Annoying

Mõnda sõna ei saa väga hästi teise keelde tõlkida. Üks sellistest on ingliskeelne annoying. Eestikeelne tüütu ei sisalda lisatähendust pahandav, mis ingliskeelses sõnas tugevalt kaasas. Kas nörritav võiks paremini sobida?

Kust see mõte äkki? Aga on väga annoying indeed, kui teed FBs sõbra sünnipäeva puhul postituse ja keegi, kelle elueesmärk näib olevat sappi pritsida igal juhul ja ilmtingimata, lisab omalt poolt kommentaari, mis on esiteks puruvale, aga peale selle ka kohatu ja nähtavalt pahatahtlik. Jääb mulje, justkui sind kutsutaks kaklusesse. Umbes nii, et vaat´ tõukan sind korra, kas tõstad rusika püsti... No ei tõsta, ära mitte loodagi. Ära ka ei hakka kustutama seda sapilärakat. Olgu pealegi kõigile vaadata ja imestada.

Aga õhtul toimub sünnipäevalapsele üllatuspidu. 😉
     

Kihutab

Aeg lihtsalt kihutab edasi. Kusagile on kadunud august. Proovin Halifaxi reisi sügisplaanidesse sättida, aga keeruline on.

Sooja antakse ka aina vähem. Aga nagu T. ütles, Eestiga võrreldes on meil ikka väga hästi. Lihtsalt palavust pole peaaegu üldse olnud.

Täna olen ainult kirjatöid teinud sohval konutades. Tuleb minna ennast sirutama.

Loen "Meie Peetrit". Läheb hoogsalt edasi.

Väiksed rõõmud

Nädalavahetuse väiksed rõõmud. Pildis. Kleinburgi saab tõesti kunstibussiga. Vähemalt nädalavahetustel. Vähemalt suvel. Aga kook on Torontost Yonge´i tänavalt. Maksis 15 dollarit. No nii hea ta küll ei olnud, et...

Idamaised meeleolud

 ... eile õhtul. Käisime Aga Khani Muuseseumis, kuhu olen ammu minna tahtnud, aga pole jõudnud. Tänu külaslistele sai nüüd siis käidud.

Hoone ja selle ümbrus on tõesti lummavad. Näitus Rumist kutsus ennast ka põhjalikult läbi uurima. Ja kõige ümber ja kohal hõljus muusika, mida muusikud fuajees esitasid. Kuidagi väga täiuslik elamus sai.

Iga päev

... midagi ju juhtub, aga mitte eriti uudisväärtuslikku, millest peaks kuulutama. Tööaasta on rütmi sisse saanud: päeval olen kodus arvutis või kontoris, õhtul koosolekul või raamatuga pargis. Jah, ka koosolekud on pihta hakanud, samuti hommikused zoomimised Euroopaga. Aga paljudelt tuleb ikka veel automaatvastuseid, et ollakse puhkusel.

Täna on külm ja pime. Sooja vaid 17 kraadi. Hommikul sadas. Õhtupoole tuleb jälle. Suisa äikest vist. Aga läheb natuke soojemaks. Sügise tunnet siiski ei ole veel.

Facebook kiusas vahepeal, ei lasknud notifications lugeda (kuidas see eesti keeles on?). Mitu päeva uurisin-puurisin ja tüütasin tuttavaid tarku. Täna hommikul leidsin ise lahenduse. Moameeste võit!

Elagu Eesti!

 Piknik Queen´s Parkis. Oli tore.

Tänamine

Kaks suurepärast päeva Collingwoodis. Muudab tänulikuks. Et mille eest tänada siis?

Muidugi EL-i külalislahkuse, tema sisemise sära ja lõputute lugude eest.

Imeliste juhuste eest. EL esemeid läbi vaadates avastasin muu kraami seast puust mustrilise vaka, mis ilmselgelt ei olnud EL ema tehtud. Oli hoopis Avinurmes valmistatud kellegi Kalause poolt ehk siis minu kauge või ka mitte nii kauge tundmatu sugulase poolt.

Üllatuskohtumise eest Heavenly Cafe´s. R. oma perega ka seal. Palju eestikeelset vada. 

Tipptasemel kohvikuelamuse eest sealsamas paigas. Kõik 10 punkti lähevad Ailile selle pidamise eest. Kui maitsev kardemonisai ja cappuchino!

Öise vaikuse eest C-s. Mitte ühtegi piuksu!

Liikluse eest, mis lasi meil käbedasti Collingwoodi jõuda ja tagasi tulla. Ummikud ainult vastassuuna sõiduradadel.

Üllatuskohtumise eest Toronto jahtklubi majas. Tutvusin sealse energilise ja sõbraliku arhivaariga. Lubasime kohvile minna. 

Tänulik ka K-le mõnusa seltskonna ja töise efektiivsuse eest. Ja ka võimaluse eest kiigata põgusalt vegani ellu.

Täna on aga põhjust tänulik olla vaba päeva ja suurepärase suveilma eest.
 

Krokodill

Täna tundsin ennast jälle krokodillinna, kelle lõugade vahel askeldab hambakoristaja. Käisin hambakivi eemaldamas. Kaks korda aastas see sünnib. Jälle puhtam ja muretum tunne.

Ootan kolmandat päeva juhtmejuppi, mille Best Buy´st tellisin. Pidi esmaspäeval jõudma, aga ei midagi. Läksin nüüd veebist uurima, et kus see sai. Väidavad, et mind polevat esmaspäeval kodus olnud, kui toomas käidi. Ei vasta tõele! Juhe ootavat lähimas pick-up punktis. Vahest oleks võinud selle kohta siis mingi paberi või meili jätta-saata? Hmm. No eks lähen siis sinna punkti. 

Homme Collingwoodi välitöödele. Reede õhtul tagasi. St et vahepeal postitusi ei tule. Suvine rezhiim.

Suvekülalised

Täna peaaegu 3-tunnine ekskursioon VEMUs ja Tartu College´is sellistele tegelastele. Mis viga jahvatada, kui kuulajatel on huvi. KK on muidugi kohalik.

Vangile ei meeldi trellid

... ja seljale ei meeldi töö. Päev otsa arvutis ja kõik on kange. Põgenen õue.

Lugemispausid

Eestis ei ole aega lugeda. Ehk et on väga vähe aega. Sest tuleb inimesed üle vaadata, sõprused uuendada. Mis on tore. Aga siin on hea, et seltskondlikku ringivehklemist (eriti suvel) on vähem ja saab võtta lugemispause.

Olen nädalaga juba kolm raamatut läbi lugenud või lõpetanud. Lennukis sai Katri Raigi uus Narva-üllitis alla neelatud. Siia jõudes võtsin ette Natsume Soseki "Kokoro" ja sain eile läbi. Täna lõpetasin Imbi Paju "Kirjanduskliiniku", millega olin Eestis pihta hakanud. Enne äratulekut läks see mu igasuvisesse nn Muhvi raamatupakki koos muuga, mille olin kas ostnud või kingiks saanud. Hoolimata raamatuhindade meeletust tõusust sai raamatupakk sama suur kui eelmistel aastatel. Pidin pikali kukkuma, kui see juba möödunud teisipäeval kohale jõudis - vähem kui nädalaga! Ei olnud arvestanud, et Imbi Pajuga nii ruttu ühele poole saan.

Sealt raamatust leidsin ridamisi teisi, mida tahaks lugeda. Üks oli selline, mis mul siin pooleli jäänud, Toko-pa Turneri "Belonging". Kiusatus on küll mõni uuem Eestist saabunud raamat ette võtta või siis viimane siinne ost, Gabor Mate "The Myth of Normal", aga tuleks pooleliolevate raamatute virna kahandada. 

Kuna ilm on meeldiv, saab kohviku ja raamatu tunde pidada või pargis istuda. Või rõdul. Täna hommikul käisin siinsamas Charles´i nurgal. Ka sellele paigale on proposal tehtud, st et ilmselt hakatakse järjekordset torni ehitama. See võibki viimane suvi olla, kui Croissant Tree´s pühapäevahommikuid veeta saab.

Juba nädal

... möödas tagasitulekust. On rahulik aeg võrreldes Eesti suvega või siinse talvega. Paljud puhkavad veel. Postkast on hommikuti hõre. Vähe on neid, kes mu meilidele vastavad või ise midagi tahavad. Võtsin Halifaxi reisi planeerimise ette. Kui seda kohe ei tee, siis sügisel on tunne, et pole aega.

Eile õhtul kohtusime H-ga. Jälle väga kosutav jutuajamine. Ja milline uhke lillekimp! Ta oskab tõesti mu Eestist tagasitulekuid meeldivaks muuta. Nii armas.

Küte sees

Ilm kisub palavaks, aga konditsioneeri pole veel vaja läinud. Vaatame, kaua saab ilma.

Tööhoog hakkab ka sisse tulema tasapisi. Kõiksugu asju meenub, millega vaja tegeleda. Püüan rahulikult võtta hakatuseks.

Argielu

 ... on alanud. Päeval töö, õhtul kodune supikeet ja raamatutund kohvikus. Rõdulilled jõudsid ka töölt koju ja mõne uue potigi olen ostnud. Asjad loksuvad paika jälle.

Nagu polekski

 ... Eesti otsa lõppenud. Nii ütles Kristiina Ehin, kui ta kunagi Kanadas käis. Pärast nädalat polnud ta Kanada elu õieti näinudki - ikka aina eestlased ümber. Nii ka minul. Täna tore pühapäev heade kolleegide-sõpradega Eestist. Käisime rannarajoonis ja gruusia restoranis. R. kastis ennast koguni järve. Minul kael kange, suplus jäi ära. Aga üüratule jäätisportsule ajasin küll päkad silma.

 

Seikluslik

Selline oli tagasitee Kanadasse. Tallinna lend hilines üle tunni ja kuna Varssavis oli nagunii ainult veidi alla kahe tunni ümberistumiseks aega, siis kiskus lugu põnevaks. Võtsin asja külma kõhuga: kui ei jõua, siis ei jõua. Aga jõudsin. V-s olid siltidega inimesed väravas vastas, et ümberistujatele õige suund kätte näidata. Ja siis algas kihutusjooks. Täpselt äralennu ajaks jõudsin Toronto lennu väravasse. Seal vahetati mu turistiklassi koht premium klassi oma vastu. Jee!

Maandusin tavapärasest laiemale istmele. Kohe uuriti, mida ma juua soovin. Ümberringi nautisid kõik veini ja kihisevat. Mina palusin klaasi vett, mullita... Raisatud võimalus taas - no ei joo inimene. Aga ka toidud olid peenemad ja teenindus aupaklikum.

Enne äralendu sain veel tükk aega niisama istuda. See lootus pikkade lendudega on, et need väljuvad harva päris täpselt. Aga kas premiumi sain seepärast, et turistiklass oli üle bookitud või oli see katse hüvitada reisija närvikulu? Ei tea. Mõlemad lennud olid LOTiga.

Kunagi oli sarnane lugu: Tallinna lend hilines ja Varssavis ülendati mind lausa äriklassi. Kas peakski hakkama hilinema?

Imelik on siinpool lompi tagasi olla. Peab harjuma. Esimene poolik tööpäev ka tehtud. Aga suvi Eestis oli mõnus.

Pakitud

Kohvrid pakitud. Raamatud saadetud. Kvissentalis käidud. Homme hommikul minek. Suvi läks kiiresti. Nii nende Eesti suvedega kord on. Aga oli mõnus aeg. Kunagi ehk pikemalt.

Metsast tagasi

 ... aga arvutit ei vahi rohkem, kui hädapärast tarvis. Veel on suvi.