esmaspäev, 22. november 2010

Pime nagu Eestis

Ei lund kusagil, küll aga lubatud soojakraadid. Paraku tiheda vihmasajuga. Mis tähendab, et täna õieti valgeks ei läinudki. Millal siin viimati selline ilm oli? Ei mäleta. Aga juba jõudsid hea ilmaga rikutud kurtma hakata: pime. Ma siis manitsesin, et kas ei mäleta enam, kuidas armsal isamaal sel aastaajal oli. Nii mõnigi peaks tegelikult mäletama. Aga kes see seda pimedust ikka mäletada tahab... Või ikkagi tahab? Mulle küll meeldis septembris koju jõudes pime ja vihmaudune pajuvõsa, mida kahelpool Tallinna-Tartu maanteed siin-seal endiselt näha võis.

Niisiis kodune ilm meil siin täna.

pühapäev, 21. november 2010

Esimene lumi - lühiajaline

Jah, täna hommikul see siis sadas - esimene lumi. Aga väga lühikest aega ja maha ei jäänud midagi. Päeval olid ikka mitmed plusskraadid jälle. Homseks lubab lausa 14 kraadi sooja. Aga see sissejuhatav lumesadu tuli õigel ajal - Santa saabus linna. Blooril oli möllu kõvasti olnud, ütles Karin. Lastele tähtis sündmus ju ja nagu eelmisel aastal veenduda võisin, mitte ainult lastele.

Nädalavahetus oli seltskondlik. Eile peeti Eesti Majas "Ranna" kohvikut. Eeskava jagus ligi kolmeks tunniks. Läksin peaasjalikult näituse "Põgenemise teelt" pärast, kus võis näha asju, mis inimestel põgenemisteekonnal kaasas olnud. Kevadel oli EERKi naistega juttu, et VEMUle tarvis lugudega asju. Ja siin need olid, lausa toatäis. Tubli töö.

Täna tegin üle pika aja kodus süüa, sest külalised käisid. Et koduseid kotlette ja struudlit saada, peangi vist hakkama avalikke lõunaid välja kuulutama. Ainult iseendale ei viitsi teha ju. Aga tegema peab, muidu kaob kvalifikatsioon päriselt ära. Üleeile maandus e-mailikasti kutse sushi tegemise kursusele. Oleksin lausa kaalunud seda asja, aga millal iganes see toimus, miski muu oli samal ajal. Sel nädalavahetusel oli üldse palju juhtumas. Kui poleks EMs käinud eile, oleksin läinud Euroopa filmifestivalile, kus oli Eesti filmide õhtu - "Disko ja tuumasõda" ja "Ülestunnistus". Aga jäid nägemata. Harbourfrontis peeti rootslaste jõulaata ja sinnagi ei saanud. Aga peab siis igale poole jõudma? Ei pea.

Liisil esimene tantsuvõistlus peetud ja auga esikümnesse tuldud. Tubli tantsutibu! Ka Retil oli eile olnud "liiga hea päev". Tsitaat temalt endalt, kui oli issi Priiduga Mulgi raamatukogus raamatupäeval ära käinud. Tibud lähevad kõik aina terasemaks :)

Jah, aga huvitav ikkagi, millal see päris lumi tuleb. Mitte et seda nii väga igatseks. Pigem nagu hirmunud ootus. Aga ega see tulemata jää... lumi ja jää.

pühapäev, 14. november 2010

Püsib paigal

Pärast sügisesi reietusi Tartusse, Tallinnase, Riiga ja New Yorki kavatsen nüüd paigal püsida. Kohe üsna pikka aega. Kulub ära, sest reisimine on tore ja kodus käia eriti tore, aga see pidev ringivehkimine väsitab. Nüüd siis katsun energiat ühe koha peal rakendada ja vaatame, kas saab miskit tehtud ka.

Sel nädalal sai kohe väga erinevaid asju tehtud, nii töö kui lõbu mõttes. Et asi saaks kujukam, siis mõned pildid juhtunust.

Nagu kombeks, teen siin töiseid koduvisiite, st vaatan, millist kultuuriloolist vanakraami inimestel kodus leida on. Aitan nõu ja jõuga. Nädal algas sellises rõõmsas seltskonnas:


Karinil algas aga viimane kuu Torontos. Meid teeb juba päris murelikuks süvenev matchy-matchy sündroom... Näib, et mitte ainult abielu ei muuda inimesi sarnaseks, vaid ka muud koostoimimise vormid. BaltHerNet on jõudnud op-faasi (kott on tegelikult Karini oma):


Sündroomi süvenemist võib põhjustada asjaolu, et Karin sai sel nädalal oma kastivirnaga Tartu College`isse kolitud, st et kohtume nüüd veel sagedamini:


Aga siis jõudis kätte nädalalõpp ja Eesti Majas toimus Baltic & Friends Christmas Fair, kus tegin algust jõulukinkide ostmisega. Tänud nende tegijale nagu ka suurtele ja väikestele müügimeestele ja -naistele:


Pärast ostlemist suundusid daamid lõunasöögile Whistlers`isse:



Aga täna hommikul tuli kodunt selline foto:

Allikirjaks võiks panna "Luikede järv". Laululuikedest on saanud kõvad tantsuluiged. Lausa nii kõvad, et peab professionaalseid tantsukleite soetama hakkama. Liisil esimene. Nagu ka võistlus, mis toimub nädala pärast. Hoian pöialt!

Kirja sai vaid see, mis pildile jäänud. Tegelikult oli nädal veel palju värvikam. Püsime paigal ja vaatame, mis järgmine toob.