Tutikas president

Eesti sai täna endale uue presidendi ja ERM jäi direktorist ilma. Eestil vedas, ERMil mitte nii väga. Esimene leedi on muide ka kõrgemast klassist. Muuseumid on poliitikute silmis päris seksikad kohad, tuleb välja, neist leiab isegi presidente ja esmaklassilisi leedisid. Igatahes, jõudu jaksu mõlemale maailmatelje paigalhoidmiseks.

Tööpäev venis pikaks, seepärast rohkem kirjutada ei jaksa. Sai ka majas käidud ja inimesi nähtud, uusi ja vanu. Kirju-mirju.

Numbrid: Kanadas 1 499 162 juhtu (26 392 surma), Ontarios 565 550 (9503), Torontos 174 392 (3620). Ontarios 525 uut juhtu.

Suve lõpp

Augustiga lõpeb minu jaoks suvi. Nii on ikka olnud, ka siin, kus suvesooja teinekord veel terveks septembriks või kauemakski jagub. Homme saab siis tänavune suvi läbi, see ülemäära töine. Üritan reede vabaks võtta, et pikka nädalalõppu päeva võrra veel pikemaks venitada. Tänu eelmisele haigusenädalale olen mõne töise asjaga kaugemale jõudnud, kui siis, kui selle puhkamisele oleks kulutanud. Seega võin endale ühe hingetõmbe lubada. Homme tuleb töö juurde minna - külalisi on tulemas.

Täna oli täitsa tavaline esmaspäev, tavaline tööpäev - lihtsalt üks väga tavaline päev kõigi oma rutiinidega. Eesti ei saanud esimesel katsel uut presidenti. Homme teine hüpe. Kas see läheb üle lati? Kas ERM peab kohe uut direktorit otsima hakkama või võib veidi pikemalt oodata? Kui hommikul siin pool lompi üles ärkan, on tiigi teisel kaldal otsus langetatud.

Numbrid: Kanadas 1 494 403 juhtu (26 911 surma), Ontarios 565 025 (9498), Torontos 174 236 (3619). Ontarios 694 uut juhtu.

Pühapäev

"Highways are never crowded on Sunday morning. That´s the moment when society takes a deep breath and decongests, when its members give themselves the brief illusion of an individual existence." Olin selle paari päeva eest siia igaks juhuks salvestanud, pühapäevalugemiseks, kirjatöö hakatuseks, aga enam ei mäleta, kust selle üles korjasin, kohe üldse ei mäleta. Päris imelik... Aga jah, nii on. Ja mitte ainult kiirteed vaid linn üldse on vaikne sel ajal. Astusin täna juba kella 10 paiku kohviku poole ja südalinna tänavad olid väga-väga vaiksed. Kohvikus olid hommikusöögi, kohvi ja seltskonna järele tulnud muidugi platsis juba.

Kohvikud, pargid ja raamatud. Sellised suvised rutiinid, väikesed rõõmud, mis talvel meenutades nii väikesed ei tundugi, eks. Paksude raamatu sain läbi. Tõesti hea oli. Muinasjutt väikestele või suurtele. Mingi ideoloogiavirvendus ka seal, aga tühi temaga, võib võtta kui muinasjuttu,  kus vaesed ja väetid ju ikka rikaste ja võimukate üle võidu saavad. Väga vaimuka ja värvika maailma loob ta. Karnevaliteooria ning Bahtin keerlesid peas, taustal.

Siis tulin koju, et pühapäevased õejutud ära rääkida. On olnud pikkade juttude nädalavahetus. Need toidavad hinge.

Seejärel otsisin YouTube´ist üles nõukaajal tehtud multika kolmest paksust. Huvitaval kombel ei tulnud see mulle üldse tuttav ette, ometi peaks ju olema näinud seda ja mitte ainult korra, sest multikaid kedrati ju ikka uuesti ja uuesti. Multikas oli muidugi tõeline lastekas, tekst on rikkam, õieti päris võluv. Mõni ime, et Stalini ajal teda nahutama asuti, esteetika oli puhta vale ju.

Pärastlõunal julgesin teiselegi tiirule minna. kuigi temperatuurid on päris pöörased jälle. Kaugele ei jaksanud minna, Victoria College on lähedal, rahulik ja seal leidub ka varjulisi nurki. Kui pingil istumisest villand sai, läksin kontrollima, kas õunapuualune on tühi. Oligi! Viskasin ennast sirakile ja... no midagi paremat ei olegi, kui rohelisel murul õunapuu varjus taevasse vahtida ja kui sellest küll saab, siis raamat pihku võtta.

Paksude asemele pakkus seltskonda Christopher Robin. Täna pean oma paari päeva tagused sõnad tagasi võtma: Puhhi looja ei olnud mitte distantseerunud isa. Või vähemalt on see suur lihtsustus. Tõsi, väikelapsega see isa eriti ei tegelenud, aga kui poiss oli umbes kümnene, sai isast väga oluline figuur tema elus. See on nii armas, kuidas CH oma lapsepõlvest, vanematest, koolidest ja iseendast räägib. Väga sümpaatne tegelene, olgu väikese poisi või täiskasvanud mehena.

Ja kui ma seal mahlaka rohu (jah ikka veel on rohi mitmel pool kaunilt roheline ja mitte kolletavkuiv), siis loen: "If there are two of you and you are really together, then the country is your playground where you exercise your muscle. You plan walks and bisycle rides, and afterward you boast about the distances you have covered. You scramble up rocks in order to be able to report that you got to the top. But if you are alone, then the country is not your playground, it is your companion; and nature becomes Nature, a person, someone to whom you can almost talk. You do not only walk through measured miles; you sit, dreaming, contemplating, absorbing it all, through unmeasured minutes. Your eye does not only identify the snipe flying overhead or spot the whitethroat´s nest, it notices and remembers the pink tips on the petals of the daisy. /---/ Alone by the river, alone through the fields, alone in Posingford, alone in the depths of the Five Hundred Acre, alone on the top of the Forest. Sitting alone on the grass in the sunshine. Walking alone through the woods at night. Alone with myself. Alone - yet never lonely. What bliss that was!"

Et seepärast see CR mulle nii väga meeldibki... Ei viitsinud ma eile (või oli see üleeile?) ära sõnastada, mida see looduses olek minuga teeb, laisk olin. Aga polnud vajagi: keegi on selle juba ära teinud ja nii hästi, et paremini ma küll ei oskaks. Elu kuldsed hetked on sellised vaimsed  (teineteise, üksteise) äratundmised. Selle hetke võtan ma endaga kaasa.

Numbrid: Kanadas 1 488 629 juhtu (26 901 surma), Ontarios 564 331 (9498). Ontarios 740 uut juhtu.

Mis silma ja kõrva hakkas

Hommikuste kodujuttude järel läksin varasele lõunale ehk hilisele hommikusöögile. Polnud selles Sunset Grillis kunagi varem käinud. Bloori tänav ei tundu õues istumiseks kõige mõnusam - liiga palju inimesi ja liiklust. Aga kuna tuli klassikalise breakfasti isu ja see oli lähim koht, otsustasin proovida.

Munad Florentiini moodi olid OK. Enne lauda istumist hoitatati, et õues on palju herilasi. Ütlesin, et ma ei karda neid ja valisin ikka vabaõhulaua, sest kuidagi jabur tundub sees istuda, kui ilm laseb väljas viibida. Ei läinudki kaua, kui herilased kohale vuristasid, aga mul oli relv kotis, kätepuhastusvahend. Piserdasin seda ja küll nad õppisid kähku ära, et sellest lauast ei maksa tulla matti võtma.

Siis tegin pikad tiirud läbi mitmete parkide, "Kom paksu" vaheldumisi peos ja kotis. Queens Parkis nõuti jälle vabadusi. Hoidsain eemale, aga kaugelt oli kuulda, et vabadus on kallis anne ka siinpool lompi. Vahepeal viskasin pilgu FBsse, kust jäid silma ühe E. muusiku vaktsiinivastased postitused. Ei tunne seda inimest isiklikult üldse, aga kunagi kippus ta mu sõbraks ja nüüd olen teda talunud. Mõne sellise anti-vaxi peab ikka vaateulatuses hoidma, et ei tekiks elevandiluutorni sündrooomi. Enamasti on ju teada, mis sealt tuleb, aga kui kõike kroonib väide, et tuleb lõpetada see viirust levitav vaktsineerimine, siis langevad küll käed jõuetult rüppe... Maailmavaateid võib ju mitu olla, aga lauslollus on siiski lubamatu. Kahjuks ka paratamatu.

Marssisin edasi ja kui ringiga jälle Bloorini jõudsin, kuulsin sõnumikuulutajat. See tänavadoktor püüdis linnakodanikke veenda, et vaktsiinid on saatanast, sest muudavad meie geneetilist koodi, et riigid ja muud ametid tahavad meie üle kontrolli saavutada ja et usutagu ikka kõigevägevamat, küll see avitab. Mees oli oma auto parkinud niigi kitsa Bloori kiirparkimise ritta, masinal plagu katusel ja suured kõlarid küljes, miskaudu meile seda hüva nõu siis jagatigi. Mees ise istus mugavasti autos, kutsu süles. Kui üks teine mees teda läbi akna manitsema läks, et sõitku siit minema, kuulsime läbi kõlari sedagi, kuidas manitseja pikalt saadeti. Kuts lõi ka sekka oma klähvimisega. Vaatasin mööduvate inimeste nägusid ja neist vaatas vastu eluterve itsitus. Normaalne rahvas, rõõmustasin. Stseen õhtekokku nagu mingist grotesksevõitu komöödiast. Tänu "Kolmele paksule" on mu groteskitunnetus eriti ergas parasjagu, ei tea, kas sellepärast säherdused situatsioonid silma-kõrva jäävadki.

Kui oma viimast istumist tegin Victoria College´i pargis, jäid vaatevälja muruväljakul askeldavad tuvid, kes muru seest usinalt midagi süüa nokkisid. Siis hakkas kopsakate tuvide sekka saabuma ka väiksemaid rästaid ja päris pisikesi varblasepabulaid. Linnud on ühed imelikud elukad. See, kuidas nad liiguvad ja oma päid nokutavad... Nagu üleskeeratavad nukud. Ja kuidas nad teada saavad, et kusagile on ohtralt midagi söödavat puistatud? Karja lisandus aina uusi tulijaid, eriti varblasi. Kuidas nemad küll oma sõnumeid saadavad? Nii kopsakad kui pabulad said omavahel rahulikult hakkama, mingit kraaklemist ei tekkinud. Küll aga käisid ühel ennast kohevile ajanud tuvipapil vahepeal muud himud kallal. Küll ta üritas naistele külge lüüa, aga need vihtusid süüa ja polnud kavalerist sugugi huvitatud. Lõpuks taltus ka naistemees ja hakkas muru seest nokkima seda, mida kellegi lahke käsi sinna oli puistanud. Fotol tuvid veel ilma väiksemate sulelisteta. 

Inimeste käitumist oli ka huvitav jälgida. Enamus patseeris linnuparvest mööda ja lasi neil rahus nokkida, aga mõned ei saanud muidu, kui pidid linnukesed lendu ehmatama. Kui siis nähti, et ma vaatan, tuli näkku kerge piinlikkusemuie... Ei olnud lapsed need linnukohutajad, täiskasvanud olid, aga naeratus oli justkui pahateolt tabatud lapsel.

Täna oli mõnus mahe suveilm. Homme hakatakse kõvemini kütma jälle. Eile õhtul Milne`i lugedes jõudsin arutlusteni, kus ta räägib sellest, et kui nad perega oma linnakorteris elasid, siis ei olnud oluline, mis ilm on, sest linnas oli alati võimalik ilma eest peitu minna või alternatiivseid tegevus leida. Maal olles muutus ilm aga kohutavalt tähtsaks. Kui see oli halb, pidi laps kõik päevaks kavandatud tegevused ümber korraldama, ei olnud võimalik saja aakri metsa kolama minna. Ka leiab Milne, et looduses märkad kõike paremini, tuult näiteks, sest see teeb teadagi nii toredaid kui ka koledaid asju. Hmm, mõtlesin. Ma elan ka linna nagu metslane: ilma on võimatu mitte märgata ja mitte ainult põhjusel, et see muudab mõned tegevused võimalikuks ja teised võimatuks, kuigi seda teeb ta ju ka, aga ilma on lihtsalt võimatu mitte märgata, ignoreerida - võimatu. Nagu ka näiteks kuufaase. Kui näed taevas kuud, siis ei vaata seda ju kunagi lihtsalt kui kuud, vaid hindad ära, mis ta parasjagu on, noor või vana, täis või vastloodud. Tegelikult tahaks väga päris loodusesse. Tõesti.

Kus tuli pikk heietus alles täna. Jõudeaeg, seepärast.

Numbrid: Kanadas 1 487 631 juhtu (26 898 surma), Ontarios 563 591 (9496). Ontarios täna 835 uut juhtu.

Endiselt negatiivne

Juba eile õhtul saabus testivastus, mis oli rõõmustavalt negatiivne. Imelik, mis palavik see selline oli. Hommikul oli veel olemas, aga päeva peale kadus, nii et tööpäeva lõppedes võisin üsna kerge pea ja puhta südametunnistusega kõndima minna. Tore oli olla, sest et kole oli möödas (midagi erilist ka õnneks ei juhtunud).

Ilm on inimlik jälle. Kuigi siin kandis jäi maa eile peaaegu kuivaks ja majad püsti, olevat äike mujal ikka päris korralikult möllanud, puid ja hooneid lõhkunud. Kergendust tõi see kõikjale, ka siia südalinna - puhub värskendav tuuleke ja rõduuksest tuleb kosutavat jahedust.

Kuna vangis ei pea istuma järgmisel nädalal, tuleb plaanid üle vaadata. Aga puhkust sinna kuidagi ära ei mahuta, mitme päeva peale juba lubatud koosolekuid ja kohtumisi. Vahest easmaspäeval? Või reedel?

Numbrid: Kanadas  1 485 569 juhtu (26 887 surma), Ontarios 562 756 (9489), Torontos 173 815 (3519). Ontarios 781 uut juhtu. 

Ja kuhu vangisolnu esimese hooga tormab? Ikka kohvikusse. Seekord olin rutiinivaba ja jõin kummeliteed. Croissante ka polnud. Proovisin cheese danish´it. Peaaegu nagu eesti kohupiimasaiake.

Käis testimas

Jah, hommikul käisin. Homme on tulemusi oodata. Seal kõik endine. Mul juba kolmas kord testida.

Palavik püsib. Aga sain tööd teha terve päeva. Hea tunne.

Nüüd ootan äikest. Üks pilv käis üle, aga midagi alla ei puistanud. Homsest läheb jahedamaks veidi. Saab ehk isegi rõduust lahti hoida ja puhuja välja lülitada. Täna olevat me olnud maakera üks kuumemaid kohti. Hommikul ei saanud sellest veel aru õnneks.

Et nii see suvi lõpebki siis, töörabamise suvi. Loll lugu, kui koduvangistus pikemaks peaks kujunema. Eelmisel suvel sai elu veidi hõlpsamalt võtta, see aasta on paras hullumaja olnud. Need mõned puhkusepäevad polnud küllalt. Aga on nagu on. Mis see kurtmine aitab. Ei aita ju.

Milne´i poja mälestused teevad kuidagi nukraks. Tuleb välja, et kuulus Puhhi autor oli isana üsna distantseerunud tegelane, üldse mitte mingi ideaalisa nagu võiks arvata kellestki, kes sellise imelise lapsepõlveloo ja -maailma on loonud. Aga eks süüdistada tule Inglise keskklassi eluviisi, mis nägi ette, et laps anti hoidja hooleks ja omaenda armastavaid vanemaid kohtasid vaid põgusalt. Ei ole kibedust neis mälestustes, pigem sellist resigneerunud mõistmist.

Numbrid: Kanadas 1 480 830 juhtu (26 858 surma), Ontarios 561 975 (9472), Torontos 173 637 (3619). Ontarios 678 uut juhtu.

Isoleerub

Nii jah, homme hommikuks sain testimise aja. Enne tulemuste selgumist ei söanda rahva sekka minna. Palavik pole kõrge, aga püsib. Tunne on niru. Peatasin puhkuse ja otsustasin tööle hakata, aga arvuti, nagu needus, kiusas jälle - klaviatuur toimetas omasoodu. Lühikese e-maili kirjutamisele kulus 15 minutit, Wordis ei saanud üldse midagi teha. Tänu R-le, kes oma noore eluga riskides kulleriks hakkas, sain poest kätte uue ehk lisaklaviatuuri ja nüüd võin vähemalt tööd teha, kasvõi neljal käel, kui läpaka klaviatuur u-tuuris ei undaks.

V. sünnale jäi muidugi minemata. A. ostis minu poolt lilled, muu kraami saab hiljem kätte. Kraam kraamiks, lihtsalt koos oleks tahtnud olla. Väga kahju tõesti. Aga kuidas nad jaksavad õues olla selle palavaga? Õhujahutaja huugab päev otsa. Isegi rõdule ei taha minna. Kohutav leitsak. Amplililled hakkavad vaikselt ära kustuma. Ka kastmine ei aita. Homseks lubab kuni 43 C (see siis koos niiskuskoefitsiendiga). Õnneks on testimise aeg hommikul kella 10 paiku, siis ehk pole veel nii palju ja kaugele pole ka vaja minna.

Aga tööd sai tehtud ja see aitab segase pea ära unustada. Hommikul oli Eestiga järjekordne koosolek, aga siis tundsin ennast küll nagu sült.

Numbrid: Kanadas 1 477 527 juhtu (26 851 surma), Ontarios 561 297 (9472), Torontos 173 458 (3619). Ontarios 660 uut juhtu.

Õueilu pole jagada, pakun siis veidi tubast selle asemel.

Tõbine?

Nii palju siis botaanikaaiast ja lugemisorgiast. Ärkasin peavaluga ja mõtlesin, et kui päeva peale läheb paremaks, lähen tuurile, aga paremaks ei läinudki. Palavikutunne nüüd kontides ja... Normaalsetel aegadel mõtleks, et mis seal ikka, anname aega ja küllap läheb paremaks. Nüüd mõtlen, kas peaks minema testima. Sellisena ei julge homme küll Vaiket õnnitlema minna. Kurb. Nii väga oleks tahtnud temaga koos  tähistada. Eks näe, mis seis hommikuks on.

Ega olegi olnud muud teha kui tööd ja Netflixist Downton Abbey ´t vahtida. Olen sellest ainult juppe näinud. Nüüd siis sattusin soone peale. Aga kas peaks puhkusepäevade asemel haiguspäevad välja võtma? Loll lugu küll.

Numbrid: Kanadas 1 474 878 juhtu (26 841 surma), Ontarios 560 637 (9471), Torontos 173 312 (3619). Ontarios 486 uut juhtu.

Puhkus nr 2

Täna algas puhkus nr 2, aga puhkamisele eriti pihta ei saanud. Pool päeva kulus tööasjadele arvutis, siis käisin V-le kingitust otsimas ja siis E-ga nõu pidamas. See viimane toimus restoranis, nii et kuigi teemad olid töised, oli väline olukord meeldivalt suvine. Õhtul raekoja platsis musta lindi päeva kogunemine, kuhu lisaks baltlastele olid tulnud ka ukrainlased, valgevenelased ja Hong-Kongi inimesed. Pärast juuniküüditamise mälestamist teine rahvarohke sündmus suve jooksul.

Aga homme tahan minna botaanikaaeda pikale matkale ja raamatulugemisorgiale. Enne kui äikesevihmad päevi lõhkuma hakkavad.

Numbrid: Kanadas 1 473 617 juhtu (26 814 surma), Ontarios 560 151 (9453), Torontos 173 171 (3618). Ontarios 639 uut juhtu.

Kulgemine

Oli kulgemise päev, laisalt ja mõnusalt läks. BMV raamatupoest õngitsesin välja paar pruugitud mõnukit: Juri Olesha "The Three Fat Men" ja valik C. Milne´i mälestusi "Beyond the World of Pooh". Olesha inspiratsioon pärineb mõistagi Brodskilt, teine jäi niisama silma.

Hommikul arvuti pirtsutas veel, klaviatuur toimetas omasoodu (automaatkirjutamine?). Helistasin R-le ja palusin ta õhtuks diagnostikat tegema, aga hetkel klaviatuur töötab täitsa normaalselt. Huvitav, kui ütlen R-le, et pole vaja tulla, kas siis hakkab arvuti jälle trikitama?

Kuna oli päris palav ilm, läksin BMVsse metrooga. Yonge´i jaama perroonil tõmbas akordeonist lõõtsa. Täitsa uhkelt mängis. Viskasin ametikaaslasele kõik kotis olevad mündid (viimasel ajal ei kanna ju sularaha kaasas enam, õnneks miskit siiski oli kotipõhjas). Hirmus himu tuli endal ka kääksutada. L-t pole ikka veel saanud külla kutsuda. Ta pakkus mulle oma jõude istuvat pilli. Ja Yorkville´is mängis pühapäevane jazzband. Kõrvad lähevad kikki kohe, kui elusat muusikat kuulevad - ebaharilikud helid meie ikka veel koroonases maailmas. Ja ROMi ette on naasnud noorte poste big band. Kui me K-ga TikToki klippe filmisime, siis need lustisid Bloori ja Avenue nurgal, kus neid vanasti sagedasti kohata võis. Suure lustiga ajavad oma asja. Tasapisi tuleb muusika meie ellu tagasi.

Aga eeskujulikult vaktsineeritud Iisraelis on uus koroonalaine ja jutt käib sellest, et kahest vaksiinisüstist ikka ei piisa. 

Siinsed numbrid: 1 467 715 juhtu (26 79 surma), Ontarios 559 512 (9453). Ontarios 722 uut juhtu - hullumaja!

Peojärgne

Mingit suurt pidu ju polnudki, aga tunne on just selline – peojärgne. Ikka päris võimas oli näha Eestit pidutsemas. Meie enda väike piknik polnudki muud, kui väike piknik – kolm eestlast, koerast rääkimata. Sümboolne akt. Tore ikka.

Tänane päev kujunes tõeliselt laisaks. Pikk uni. Vennajutud. Brodski. Raamat hakkab läbi saama, aga on olnud tõeline nauding seda lugeda. Tahaks tagasi Bezzubka loengutesse. Siis, ennemuiste, oli ju ka põnev, aga nüüd oleks veelgi huvitavam, sest ajus tekiks rohkem ühendusi. Natuke tarkus on vist ikka elu jooksul juurde kogunenud. Vene kirjanduse kohta vahest mitte nii palju, aga maailma kohta üleüldse. Aga tagasi liikuda ei saa, tuleb ikka edasi minna. Õnneks on nüüd kõik maailma lektüür moel või teisel kättesaadav – jaguks vaid jõudeaega.

Arvuti jamab viimasel ajal. Tea, kas peab hakkama uut hankima. Ei saa seda postitust kuidagi tehtud. Kümme korda restarti teinud. Paha lugu. Internett ka on ja off. Mis toimub?

Numbrid: Kanadas 1 466 773 juhtu (266 90 surma), Ontarios 558 790 (9451). Ontarios 689 uut juhtu.

Vaba Eesti - 30

Jah, kas pole kummaline, et 30 aastat on läinud nagu lennates. Veelgi kummalisem, et sellest üle kolmandiku on möödunud Kanadas. Kõige selle eest olen tänulik saatusele ja inimestele, kes on aidanud saatust sättida. Imelised aastad on need olnud.

Kanadas meil ju riigipüha pole, nii olen püüdnud tööd teha, aga tuleb tunnistada, et raskustega. Kõigepealt pistis sõber P. Islandilt pea internetist välja - pidime koos noorust ja neid ammuseid vapustavaid aegu meenutama. Ka raadio ja televisioon on eksitanud. Pole võimalik ignoreerida seda peomeeleolu, mis Eestist siiapoole kandub. Ei taha ka. Tahan seda kõike omadega jagada, olgu või kaugelt. Nii mõnigi pisar on pudenenud...

Ja kõige pakilisemaid tööasju polegi võimalik ajada, kuna Eestis keegi ei tööta. Kulka taotlus tuleb ilmselt esmaspäeval ära lõpetada. Sõidab puhkusele sisse, aga olgu peale.

Õhtul piknikule. Vahest tuleb ikka kolm inimest kokku. Aga enne seda jaapani mudimine. 

Numbrid: Kanadas 1 464 209 juhtu (26 787 surma), Ontarios 558 101 (9450), Torontos 172 766 (3618). Ontarios 650 uut juhtu - kole number.

Ja no mulle meeldib maa, mille president ja peaminister Taukari saatel lauluväljakul tantsu vihuvad. Elagu Eesti!

Palju

Jälle üks pingeline päev mitmete teemavahetustega. Imelikul kombel märkad mõnel hetkel pikkades protsessides ikka ka mingit progressi. Tänu taevale. Ja abilistele.

Õhtupoolikul hakkasin Tik-Toki staariks. EMW noorte sotsmeediagrupp tuli välja igasugu ideedega, kuidas festivali laiadele massidele paremini müüa. Täna tegime klippe, kus õpetame eestikeelseid keeleväänajaid. J. filmis, mina väänasin. Keset paksu palavust. Kui ütlesin, et peaks ka vist TikToki konto tegema, arvas J., et ei maksa, pidavat sõltuvust tekitama. No mitte minul, teatasin. Tõesti, minu vanuses sellised hädad küll enam külge ei hakka, aga sinust üle 40 aasta nooremal inimesel on sellest vist mõnevõrra keeruline aru saada. 😜

Praegu käib Elora muusikafestivali raames Kaljuste koori veebikonsert, millele ma ka pileti ostsin, aga pulki täis pea ei võta head kraami vastu. Õnneks saab ka järele vaadata - jääb nädalavahetuse maiuspalaks.

Numbrid: Kanadas 1 462 905 juhtu (26 783 surma), Ontarios 557 451 (9448), Torontos 172 644 (3618). Ontarios 531 uut juhtu.

Nüüd hakkan küpsisetorti tegema. Kartulisalt ja küüslauguleivad tulevad ka. Homme tähistame Eesti 30 vabaduseaastat väikese piknikuga. Kui ilmataat lubab.

Kastid, kastid

Hakkasin täna varakult tegutsema, et saaks kella 11ks pakilised kirjatööd tehtud ja siis Eesti Majja minna. Pidin kõigepealt ühe proua juures käima raamatuid pakkimas, seejärel jätkasin sama tegevusega arhiivis. Oli nii vaimset kui füüsilist rabelungi. Ja päev kadus jälle kui nuusates.

Õhtul vedasin oma väsinud kere Bay kohvipoodi ja püüdsin Brodskit lugeda, aga naaberlauas oli taas väga valjuhääne naisterahvas. Teised kaks kõnelesid normaalse maheda häälega, aga see üks... Kas on minu kõrvad eriti tundlikud või tõesti mõni hääl ongi selline, et võimatu ignoreerida? Väga tüütu. Raske keskenduda. Siis kimas äkki mööda sportauto, mis tegi suisa raketi häält... On ikka veel jubedamat müra kui kile naisehääl, mõtlesin. Tõesti, kõik oleneb taustsüsteemist.

Muid tähelepanekuid pole olnud mahti teha. Kuidagi tobe tundub siin neid päevaaruandeid kirja panna. Ma ikka väga imestan, et mõni neid lugeda viitsib. Kohustuslik koroonateema hakkab ka tasapisi ära vajuma, nii et kroonika kirjutamise vajadust justkui pole. Aga lubadus on lubadus, lasen edasi, olgu või mis. Täna tuli küll üks koroonateemaline uudis ka. Perearst teatab, et varsti hakatakse kolmanda ringi vaktsiinisüste tegema. Muidugi mitte kõigile, vaid neile, kel selleks näidustused.

Numbrid: Kanadas 1 459 563 juhtu (26 760 surma), Ontarios 556 920 (9431), Torontos 172 498 (3617). Ontarios 485 uut juhtu.

Ilma tublide abilisteta oleks meil see kolmine vist ära jäänud. K. on super tööd teinud.

Aeg kaob

... rõõmud jäävad, ütleb laulusalm. Ma asendaks sõna "rõõmud" "töödega", sest just nii see paraku on. Võitlus sajapäise lohega kestab ja päid kipub aina juurde tekkima, aga aeg sulab nagu jää päikese käes. Paanika vaheldub resignatsiooniga. Täna oli väike progress ja arvuti ka ei kiusanud, õnneks. Eile, kui veebis kulka taotlust teha üritasin, tuli üks jama teise otsa. Hoogne paigaljooks... Täna sain natuke edasi liikuda selle ja muuga. Hing veidi rahulikum nüüd, aga lahtisi osi on endiselt liiga palju.

Eile õhtul tormasin töölaua tagant kultuuri nautima. Vaatasime P-ga virtuaalshowd "Beyond Monet". Eelmisel suvel nautisime sarnasel kunstikümblusel van Gogh´i. No oli tore meditatsioon jälle. Hea ennast värvidemöllust ja meeleoludest kanda lasta... Just see, mida vaja. Pildi sisse minek.

Pärast sõime õhtust ja laterdasime peaaegu viis tundi. Eelmise aasta rekord (kaheksa tundi) jäi siiski purustamata. Tegelikult polnud see ka laterdamine mitte. Rääkisime päris tõsistest ja tähtsatest asjadest, st elust. Mis on keeruline, kuid  põnev. Tore sõpra näha. Koduteel mõtlesin, et näe, elu nagu anekdoodis: kord läksid eestlane, venelane ja sakslane... Sellised sõbrad siis siin.

Hehee, eile jäid esimest korda koroonanumbrid kirja panemata. Tänased tulevad nüüd siit: 1 457 752 juhtu (26 719 surma), Ontarios 556 435 (9428), Torontos 172 353 (3617). Ontarios 348 uut juhtu.

Õhtul pargis vene sõbrad Brodski ja Volkov. Jäid pildile koos limoga, mis põõsa varjus pruutpaari ootas. Victoria College´i park on õnnelikele noortele kena pildistamise koht tõesti.

Pikk päevatee

 ... kadus öösse ja täna juttu ei tule. Aga kuna iseendale sai lubadus antud, siis päris reata see päev ka ei jää. Homseni!

Tööpaanika

Ärkasin poole öö ajal üles ja tööpaanika lõi üle pea: kuidas ometi jõuab küll... August peaaegu läbi ja kõik suvele planeeritud pikad mõtted lõpuni mõtlemata. Ei jäänudki enam magama, pidin unerohtu võtma. Hommikul äraksin üles ja hakkasin tööle, sest ega muidu olukord parane. Nii et ülejärgmisel nädalal tuleb juba kasvõi sellepärast puhkust võtta, et saaks rahulikult neid töid teha, mida muidu ei lasta. Ja siis sekka veidi puhata ka ehk. Ei ole normaaln, tean, aga mis teha.

Pärast kodujutte ja lõunasööki läksin tuurile. Riverdale Park ja Harbourfront. Brodski ja Volkovi seltsis. Koduümbruse kampuse pargid on ikka kõige paremad - seal on vaikus. Igalpool mujal on liiga palju lärmakaid inimesi. Imelik dissonants tekib, kui loed Brodski nõukaaegsetest ülekuulamistest, vangistutest, väljasaatmistest ja hullari hullustest ja ümber kaiguvad tundmatutes keeltes kilavate laste ja nende emmede valjud hääled, segamini tümakaga, mida söögikohad pakuvad. Riverdale´is pidin Brodski Tsvetajeva teemalisi mõtisklusi räpiga sobitama... No ei sobinud kuidagi, läksin teistsugust müratausta otsima.

Aga ilm on endiselt nauditav, selline selge päikesega ilm, kui peab pusa õlgadel hoidma, sest tuul on jahedavõitu. Minu poolest võiks niimoodi jäädagi.

Harbourfrontis sõin nälja peletuseks ühe priske apple crumble beavertale´i. See koprasaba on rasvas küpsetatud taignatoode, just nii suur ja lapik nagu kopra saba. Ja selle otsa võib lasta igasugu lisandeid panna. Menüüs on kõik kalorid hoiatuseks kenasti ära märgitud. Nimetet sabaga manustasin ma neid peaaegu 700... Annab siiani tunda.

Numbrid: Kanadas 1 451 208 juhtu (26 700), Ontarios 555 561 (9418). Ontarios 511 uut juhtu. 

Mis sa mõistad kosta

Ega ei mõistagi. Täitsa tavaline laupäev oli. Päev iseendale. Tavaliste mõnudega ja käimistega. Normaalse suveilmaga. Homme püsime veel normi piirides, siis põrutavad temperatuurid jälle lakke.

Täna võis lugeda artiklit, kus riiki ja valitsust manitsetakse mõtlema sellele, kuidas tulevikus ekstreemsete ilmaoludega hakkama saada. Et linn üle ei kuumeneks, peaks olema rohkem rohelust ja vähem torne ning sillutatud maapinda. Tegelik areng liigub vastupidises suunas. Ja ikkagi on Kanada Eestiga võrreldes kuumakindlam - siin on õhujahutus tavaline asi, Eestis haruldus.

Numbrid: Kanadas 1 455 554 juhtu (26 700 surma), Ontarios 555 050 (9418). Ontarios 558 uut juhtu.

"Etturid" riiulisse, Brodski asemele. Teeusku pöördunu on sel suvel jälle kohvi jooma hakanud. Vähehaaval. Vahest harva ikka hea küll.

Kiirtest ja kastivirnad

Ootamatult selgus, et peab kontoorasse minema, sest toimub koosolek, kus räägitakse töötajate kiirtestimisest. Minu alluvad enamuses küll kõik endiselt kodu- või kaugtööl, aga sügise poole võib olukord muutuda ja kui ka vabatahtlikud majja tagasi pöörduvad, siis on ju ka nende turvalisuse eest vaja seista. Parem siis juba infot otsellikast saada, otsustasin ja lendasin kohale.

Plaan on maja koristajaid ja kontorirahvast, kes ühikas elavate tudengitega tegelevad, kaks korda nädalas testida. Punane Rist varustab asutusi kiirtestidega. Üks koristajatest tõstatas inimõiguste küsimuse ja ütles, et kui kiirtestimine pole riigi või provintsi poolt ametlikult nõutud, siis...  Jah, alati on mõni selline inimene seltskonnas. Vahest oli mõni veel, aga need olid vait. Riik lõpetab augustis palgatoetuste jagamise, mida siiani on tehtud, ja siis peab iga ettevõte ise vaatama, kuidas oma äri käigus hoiab ja ots otsaga kokku tuleb. (Appi, kui jube! Selle koha peal pidin guugeldama, et kontrollida, kas õige on ots otsaga välja tulema või kokku tulema... Vägisi lähed väliseestlaseks kätte ära, kui nii kaua teise keele sees elama pead.)

Pärast teooriat toimus kohe ka praktika ja tegime oma väikese eestlaste pundiga testi ära. Ei ole hullu ega keerulist midagi. Saad hambapesuga hakkama, saad ka sellega. Test oli ilmselt negatiivne, sest mul lasti rahus õhtuni majas asjatada, koju ei saadetud. Tassisin kaste keldri ühest nurgast teise ja ülevalt alla ja... et erinevad hunnikud lootusetult sassi ei läheks. Neid kaste tuleb praegu küll kohutavates kogustes. Tubli T. on kaks nädalat Eesti Maja vahet sõitnud ja neid Tartusse toonud. Aga kuhu me selle kõik lõpuks paneme? No mure on ikka suur. Kõik, kes Eesti Majast välja kolivad, tahavad midagi meile anda. Olen päris kindel, et see hiidlaine ei jää mitte viimaseks.

Lõuna ajal käisin Master´sis söömas. Rõõm sõpru kreeklasi näha jälle. Leti peal oli silt, et toitu müüakse ainult kohapeal söömiseks. No selline plaan mul oligi, sest seal hea konditsioneeritud õhk, erinevalt mu toapugerikust, kus sai viimati vabalt hingata umbes juuni alguses. Aga siis kuulsin ühte klienti küsivat, et kas nii ongi, et ainult kohapeal. H. vastas, et see on nali. Jajah, kohalikud koroonanaljad. Tore, et neil naljatuju alles on. Aga tõesti, nagu pereliikmetega oleks kohtunud üle pika aja!

Tööl kulus jutuajamistele jälle nii palju aega, et palju kasulikku korda saata ei jõudnud. Päris tõsi, et kui on palju tööd, siis mul ei ole lihtsalt aega tööl käia... Aga arhiiviasju sain veidi ajada ja selle üle on hea meel.

Koduteel istutasin ennast korraks Cafe Mercurio aiakesse. Oli hea varjuline nurk ja järjekordne chai latte sai testitud. Lugemislauale on jõudnud Eno Raua "Etturid". Pean tunnistama oma ignorantsi ja teatama, et see teos polnud minu radarile seni jõudnud. K. laenas nüüd. Uskumatu, et selline asi nõukaajal ilmuda sai, 1968. 

Numbrid: Kanadas 1 449 129 juhtu (26 698 surma), Ontarios 554 472 (9416), Torontos 171 894 (3615). Ontarios 510 uut juhtu. Jah tõesti, neljas laine on käes.

Pildilt paistab nagu oleks kõik mulle selja keeranud. Aga nendest selgadest ma suuremat ei hooligi. Nii jäi neil ka nägemata, kuidas mul biscotti esiteks laua alla lendas, enne kui suhu jõudis.

No palav on

Hommikupoolikul tuli rõduuksest isegi õhku, sest öösel oli sadanud ja suurt kuuma veidi leevendanud, aga päevapeale pidin kõik uksed-aknad kinni tõmbama jälle. Kui õhtul õue sain, valitses seal tõeline troopika. No keeruline niimoodi elust rõõmu tunda. Istusin tunnikese pargis ja lugesin, aga kui püsti tõuesin, et poe poole minema hakata, võttis ladva kõikuma - see niiske kuumus on salakaval. Toidupoes oli meelidvalt jahe, see toibutas veidi, jõudsin ikka omal jalal koju. Nüüd külmamasin huugab jälle.

Sellise ilmaga ei jaksaksi puhata, niisiis oli hea töörabamise päev. Kirjutasin kulka taotlust ja muid rahalunimise kirju. Velvetiga oli jälle tulus koosolek, õega kootsijutud. Mitu muudki asja sai liikuma lükatud. Aga sellest olen küll aru saanud, et kui tahad mõnest siinsest asjast puhkust saada, siis tuleb ikka Eestisse põgeneda - sealt ei saa ma tõesti kõiki soove rahuldada. Sel suvel on kõigil siin kange kolimine käimas ja palveid ning palumisi tuleb vasakult ja paremalt, et viidagu ära see või teine varandus, peamiselt muidugi vanad raamatud. Järgmise nädala "tantsukaart" täitub hirmsa hooga ja peaga ning paberitööks ei kipu aega jääma, aga puhkusenädalast ma loobuda ei kavatse. Kui seda teeksin, oleksin talvel üks kasutu äraaetud kronu.

Eilne suur vihmasadu Tartus, seekord päris Tartus, tegi palju paha. EKLA, minu vana koduarhiivi ja rahvaluule arhiivi kogud said kannatada. Kurb, väga kurb. Nii et ka seal on ärevad ja kiired ajad. Ju siis ongi sellised ajad.

Numbrid: Kanadas 1 447 443 juhtu (26 692 surma), Ontarios 553 962 (9412), Torontos 171 751 (3615) Ontarios 513 uut juhtu. Päris hoogne kasv. Aga uudised räägivad ikka 3. faasi lõpust. Ju siis kavatsetajse olukorda kuidagi teisiti ohjata, nüüd, mil paljud on vaktsineeritud.

Töine kuumus

Veebikoosolek Eestiga. Kirjatööd. Eesti Majas pakkimas. Õhtusöök Okonomi House´is, sest kodus ei kannata pliidi ääres seista. Südalinna pole äikest antud. Kuumus kestab. Rõduust ja magamistoa akent ei saa ka öösel lahti teha. Hea, et on undaja-masin olemas. Aga pargis raamatuga oli hea. Tuuleke puhus, päike ei paistnud. Prantsuse sosinad hakkavad läbi saama. See on üks paras naistekas, aga olgu peale. Sekka võib ju neidki lugeda.

Numbrid: Kanadas 1 445 302 juhtu (26 688 surma), Ontarios 553 449 (9412), Torontos 171 613 (3615). Ontarios 324 uut juhtu.

Kanada lubas koroonapassi kasutusele võtta, mis hõlbustaks reisimist. Millal, pole teada. Täna tehti alles otsus. Kaua tehtud...

Köetakse ja kurdetakse

Temperatuur aina tõuseb. Õhtupoolikul jaksasin ikka töö juures ja postkontoris ära käia, et eile meelest läinud asi aetud saaks, aga siis pagesin koju, nahk märg, et mitte äikese kätte jääda. Ei saa üldse aru, kus ja kas sajab. Väike sirts tuli, aga ei midagi hullu. Pikki matku ja kodust eemal õhuvanne ei julge siiski ette võtta. Imelik ilm selline.

Koju jõudes jäin liftis lobiseva naabri küüsi. See kurtis, et küll pole pesuruumis paberkäterätte, ühiskempsus käteseepi ning fuajees ei tööta telekas... Milline telekas, mõtlesin. Ah et meil on avalik kemps siin kusagil, mõtlesin ka. No pesuruumis ikka käin, aga enamasti on paberirullid seal täitsa olemas. Pidin peaaegu ütlema (irooniliselt muidugi), et küll sa oled põhjalik ja hästi informeeritud, aga jätsin ütlemata, igaks juhuks. Mine tea, mis siis veel oleks tulnud... Küll mõnele ikka meeldib hädaldada. Eks, mine ja kaeba kontoris, saaksid abi ja probleemid lahendatud. Uh, tüütu on selline tühja undamine.

Siin juba varem kõne all olnud ERMi direktor jagas FBs täna kurioosset postitust sellest, kuidas FB oli üleelusuuruses seeni kujutava ERMi näituse reklaami ebasündsaks tsenseerinud. Kommentaaridest võis lugeda, et nimetet tsensor on mujalgi liiale läinud, nt muruniiduki relvaks kvalfitseerinud. Päris hull, kui AI hakkabki meie elu sel viisil kontrollima ja pole ametnikku, kelle poole kaebusega pöörduda. Meie maja olmemured on selle kõrval kukepea - kontor olemas, kuhu oma hädadega sisse marssida.

Nagu needus! Nüüd siis tuli kena päike välja. Vanajumal on lätlane täna. Pean ka veidi undama siin, et maailmaga unisoonis püsida...

Numbrid: Kanadas 1 443 037 juhtu (26 694 surma), Ontarios 553 125 (9409), Torontos 171 518 (3614). Ontarios 321 uut juhtu. Osa siinseid arste manitseb juba, et peaks meetmeid rakendama, numbrid tõusevad. 

Täna õhtul siis vahelduseks nii.

Nobedalt ja higistades

Kiire tööpäev kodus ja kontoris (aga seal läks üks asi ikkagi meelest, nii et tuleb jälle minna). Tohutu palavus (pidi selle suve üks palavamaid nädalaid olema-tulema). Tänavatel kummalised inimesed, kes räägivad omaette (mitte telefoniga - kuumus?). Kaplinskit ei ole enam (aga seda uudist oli ju karta). Eesti otsib presidenti (endiselt, kas ERM saab varsti uue direktori?). Parki pole saanud ega lähegi (liiga palav). Homme saame äikest (päris kindlasti).

Numbrid: Kanadas 1 442 087 juhtu (26 678 surma), Ontarios 552 804 (9407), Torontos 171 426 (3614). Ontarios 325 uut juhtu.

Kaplinskit meenutasime nõnda ja nõnda.

Summertime

... and the living is easy, ütleb laususalm, aga päriselus kahjuks nii ei ole. Sel suvel on paraku pilved taevas. Täna tuli nendega tegeleda jälle. Eile õhtul ka. Abitu tunne tekib, kui ei saa lähedasi aidata. Aga tuleb sellegagi kuidagi hakkama saada. Kerge pole.

Pärast lõunat läksin High Parki. Tahtsin järve äärde minna, aga metroo Yonge´i liin oli Bloorist lõunapoole kinni ja tegin plaanid käigupealt ümber. Kuna oli pilvealune ilm, oli ka pargis hea. Lõpuks hakkas uduvihma piserdama - justkui vihmuti oleks tööle hakanud, just nii palju, et oli mõnusalt kosutav, aga raamatu leheküljed kippusid tasapisi siiski märjaks saama. High Parki vastas asuvast Hannah´s Cafest pidin seepärast ära tulema, raamatust hakkas kahju.

Kergemaks pargilektüüriks on saanud Sophia Nashi "Whispering in French". Peresuhteid ja raskustega toimetulekut lahkav mitte liiga rusuv lugemine. Sobib metroosse, parki ja kohvikusse. Viimases olid küll väga lärmakad külastajad. Naaberlaua naised rääkisid nii valju häälega, et ka kaugema nurga laudkonnad oleks nende eludes sobrada võinud, kui oleks huvi tundnud. Aga keegi ei tundnud: kes vahtis arvutit, kes ajas kaaslasega juttu. Huvitav, et just naised kipuvad need roppsuuröökurid olema. Mehed said suurema kisata hakkama - neid maskuliinsemaid ja vaiksemaid laudkondi oli ka.

High Parkis võis täna kandlemängu kuulda. Või noh, see oli selline kandlelaadne pill, mis paljudel rahvastel olemas. Mees istus lihtsalt pargipingil ja mängis. Päris hästi kusjuures. 

Numbrid: Kanadas  1 438 743 juhtu (26 669 surma), Ontarios 552 479 (9407). Ontarios 423 uut juhtu - paha lugu.

Lilleline

Uni läks vara ära ja tänu sellele on päev tavapärasest pikemaks kujunenud. On alles pärastlõuna, aga mul juba mitu käiku tehtud ja asja aetud. Nüüd väike kodune vihmapaus - kuuma ilma äike jõudis kohale.

Hommikune raamatupeatus kohvikus kujunes planeeritust lühemaks, kuna Soome sõber pistis pea internetist välja ja tulin koju lobisema. Kohvikus saaks ju ka põhimõtteliselt, aga tänavamüra segab.

Teine tiir viis Yorkville´i, kus on lilleskulptuuride festival. Torkas silma, et lisaks nn skulptuuridele oli lilli ja muud rohelust üldse väga palju. Kogu aeg võiks nii olla. Väga ilus.

Muud polegi pajatada. Kui päris mölluks ei lähe, siis saab õhtul veel õue ehk. Tuleb kontidesse koguda seda suvesooja ja päikesepaistet, talvevarudeks.

Numbrid: Kanadas 1 438 080 juhtu (26 663 surma), Ontarios 552 056 (9401). Ontarios 378 uut juhtu. Mida värki!?

Ikka päris sassis

Täna avastasin, et olen ühe rahataotluse tähtaja maha maganud. Tavaliselt avaneb see voor augusti alguses, seekord hoopiski juuli keskel. Brrr.... kurjaks tegi. Enda peale muidugi. Aga sellest pole abi. Kust leida raha?

Ja üldse oli väga hektiline tööpäev. Sisemist rahu pole, siis läheb nii, hirsa-harsa... Aga kolimine läks käima tänu tublidele kolleegidele. Mina nagu Lenin, juhin revolutsiooni Poolast, st istun kodus, helistan ja sõnumineerin. Saab ka Poolast, tõesti.

Selleks, et elu ja jutt liiga tõsiseks ei kisuks, jagan nõukaaegset anekdoodiklassikat. Leninist inspireerituna. Aitäh, folklore.ee!

Miks oli Lenin kiilaspäine? 1. Põrandalauad olid hööveldamata. 2. Töötas põranda all.

Lenini ajal oli nagu tunnelis - ümberringi pimedus, ees valgus, ees valgus.
Stalini ajal oli nagu autobussis - üks juhib, pooled istuvad, ülejäänud värisevad.
Hrushtshovi ja Bulganini ajal oli nagu lennukis - kaks juhivad, kõiki ajab oksendama, aga välja pole kuhugi minna.
Hrushtshovi ajal oli nagu tsirkuses - üks räägib, ülejäänud naeravad.
Brezhnevi ajal oli nagu kinos - kõik ootavad seansi lõppu.

Õues on mõnus suvi. Käisin indiaanlastega pargis, st lugesin seal oma "õpikut". Vahepeal tuli törts vihma, aga kuumaga ja mõõdukas koguses on see väga mõnus.

Numbrid: Kanadas 1 437 332 juhtu (26 658 surma), Ontarios 551 678 (9392), Torontos 171 133 (3611). Ontarios 340 uut juhtu - hmm, ei ole ilus number.

Linnalooduses valitsevad küpsed südasuvevärvid.

Pea sassis, aga muidu suvi

Kõike saab ühtäkki jälle liiga palju. Pea on erinevatest projektidest, mõtetest ja muredest paks. Kuidas nüüd küll need 3-minutised ja muud meditatsioonid enda kasuks rakendada? Teoorias tugev, aga... Kuumus on ka tagasi ja see koos niiskusega ei mõju juba niigi paksule peale teadagi hästi.

Tegelikult oli päris tegus päev ja lõppes armsasti - saime M-ga kokku ja südamest südamesse rääkida. Kas aasta pärast uuesti? Või ehk siiski varem? Viimasel ajal meil selline rütm olnud, kuigi ta elab siinsamas lähedal.

Aroma Espresso Bari on küll juba pisut piinlik minna - nagu mingi maniakk, igal õhtul kohal. Stammkundena märkan siiski, et ma pole ainus omasugune. Aga miks nad endid juba kell kuus kinni panevad, sellest ma aru ei saa.

Numbrid: Kanadas 1 436 178 juhtu (26 637 surma), Ontarios 551 338 (9374), Torontos 171 041 (3609). Ontarios 213 uut juhtu - nooleots on üles keeranud. Sama Quebeckis. Seal otsustati koroonapassid kasutusele võtta.

Liiga palju?

Too much of a good thing. Täna mitu koosolekut ja jutuajamist jutti. Ükshaaval kõik väga toredad, aga õhtuks introvert võhmal. Ei ole harjunud enam supersotsiaalse eluga sugugi. Ja puhast töötegemise aega jäi väheks.

Õhtul saime kohvikus kokku Tallinnast pärit muusik R-ga, kes pärast Venemaal, Iisraelis ja Saksamaal elamist nüüd juba kümmekond aastat kanadalane on. Ta esines meie veebikontsertide sarjas mõne aja eest. Seni olime ainult veebis ja telefonis suhelnud, nüüd siis nägime ihusilmaga. Ikka väga sümpaatne tegelane! Hea muusik muidugi ka. Meenutasime Eestit ja rääkisime sellest, mida rohkete keerdude ja käändudega eluteelt kaasa oleme võtnud. Minul teadagi eestlase, temal Eesti juudi ja venelease perspektiiv. Isegi lasteaiani jõudsime oma meenutustega. Üllatusmoment saabus, kui selgus, et me mõlemad käisime raudteelaste lasteaias... küll erineval ajal ja erinevates linnades. Nõuka ajal oli osa lasteadu ja vist suurem osa laagreid vanemate tegevusala järgi organiseeritud. Ka see oli nõukalik, et tegelikult ei käinud raudteelaste lasteaias ainult raudteetöötajate lapsed. Mida nii R. kui minu juhtum tõendab.

Juttu jagus kauemaks ja isegi poliitikast sai rääkida, mis tähendab, et oleme sama kaeviku "mehed" (õnneks). Ja kultuurist ja kaunitest kunstidest ja... no kõigest. Slaavi lahkusega kutsuti Newmarketisse külla, kus ta oma perega elab. Naine, kes ka Tallinnast pärit, pidi erinevalt R-st eesti keelt ikka veel vabalt rääkima. Ja ema tal vanast Eesti juudisuguvõsast. Sellised uued huvitavad tuttavad siis. Tuleb tänada ukrainlast D-t, kes meid kokku tõi.

Õekesega olid ka jälle väga kosutavad jutud, ikka selle karjäärikootsingu raamides. T. kasutas söakalt seda kummalist omakeelset mugandust. Kas see, kes kootsib on koots? Ei kõla just väga hästi, aga vahest on võimalik harjuda? Või peaks sõnauselt abi otsima? Igatahes, on imelik nii pikalt ja palju iseendast rääkida... aga üldse mitte paha. Hea kuulaja ju.

Park ja raamat jäid täna ära. Raamat muidugi tuleb veel, päris lõpuks.

Numbrid: Kanadas 1 434 735 juhtu (26 618 surma), Ontarios 551 125 (9360), Torontos 170 964 (3609). Ontarios 139 uut juhtu.

Ja veel kooronastatistikat: ainult 6% Ontario kontoriinimestest tahab pärast koroonakriisi täisajaga kontoris tööl käima hakata. Miks ma ei imesta? 29% tahaks kodukonktorisse jäädagi, 65% eelistab hübriidi. Kuulun nende viimaste sekka. Analüüs läks muidugi veel peenemaks. Juttu on nt sellest, kui palju võib tekkida erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel ning kui paljud otsustavad töökohta vahetada, kui ülemustega ühele meelele ei jõuta. Jne. Kes soovib, loeb ise edasi siit.

Ja siin foto, mille allkirjaks sobiks "Raudteelaste kokkutulek".

Tagasi tööl

Tagasi tööl tähendab tegelikult seda, et olen terve päeva kodus, kuni tuleb õhtu ja saab välja, liikuma. Pea ja kael olid juba unustanud, mida tähendab päev otsa arvutit vahtida. Vehkisin erinevaid asju teha, et oleks võimalikult mitekesisem progress ja siis ehk hing rahuneb ning ütleb, et võid ikka veel jupikese puhkust lubada endale küll. Kuigi arvestades kohustusi ja asjaolusid saab see mõnevõrra keeruline olema.

Suvi hakkab tagasi tulema. Päeval oli vist päris palav, õhtul lihtsalt mõnusalt soe.

Eile õhtul sain oma venima jäänud neuroteaduse läbi, nüüd kargan kahe raamatu vahet, mõlemad põlisrahvastest. "Birdie" on nii valus, et seda ei kannata iga päev lugeda, peab mõõdukalt doseerima.

Jalutuskäigul võis täna kummalisi kujusid kohata. Ridamisi tuli peremehe näoga koeri vastu (või peaks ütlema vastupidi, koera näoga peremehi?). No on ikka naljakas küll see tendents. Yonge´i ja Charlesi nurgal tegutses tuvitädi. Ühte lindu söötis peost ja umbes 30 sebis ümber jalgade... Tema siis käibkii seal mingeid terakesi poetamas, nii et kõnnitee on kribalatest ja linnus...st kirju. Kui on söödavat, eks siis kogunetakse ju kokku ja nii võib igasugu loomulikke asju juhtuma hakata... Mystery solved! Olen tükk aega mõelnud, et miks tuvidele just SEE koht nii meelepärane on. 

Eile FBsse postitatud foto, kus olen perega Tartu bussijaamas, on segadust tekitanud. Nii mõnigi arvab, et olen isamaa pinna peale jõudnud, aga võta näpust - peatükk ajaloost on hoopis.

Numbrid: Kanadas 1 433 775 juhtu (26 607 surma), Ontarios 550 986 (9349), Torontos 170 928 (3609). Ontarios 332 uut juhtu, aga siin on mitme päeva tulemus kokku liidetud.

Esimese puhkuse viimane päev

Kaksteist peaaegu töövaba päeva selja taga. Pole paha, aga tahaks veel.

Täna jõudsin lisaks kodukandi kohvikule ka High Parki. Läksin kontrollima, kas ongi nii nagu A. ütles, et osad ussikeste poolt paljaks söödud puud on suutnud oma lehestiku taastada. Ongi tõsi. Päris korralikku paksu lehekrooni neil küll pole, aga lehekesed on küljes. Ehk elavad katsumuse üle.

Pargis oli hea. Isegi puu all sai lebada, kuigi maa oli jahe ja niiske - olin igasugu kihte kaasa tassinud, sest ilm on muutlik. Linnuke nüüd ka selles lahtris: maandamine - tehtud. Lebasin ja mõtlesin, et kumb on ikkagi mu lemmikvaade, kas see...

... või see...

Ei tahaks pingerida tekitada sugugi, sest kummatagi ei saaks hakkama.

Aga terasemad silmad näevad, et lugemislauale on jõudnud "Indigenous Writes", M. poolt soovitatud "õpik". Väga sobilik eneseharimiseks, aga ka haaravalt kirjutatud. Juba olengi targem ja tean, keda kuidas tohib või ei tohi nimetada ning kui keeruline see maailm tegelikult on. Inimene jätkab õpinguid...

Numbrid: Kanadas 1 431 637 juhtu (26 600 surma). Muid numbreid pole jagada, sest Ontarios on Civic Holiday ja ametnikud puhkavad. Tänu sellele päevale algab minu töönädal teisipäeval.

Pühaba

E-mailid, kodujutud, sõbrajutud, raamatuga parki. Nüüd A-ga õhtust sööma, kui õnnestub laud leida. Pole broneerinud. Ilm on jahe ja vihma lubab ka, väljas vist ei saa istuda. Või saab?

Numbrid: Kanadas 1 431 104 juhtu (26 600 surma), Ontarios 550 654 (9347). Ontarios 218 uut juhtu.