Väljas veebruar

Jah, täna see algas - veebruar. Ja nagu peab, ikka külma ja lumega. Talv on kestnud. Pakast öösiti kuni 20 miinust. Eelmisel nädalavahetusel tuli lund lausa kotiga. Enamus hädaldab ja kurdab, mulle meeldib. Aga ma ei pea ka lund lükkama ega autoga ringi paarutama. Homme läheb sulale ja esmaspäevaks lubab juba pluss 7.

Mul täna nimepäev. Vikerraadio tuletas hommikul meelde. See inspireeris lõunalaua jututeemasid L ja K-ga. Viimane on praktikant, filipiini päritolu noormees, kes meid kuidagi üles leidis ja siia kangesti tööle tahtis tulla. Jääb kevadeni. On huviline ja avara silmaringiga. Eile üllatas mind sellega, et teab Tarkovski filme ja sedagi, et "Stalkerit" Eestis filmiti. Täna päris eesti poeetide kohta ja hakkas Kristian Jaak Petersonist rääkima... No ma pidasin seepeale ühe vanakooli loengu meie rahvuspoeetidest, Kristjan Jaagust teiste seas. Lõunapausid venivad meil nii küll pikale, aga eks see ole osa kultuuridiplomaatiast, mida oma ametis tegema pean.

Homme lähen V-le külla, kes nüüd juba mõnda aega vanadekodus elab. Kuigi samas linnas, sõidan sinna umbes sama kaua nagu Tartust Viljandisse - teinekord kauemgi. Aga ilus koht on. Ei ole kole urgas, kuhu vanad hoiule pandud. Kena korter kenas majas, rohelus ümberringi (no seda muidugi suvel). Söömas käivad peenes restorani, kuhu ka mina külalisena oodatud olen. Maksab muidugi korralikult. Minusugused ei saa seda endale ilmapeal lubada. Aga eks meie põlvkond peabki tervise eest kõvasti hoolt kandma, et pinsipõlve võimalikult kaugele tulevikku lükata - kui just ei lepi sellega, et elustandard ühel hetkel maamadalaks kukub. Aga mis sest ikka praegu. Don´t worry the worry, until worry worries you.

Päike paistab, lumi kiiskab, inimesed käivad ringi käed taskutes ja ninad kraedes. Järelikult pole veel soojemaks läinud. Kui läheb, siis hakkab uputama. Juba hoiatavad. Jälle häda. Urbanil on ilmaga kogu aeg miski kana kitkuda.