Udune

 ... hommik ja pikk päev tööl.

Selle nädala ainus

 ... puhkepäev on täna.

Gruusia toit ja töörõõmud

Eile lõpetasime K-dega gruusia restoranis "Tiflisi". Pidasime K. sünnipäeva. Oli väga maitsev ja ka meeleolukas ning vene noormees oli super teenindaja. Läksime lõpuks nii lahkeks, et ütlesime hüvastijätuks "do svidanija". Mina rääkisin laudkonnale oma noorepõlve Gruusia lugusid, K. Armeenia omi. Isegi kindzmarauli oli menüüs. Poovisin ka K. klaasi servast tsimarukese ja oli just nii hea kui mäletasin. Hatšapuri oli samuti super, aga lihad ületasid kõik ootused! Lõpetuseks mitte nii gruusiapärased, kuid ka väga head õunastruudel ja napoleoni kook. Ühine otsus oli: siia tuleme tagasi.

Täna läheb ka pikale. Hommikust peale Tartus. Tulin näitust üles panema, aga siin selgus, et laupäeval on saalis peied. Nutikas T. töötas välja lahenduse, mida on kerge pühapäeva hommikul enne üritust teostada. Nii et tuleme veidi varem kohale ja... Nüüd veel üks päris koosolek naiste toas. Vahepeal sain imekombel isegi homse loengu ppt valmis, aga Teamsi ei jõudnud midagi panna. Õieti ei saanud, sest ID-kaardilugeja jäi koju. Eks teen seda pärast homset loengut.

Aga miks sellest kõigest kirjutama peab, ma tõesti ei tea.

Mõttetera

Pärast hommikust Zoomi Tartusse, kus läks küll pikalt, aga eriti palju tehtud ei saanud. Inimesed on kenad, aga võtavad kole palju aega. Tsiteerin iseennast: tööd on nii palju, et pole aega tööl käia.😏

Krooniline mahajäämus

Ei õnnestu kuidagi järje peale saada oma asjadega. Vahepeal võtad seda stoilise rahuga, aga siis ei suuda sedagi enam ja tuju kukub kohe mitu pügalat. Aga Zoomi-kohtumine ja intervjuu Leelo Tunglaga tegi südame soojaks.

Enne õhtupimedat käisin siiski raamatuga kohvikus. Jaan Krossi "Kolmandad mäed" trügisid vahele, kuna nädala pärast räägime sellest raamatuklubis ja mälu tahab värskendamist. Lugesin seda viimati ülikooli ajal, kui ühte seminaritööd tegin Krossist. Kuna tundus, et täna võibki olla viimane võimalus vabas õhus normaalse ilmaga teed juua, lubasin endale selle väikese mõnu. Valisin kohviku spordiklubi asemel, kuhu pole juba ligi kaks kuud jõudnud, aga sinna saab ka külma ja vihmaga minna. Homme vist ka ilus ilm veel, aga siis pole mõnusate asjade jaoks aega. 

Pühapäev pargis

Pluss 17 C. Seitse tundi õhuvanne. Kodujutud. Orwell.

Hüvastijätud

Täna jätsime hüvasti kahe Biblio Klubi liikmega. JD lahkus hiljaaegu  99-aastasena oma viimaseks jäänud ujumistrenni ajal, AZ suvel u 15 aastat nooremana kiireloomulise vähiga. Mõlemad väga ootamatud minekud.

A. haigusest kuulsime alles pärast tema surma, sest ta ei rääkinud sellest ka mitte kõige lähematele sõpradele. Just need olidki täna kokku kutsutud peenesse hotellirestorani, kus sõime ja jõime A. mälestuseks ja tema kulul. A. oli oma testamendis täpsed juhised jätnud, keda kutsuda ja kuhu. Tore sõpruskond. Oli hea meenutada head ja tarka inimest. Siin me istume, A. naiskond.

JD matus oli suurejoonelisem ja ametikum, samas inimlik ja liigutav. Sellistel ühismeenutamistel õpid alati midagi uut inimese kohta. Lapselapsed laulsid kui inglid. Talendikütt jättis nad meelde...

Indiaanisuvi on kätte jõudnud. Päeval oli ligi 20 kraadi sooja. Pärast matusemaratoni istusin tunnikese pargis, raamatuga. Oli hea. Sooja jagub veel ka homseks ja järgmiseks nädalakski.

Kodutänav näeb välja nõnda.

Pikk päev

 ... kodu- ja päris kontoris.

Öösel nägin unes, et Venemaal enam rubla ei kehti. Uueks valuutaks barnauul. Kusjuures väga nõrk valuuta. ???

Pime

Eile õhtul tormasin jalutuskäigule sellise kiirusega, et kõik prillid jäid koju. Vajalikud ostud jäidki tegemata, sest ei näinud silte lugeda. Päris õudne abituse tunne!

Temperatuur langeb hoogsalt. Ööseks lubab peaaegu öökülma. Mul potimajandus kõik veel rõdul. Vahest siin kõrgemal ei lähe liiga külmaks.

Aga nüüd tuleb minna jälle koibi liigutama ja selga sirutama.

Tavaline

... tööpäev, mille kohta pole miskit öelda. Jätangi siis ütlemata.

Täna tööl

Teisipäevad nüüd sellised jah, rahva seas. Sain paar arhiiviriiulit korda jm kasulikku tehtud. Sportlikult. Õnneks ei pidanud raskusi vinnama.

Muidu käin ringi nagu Jorh Aadniel Kiir, et paluks paar ilusat poisslapse nime. Näitusele (töö)pealkirja vaja. Nagu K-le ja teistele eile kurtsin, pole aega laisk olla ja nii pole mõtetel ruumi tulla. Nüüd lähen K. juurde juukseid lõikama. Vahest on jalutuskäigust abi.

Eileõhtuse kihutusjooksu käigus sain sellise tabamuse. Ilus on.

Migreen

 Side lõpp.

Jane´s Walk

... tehtud. Ilmaga vedas ja ka linnas toimuv maraton ei seganud.

Kui kohvipaus Tartus ka peetud ja kraamimised kraamitud, läksin järve äärde, Harbourfrontile. Ilus sügispäev. Kannatas nii lugeda kui patseerida. Ikka Orwelli seltsis.

Koduteel libastusin Winnersis - kukkusin shoppama. Beežid toonid murravad sisse. Vaheldust on vaja. Disainida on mõnus.

Asjaajaja

Just seda ma täna olin. Veeresin mööda linna ringi ratastega seljakott sabas, ostsin kraami homse Jane´s Walki kohvilaua tarbeks ja kodustesse toidukappidesse. Päike säras, tuul lõõtsus, värvid hõõgusid. Bloor Westis tegin kohvi- ja raamatupeatuse.

Tartu College oli inimtühi. Putitasin veidi näitust. Paneelide nurgad kisuvad seinast eemale. Ostsin kleepsunätsu. Näeb, kauaks sest abi on.

Eile hakkasin Aivar Kulli "August Gailitit" lugema. Rännak ajas - tagasi vana sümpaata juurde (AG-d mõtlen :). See oleks olnud kui kolm elu tagasi, mil temaga tegeletud sai...

Lõppevast nädalast selline klõps. Ootasin H-t, et sööma minna. Päike paistis kenast läänest piki Prince Arthurit.

Lõpetuseks keeleväänaja. Lausuge nii kiiresti kui saate: asjaajaja ja jaamaülem. 😉 

Life is best lived

 ... by focusing on your goals and dancing through all other distractions. Selline sõnum siis Yogi sarja teepaki küljes rippuvalt lipikult.

Pärastlõunateeks tavapärane Egyptian Licorice. Nüüd julgen juba juua, sest põsed ei ripugi enam lõdvalt lõugade kohal. Südapäeval käisin hambaarsti juures, kus sain kaks sutsakast, ühe kummalegi poole. Paar tundi pärast seda sain tahke toiduga läbi häda hakkama, aga juua oli võimatu. 4,5 tundi hiljem ikka veel kerge halvatus. Aga noor tohter on tubli ja tõhus. Sel aastal pole vajadust teda rohkem näha.

Eile tõstsingi selja ära. Alguses ei saanud aru, aga õhtuks oli kangus platsis. Nii ei olnud minust tänasel kolimisel vähimatki abi, kui sõnumineerimine välja arvata. Lenin Poolas jälle.

Aga seda teepakitarkust tuleb meeles hoida. Karavan laseb koertel haukuda ja... Kui vaid suudaks igas olukorras see tark karavan olla!

Vanur ei peaks

 .. üle rinna tõstma tinarakseid arhiivikaste, aga abi pole kelleltki paluda. See teeb kurvaks. Vahest ka tugevaks.

Eilne Buble oli üllatavalt kaasahaarav. See vist üks kanadalikumaid üritusi, kus ma üldse käinud olen (ja hokimängul ma käinud pole). Hokisärgid olid sealgi mängus ja muud naljad... Patriotismi taevani (tore!) ja andunud fännide pisaraid ja rõõmuhõiskeid nõnda palju, et vägisi tulid meelde The Beatles ja kuningas Elvis (kummastav...). Suurepärane orkester, ägedad taustalauljad. Jazzilikum ja swingilikum kraam oli pigem väga hea ja Chaplini "Smile" nõnda kaunis ja intiimne, et võttis mulgi silma niiskeks. Selline hea-tuju-show - lai naeratus keeldus näolt lahkumast. Sellist energiasutsu oli tõesti vaja. Aiäth sõbrad K-d, et mu välja vedasite!

Aga nüüd kunstinäituse avamisele. Kohalikud eesti talendid oma aastanäitust avamas Todmorden Mills´is ja K-l selle ees pargis väike keskonnateemaline vabaõhuväljapanek.

Nii päevad kui õhtud

... tegemisi ja käimisi täis. Eile H-ga vabaõhukohtumine - jah tõesti nii soe oli. Täna õhtul Michael Buble kontsert. Homme kunstinäituse avamine.

Pea päevastest ümberlülitustest sassis. Kõike ei jõudnud, mida tahtnuks ja pidanuks. Homme uue hooga edasi. Või siis tagasi...

Reedel viimane kolimine Eesti Majast ja hambaarst. Pühapäeval Jane´s Walk. Laupäeval saab loodetavasti puhata.

Spordipäev

... Tartus, st et terve päev töö juures. Nädala trepijooksu norm tehtud ühe päevaga. Suhtlusnorm samuti. 

Õues ligi 20 kraadi sooja. Enne H-ga õhtusöögile minekut tuleb näpistada kasvõi pool tunnikest õueaega.

Töökad tänupühad

Jah, täna oli tõesti töökas päev. Lootsin, et saan paari tunniga hakkama, aga kulus pea terve päev. Isegi jalutuskäik oli töine: käisin arhiivile kõrvaklappe ostmas. Esmaspäevane Vikerraadio programm sugereerib ka pigem töiseid meeleolusid, sest Eestis ju töönädal alanud.

Aga mul reedene Canada Posti lugu rääkimata. Tahtsin L-le sünnipäevapaki teele saata ja läksin enne Bloor St. Culture Corridori koosolekut Shoppers Drug Martist läbi: veerand tundi oli aega, saba polnud, minul kõik kirjatööd tehtud. Läkski libedalt, kuni maksma hakkasin. Terminal teatas, et connecting. Teatas seda minuti, siis kolm, siis viis... Mina küsima, et kas katkestada ei saa. Teenindajamees vastu, et ei saa. Kui 10 minutit täis, küsisin, kas ma tohin ära minna, sest koosolek hakkab ja võin tulla pärast läbi ja maksta, kui makse tõesti läbi ei lähe. Ei saavat niimoodi, oli vastus. 15 minutit, 20... Mees helistas ühte kohta, paluti järgmisse helistada. Veel kaks telefonikõnet võttis ja kokku 30 minutit, kuni ta sai teada, millistele terminali nuppudele vajutades selle ebaõnnestunud makse katkestada saab. Ühe raamatu saatmise eest maksin üle 70 dollari (rohkem, kui raamat ise, mis oli suur ja ka mitte odav) ja sain sellise teeninduse. Kas pole hea zen harjutus, mis?

Istusin poolt tundi Orwelliga pargipingil ja külm puges kontidesse. Loodame, et see kahtlane palavik tagasi ei tule nüüd. Aga see kõik on kukepea nende sigaduste kõrval, mida venelane Ukrainas korraldab jälle. Nii et peame tänulikud olema, et on nagu on.

Paus

Eile käisime K-dega tuuril. Varusime õunu ja muid aiasaadusi otse tootjalt ja külastasime kolme Starskyt: ühte Hamiltonis, ühte Oakville´is ja ühte Mississaugas. Farmeritelt õunad, virsikud, kartul ja lillkapsas. Poolakatelt must leib (valik oli kesine küll), Kalevi martsipanibatoonid, ravimteed (saialill, raudrohi, naistepuna, meliss, pärnaõis), soolaheeringas, Maiuspala jäätis (Eesti!), tatrahelbed, kohupiim, kohukesed jne jne. Nostalgiaostud.

Boonusena nägime sügisvärve. On juba üsna värvikas, kuid veel mitte tippaeg.

Täna tegin korda kuivainekapid. Ilus nüüd sisse vaadata.

Pargis koos Orwelli ja tema vaesusega. Täna veidi soojem ilm kui eile.

Läbi nagu läti raha

Just nii ma ennast tunnen. Mingi kurnatuse kuhjumine, vaimse ja füüsilise. Ei jaksagi muud öelda täna. Hakkan parem pesu triikima.

Homme räägin sellest, kuidas ma täna postkontorisse lõksu jäin.

Töö juur

Täna olin pool päeva tõesti päris töö juures kohe. Eile õhtul õnnestus pärast paari ebaõnnestunud katset hankida koroonateste. Siin neid ei müüa vaid jagatakse tasuta. Juhul, kui on midagi jagada. Kolmandas apteegis läks õnneks. Testitulemus oli negatiivne ja nii julgesin täna Eestist tulnud külalistele majatuuri teha.

Aga selle töö juurega on mul meeles üks keeleprobleem lapsepõlvest. Aina räägiti, et papa töö juures ja papa töö juures. Aga kuidas on algvorm? Seda sõna ma siis muidugi ei teadnud, aga kontseptist olin aru saanud. Sain ka aru, et töö juur see ei ole. Aga kuidas oleks õige? Ei mäleta, kui vana ma siis olin. Ikka väga noor, st väike. 4? Küll tegi tuska, et ei leia küsimusele vastust. Sain aru, et olen veel liiga rumal ja see tegi väikest viisi vihagi. Kas nii saadaksegi filoloogiks?

Täna siis viimane soe päev siin - kirjade järgi päeval 20 kraadi. Optimistid arvavad, et sooja tuleb veel, sest indiaani suve pole ju veel olnudki. Saame näha. Tänupühad tulevad igatahes kõledad.

Tõmbas käima

Koju jõudnud Anu Raualt tuli armas email, mille kaasapanus oli ka kaks lugu, mis lähevad tema järgmisesse jutukogusse, üks mustlastest ja teine kilpkonnadest. Need tõmbasid mu peakolust välja paar lugu samal teemal. Kuna kirjutamise vaev sai nähtud, jagan neid teiegagi.

Mu tänaseks juba üle 30 aasta Islandil elanud sõbranna, kah P., sattus millalgi nõukaaja lõpul Tartu Jõe tänava linnasauna, kui seal oli ka suurem summ Karlova mustlasi. Läinud parajaks naginaks saunas olnud venelaste ja mustlaste vahel... Vagane eestlane hoidis omaette ja tegi tasapisi oma saunaasju. Lõpuks tulnud üks mustlane palvega, et pesku P., tal selga. P. polnud kade tüdruk, pesigi. Seepeale kuulutati talle tänutäheks prisket õnne ja kõiksugu hüvesid. Peaks P-lt küsima, mida talle siis õigupoolest lubati ja kas viiking E. ja Islandile kolimine olid ka pakkumises sees.

Minu kilpkonna lugu jääb lasteaiaaega. Kuigi mu vanematest kumbki polnud raudteelased, pandi mind Tartus millegipärast raudteelaste lasteaeda. Ju siis polnud mujal kohti saada - nagu see vene ajal ikka kippus olema. Kuidas üks introvertne ugrilane selles lärmakas kambas kohanes ja ellu jäi, on omaette lugu, aga ühe mikrotraumadest sain, kui mind kord kilpkonnale karjaseks pandi. Nimelt viidi meie rühma kilpkonna soojal ajal murule jalutama, just nagu Sinu Kilbutki, ja üks lastest pidi tal siis silma peal hoidma. Eks ma siis karjatasin jõudumööda seda konna, aga ju läks lapse mõte vahepeal rändama või juhtus miskit põnevat... igatahes oli konn ühel hetkel kadunud. Kuidas ta nii kiirelt minema sai, ei osanud ma arvata, oli väga aeglane tegelane muidu. Aga läinud ta oli ja minul, hästi arenenud kohuse- ning süütundega lapsukesel, vesi ahjus... Konna netu! Lõpuks julgesin kasvatajale muret kurta. Kahtlustan, et tegemist oli kasvataja Ainoga, ainsa eestikeelse omataolisega seal (ja ka ainsaga, keda nime- ja nägupidi mäletan). Tema vaatas suure inimese kõrguselt platsi üle ja selgus, et konn polnudki kadunud, oli täitsa olemas, üsna sealsamas - lihtsalt mina, maamadaluke, ei näinud teda rohu seest. Selle kilpkonnaga mul küll mingit hingelist kontakti ei tekkinud. See oli ikka veel tükk maad introvertsem kui mina.

Sellised lood siis tänu Anule. Tervis pole ei halb ega ka hea. Pooletoone. Peaks käima apteegis teste ostmas, et teada saada, kas võin homme külalist võõrustada Tartus. Küsisin, kas saaksime kohtumise reede peale lükata, aga vastust pole tulnud.

Vehib

... nagu tumm leilis. Igasugu asju vaja te´ha. Sekka koosolekud, Zoomis. TCs mind näha ei tahetud sellisena. Olgu siis pealegi. Püüan õhtul puhata, kuigi ettekanne pressib peale ja homne päev on koosolekuid täis pikitud, nii et kirjatööks raske aega leida. Aga udu läheb peas juba liiga paksuks, peab vist pidurit panema tõesti.

Paraku on just täna ja homme selle aasta viimased soojad päevad. Nädala lõpuks lubab juba lörtsi ja muud ebameeldivat. Aga oli ilus pikk suvi. Rõõmustagem selle üle.

Tõbine

Tuligi ära: kõri haige ja palavikutunne kontides. Mida ei õnnestunud üles korjata TC 50+2 ajal, sai kaasa toodud EM pidustustelt. Koroonateste mul enam pole, ei saa kontrollida, mis värk on. Homme Biblio Klubi majas, aga neid ei saa küll nakatama minna. Nüüd oled ju nagu katkuhaige, kui mistahes tõve külge saad. ARga jäi ka kohting ära täna, sest ta suhtleb siin samuti peamiselt vanemate inimestega ja hakkab kolmapäeval Euroopa poole lendama. Homme õhtul on üks päris koosolek. Kas ma saaks Zoomitsi osaleda? Vaatan, mis seis hommikuks on.

Aga pole ka ime, et kere alla andis. Paras mahtra on käinud juba pikemat aega. Pluss sügise saabumine. Inimene pole rauast. MOTT.

Tööd olen ikkagi teha saanud, igasugust. Mh kirjutan ettekannet laupäevase konverentsi tarvis, kus ma pidin nagunii virtuaalselt osalema. Loodame, et päris ära ei kuku vahepeal. Ja EM kolimine tahab korraldamist. No ei ole aega haige olla sugugi!

Nostalgialaks

... eile õhtul. Nii neile, kel Eesti Majaga ülikpikk ajalugu, kui ka neile, kelle ajalugu mõnevõrra lühem. Või kui pikk on pikk? Kas 27 aastat on pikk või lühike aeg? Minu tutvus EMga just nii kaugele ulatub, aastasse 1995. Aga jah, vägev pidu oli. Nii vägev, et ma ei pidanud lõpuni vastu.

Täna käisin kinos ja vaatasin filmi David Boewie´st, "Moonage Daydream". Huvitav elukaar tal. Osa publikust põgenes poole filmi pealt. Liiga palju sisevaatlusi?

Päike paistab, aga õhk on karge. Veidi värve on ka juba. Sügis hiilib tasapisi ligi.

Head rahvusvahelist kohvipäeva

Täna olevat tõesti selline päev. Tähistasin seda nõnda.

Sain läbi selle veidra raamatu ajalooõpetajast, mis istus ja ootas, kuni kiired ajad mööda said. Öökapiraamatuks on olnud hoopis "Padjamärkmed", mis ka pikemaks ajaks ootele jäi, aga nüüd ringiga tagasi on. Seda teist naudin väga, esimene on kuritegu mindfulness´i vastu. Kehv romaan, mis jutlustab olulisi asju nii totakalt, et... Aga noh, oma totakuses oli see ju naljakaski ja las ta siis olla pealegi selline.

Täna on ka rahvusvaheline muusikapäv. Sel puhul vaatasin lõunasöögi kõrvale ETVst Pärdi lastelaulude plaadi tegemise filmi. Armas.

Õhtul Eesti Maja lõpetamise pidu. Või kogunemine. Või aktus. Polegi aru saanud, mis formaadiga täpselt tegu on. Tuleb minna ja vaadata.

Raamatupoes oli ühel sarjal kampaania: kolm raamatut 10 dollariga. Haarasin Orwelli ja Joyce´i ja Khalil Gibrani ja mida kõike veel - head pisikesed kotti pista. Nüüd lähengi ühega parki, enne kui peab ennast Eesti Majja sättima.