad jalgsi tööl. 82% läheb tööle autoga. Neist ühel neljandikul kulub selleks 45 minutit või rohkem, teisel neljandikul 30-44 minutit. 12% kasutab ühiskondlikku transporti. Suurem osa autosõitjatest isegi mitte ei kaalu seda võimalust. 15% autoinimestest on katsetanud, aga neist üle poole leidsid, et see ei lähe mitte. 36% nendest, kellel tööleminek võtab rohkem kui 45 minutit, pidasid oma tööpäevi väga stressirohkeks. Loogiline.

Ootuspäraselt kulub kõige rohkem aega torontolastel - keskmiselt 33 minutit. Montrealis on vastav number 31 ja Vancouveris 30.

Kes tahab artiklit lugeda, siis palun, siin see on:
http://www.torontosun.com/2011/08/24/toronto-still-canadas-longest-commute

Igatahes on mul väga hea meel kuuluda siinse kõndiva vähemuse reibastesse ridadesse. Eriti ajal, mil ilm on jalutamiseks ülisobiv. Ja praegusel aastaajal ta seda on. Tegelikult on kõndimine mõnus igal ajal. Linnas see ju väheseid võimalusi loodusjõududega rinda pista. Ergastab alati. Täna õhtul on aga mõtet kodus püsida, sest anti tornaadohoiatus. Torontot see otseselt ei puudutanud, aga mine tea. Ilmataadil näikse olevat kavas veel veidi möllata. Mürin-kolin ja sähvimine ongi päral..

Maavärin ja muu möll

No nii, meil olla siin just maavärin olnud. Kese Virginias, U.S. 5.9 magnituudi.

Pean ütlema, et ma ei tundnud küll midagi. Tuim tüüp vist. Sorteerisin all raamatuid ja kõik püsis paigal justkui... Aga eks siin värise muulgi põhjusel teinekord. Näiteks metroo tõttu. See loksutab kõike, mis selle kohal. St ka TC-t ja meid, kes me selle sees. Või kui liiga palju liftiga üles-alla sõita, läheb tasakaalukeskus teinekord segi ja tundub, et maa kõigub (või ise).

Kuid Facebook´ist võis lugeda, et mõni tool ikka kõikus siin linnas ka. Tundlikumad tüübid märkasid. Nt sellised: "CBC Radio Metro Morning host Matt Galloway also felt the shaking, saying via Twitter: "My house creaked and Earl the cat flattened himself on the floor.""

Värina kohta loe veel: http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/08/23/quake-virginia.html

Nädalavahetus pakkus ka ekstreemi. Olime Kiilakatega õndsalt nende Jõekääru suvilas ja torisesime tasapisi vihmasabinate üle. Kui linna saime, selgus, et meil oli tegelikult päris hästi läinud. Torontost oli tükati torm üle käinud: elekter ära, puud maas. Kiilakate maja ees oli ka pool puud ära väsinud ja maha langenud... just sinna, kus tavaliselt nende auto seisab. No vaat` kui hea, et me Jõekäärul ära olime. Aga Goderichi linnakese oli tornaado ikka päris segi peksnud. Ilmataadil käed-jalad tööd täis, tundub.

Reedene rõõm

No mis sa hing oskad veel paremat tahta töönädala lõpetuseks - täna õhtul Cirque du Soleil etendus "Totem".

Kodustele teadmiseks. Oma "Saltimbancoga" on nad Tallinnas, Saku Suurhallis alates 28. detsembrist. Neli etendust: 28. detsember (kell 19:00), 29. detsember (kell 15:00 ja 19:00) ja 30. detsember (kell 19:00). Kõigile kohustuslik!!! Te ei kahetse, ma luban.

Tasa sõuad...

Canada Post`i arvutisüsteemid olid tööle hakanud ja sealt võis lugeda imelist sõnumit: tööloa paberid ammugi kohal. Olid streigikaridest kavalalt kõrvale hiilinud ja õnnelikult bürokraatiaranda sõudnud. Uudisest innustatuna läksin immigratsiooniameti kodulehele, et vast õnnestub sealtki miskit imeväärset leida. Leidsin tõesti: tööloa pikendamine (kui tahad jääda sama tööandja juurde) võtab 139 päeva. Kui soovid tööandjat vahetada, siis 69 päeva. See loogika on veider ja mulle antud juhul muidugi ka kahjulik. Nii et K. jutt kolmest nädalast, mis tööloa pikendamisele kuluvat, ei vastanud tõele. Hakkasin siis kalendrist päevi lugema. Noh, kui veab, siis napilt enne käesoleva loa lõppu võin uue kätte saada. KUI saan. Aga kui ei saa... Kes siis siit neid raamatukaste saatma hakkab aasta lõpus? Ja kõik see muu töö, mida on mägedena... Ja asotsiaaliks ei taha ju ka hakata... Peab lootma, et käesoleva postituse pealkirjas sisalduv elutõde ikka kehtib.

Praegu ei jää aga üle muud, kui korrata selle suve lemmiktsitaati (mis pärineb Annelt): mitte miski ei suuda rikkuda mu head tuju. Seda enam, et nädalavahetus on kätte jõudnud ja homme saab jälle linnatolmu jalgelt pühkida.

Mõeldes ühele suvisele jutuajamisele Sõprade Juures

„From time immemorial, symbolism and poetry have been inseparable. Like a pirate and his rum.“

„Do you think Miss Saeki knew what all the lyrics mean?“

Oshima looks up, listening to the thunder as if calculating how far away it is. He turns to me and shakes his head. „Not necessarily. Symbolism and meaning are two separate things. I think she found the right words by bypassing procedures like meaning and logic. She captured words in a dream, like delicately catchig hold of a butterfly´s wings as it flutters around. Artists are those who can evade the verbose.“

„So you´re saying Miss Saeki maybe found those words in some other space - like in dreams?“

„Most great poetry is like that. If the words can`t create a prophetic tunnel connecting them to the reader, then the whole thing no longer functions as a poem.“

HM, Kafka on the Shore

Torontos tagasi

Juba nädala peaaegu. Harjumine käib kiiresti. Kaasa aitas laupäeval Kiilakatega tehtud pikk retk piki Georgian Bay`d põhjapoole, Tobermoryni välja. Üle 700 km sai päevaga maha sõidetud, aga asi oli vaeva väärt. Nägime hurmavaid paiku: armsaid väikelinnu, suurejoonelist loodust. Ka üht indiaanlaste reservaati. Tobermory´s nautisime õdusat jahisadama melu. Kes tahab pilte näha, vaadake facebooki. Ei jaksa neid mitmele poole laadida. Ilm oli ka sõbralik. Nii et mis sa hing veel oskad tahta. Vahest ainult seda, et kui saaks tagasi. Sest sunset tour jäi laevaga tegemata ja Lillepotisaarel käimata. Aga oli mõnus päev.

Veider on see, et Eestis sai kangesti Toronto palavust kardetud, aga suve senine piina tipp oli siiski Tartus. Elu Kuul oli märksa karmim kui siinses elamises. Tulles oli ilm palav, aga korteri temperatuurid püsisid kontrolli all. Nüüd on hoopis "külmaks" läinud, st et sooja on u 23 kraadi. Aga ega see nii jää. Küllap saan veel higistada. Kui Aimi konditsioneeri korralikult tööle saaks, elaks võimalikud kuumalained üle.

Tööloa asjus valitseb vaikus. Canada Post´i poolt pakutav teenus saadetud posti teekonda jälgida ei tööta. Toksi palju tahad neid numbreid, lehekülg teatab ikka, et neil on ajutised probleemid. Eks pean oma lipakaga postkontorisse minema. Vast see kurbade silmadega hiinlanna on võimeline siseinfot andma. Aga praegu lõhnab küll selle järele, et postitöötajad on streigi käigus mõne koti maanteekraavi või prügikasti heitnud. Seni pole vist ükski ametlik asjaajamine siin riigis valutult läinud. Hmm, valetan, Social security kaardi sain probleemideta kätte.

Aga targemaks olen ka saanud vahepeal. Täna vaatasin (ja kuulasin) kõrval asuvas jaapani restoranis oma bento box´i oodates, kuidas nende ebamugavalt pikki ja libedaid nuudleid sööma peab. Kaks hiina poissi imesid neid imetlusväärse innu ja lurinaga. Nagu kaks väikest ahnet tolmuimejat... Mida küll selle tarkusega peale hakata? Eurooplase lauakombed ei luba seda trikki ju järele teha, vähemalt mitte avalikult... Eeh, maailm, suur ja segane.

Blogikülalistele teadmiseks, et tänu Tiiu kurtmisele sättisin kommenteerimise asja joonde. Enam ei peaks kedagi mingi registreerimisejutuga piinatama. Nii et teil ei ole enam mitte mingeid vabandusi... ;)

Sabakont ütleb kolmanda tööpäeva lõpuks, et töötegemine pole ikka inimese loomulik olek ja ruineerib tervist. Vähemalt lauatagune töö. Saba sõlmes, kael kange... Eeh, tööaasta on alanud.