Head uut aastat!

Mis toimub?

Statistikast  näen, et tavalise paarikümne inimese asemel on mu blogi viimase ööpäeva jooksul külastanud üle 1300 inimese - kõikjalt maailmast. Kas tõesti inimesed? Või pahavaralased? Seda kõike enam-vähem samal kellaajal. Ootame huviga, mis edasi. Oleks kahju küll, kui kurikaelad siin mingi hävitusaktsiooni korraldaksid.

Aga venelased tegid Ukrainale eile selle sõja suurima raketirünnaku. Kurjusel ei paista lõppu.

Päeval tegin pika pargitiiru. Polnud ammu niisama lonkimas käinud. Tänaseks jäi vihm üle, sai minna. Kõik näeb hilissügisene välja. Muru rohetab kõdu all, puudel ripub kuivanud lehti. Tänavune detsember olevat rekordiliselt päikesevaene. Jah, on hall tõesti. Hall ja hall. Jõulutuledega.

Sain "Vareda" läbi. Väga osavalt ja tundlikult kirjutatud. Sümpaatne.

Kartulisalatiorgia

Ootan noori kolleege külla. Tohutus koguses kartulisalatit on tehtud, küüslaugu-juustu salatit, suitsulõhe võileibu(saiu), kausikooki jne. Päeval töö juures olid ka ebatervislikud snäkid, sest toimus järjekordne H. ja I. pensionile saatmise tseremoonia. Tegelikult tahaks kangesti tatrapudrudieedile minna. Aasta lõpuni vaja veel siiski vastu pidada.

Külmkapp ajab üle ääre. Eks see seda tähenda, et ümbruskonna kodutud saavad varsti järelpeost osa. Eile loopisin juba õunakoooki minema - hallitama oli läinud. Häbilugu. Milleks keeta ja küpsetada nii palju, kui süüa jaksad ikka nagu tavaliselt? Pühadehullus, mis muud.

Väljas kallab kolmandat päeva.

Uusaastaennustus

BlogTO kirjutab, et 2024 septembris avatakse Eglintoni LRT ehk piki Eglinton Avenue´d kulgev elektrirongiliin. Ikka päriselt või? Ei usu, enne kui see on juhtunud. Ja ma pole ainus umbusklik. Seda on ehitatud kui Tallinna linna. Või kommunismi. Et muudkui liigud ta poole, aga pärale ei jõua.

Vahelduseks oli täna tööpäev, kergemat sorti küll. Paar tundi sellest kulus kohtumiseks Bloor Westis Marusya Köögis ehk Ida-Euroopa toite pakkuvas restoranis. Olen palju käinud seal lähedal Janchenko pagaris, aga Marusyast polnud kuulnudki. Aitäh, AR, esitlemast! Sinna tuleb ilmtingimata tagasi minna, sest pakutakse kõikvõimalikke nostalgiatoite. Ma sõin täna sõrnikud ja AR kasukasalatit, aga saab ka borshi ja seljankat ja mida kõike veel. Mõnus koht ka. Täna jälle veidi targem kui eile.

 

Udu

Pühad kestavad. Eile käisime A-ga Niagara-on-the-Lake´is. Võttis aega, et leida restoran, mis jõulupäeval lahti oleks. Aga hotellid töötavad õnneks kogu aeg ja brunch Prince of Walesis osutus tõesti väga meeldivaks.

Hommikul ja õhtul oli paks udu. Maailm paistis kole salapärane. Teeäärsed puud ilmusid udust kui kummitused. Südapäeval siras päike selgest taevast ja varblased sirtsusid - kevad, mis kevad.

Õhtul sõitsime Niagara Fallsist ka läbi, aga seal oli nii kohutavalt palju rahvast, et ei tekkinud mingit tahtmist massidega liituda. Kulgesime siis läbi paksu udu kodu poole.

Kui linna saime, oli Yonge Street Bloori ja Gloucesteri vahel kinni pandud, politseimasinad ees. Ei pääsenudki otse Isabellasse. Hommikul uurisin, mis värk oli. Keegi oli kedagi pussitanud Charlesi parkimismajas. Pärastlõunal. Aga õhtul olid tänavad ikka veel kinni... Ei tea, kas kurikael on nüüd viimaks üles leitud? Ohver olevat apteeki abi järele läinud, omal jalal. See peab seesama Shopper´s Drug Mart olema, kus minagi alailma käin. Täiskuu?

See Rubergi töö, mis mul magamistoa seinal on, kujutab samasugust udust olukorda.

Häid pühi!

Need neetud lambad

Hommikul meenutas FB 10 aasta tagust postitust. Sellist.

Tol ajal olid mul päris jubedad unehäired. Viimasel ajal pole väga viga olnud, aga täna öösel vahtisin kella neljani üleval, siis võtsin unerohtu... ja sain mõne tunni magada. Ei olnud mõnus sugugi.

Kui siis hommikul arvuti lahti lõin ja FBs seda kümne aasta tagust lambaookeani nägin, hakkas korraks veidi õudne... No ei saa olla, et FB su unetunde loeb või aju skännib! Selline veider lugu.

Nüüd tegin õunakooki, keefiriga, lihtsat ja head. Salme Masso. Kes teab, see teab. Polnud ammu küpsetanud. Päeval käisin toidupoes puuduolevat kraami toomas. Saadan kaarte ja meile. Sekka mõned telefonikõned ja veebi chatid. Jõulureede. Väljas vihm.

Aga sisemine kell on nüüd täitsa sassis. Lambad, palun ärge täna öösel tulge, eks.

Varumisretk

Käisin Yummy Marketis osturetkel. See on venelaste pood, kus ma ei tahtnud vahepeal ideoloogilistel põhjustel sugugi käia, aga normaalse musta leiva varud olid läbi ja pidin alla andma. Sinna mul lihtsam minna ühistranspordiga kui poolakate juurde. Eks sai siis ka kohukesi, pirukaid, tatrahelbeid, suitsulõhet ja -vorsti, sefiiri ja roima tomatis ostetud. Lätlaste poest sain juba varem Kalevi komme. Neid on olnud hea ka jõulupakkidesse sokutada.

Puhhil nüüd prisked varud ja võib koopasse pugeda.

Kisub

 ... vägisi lõpupoole see aasta. Juuksed lõigatud, kaardid saadetud, A-ga uue aasta plaanid peetud (aitäh, et ühendust võtsid!).

Prahas veresaun. Ilvesed lahutasid abielu. "Savusanna" ei pääsenud Oscarite eelvalikusse.

Lund pole, külma lõikavat tuult aga küll. Täna algas astronoomiline talv.

Hirmus vehkimine

 ... täna kodukontoris. Töökäskude nimekiri oli nii pikk, et vaevalt mahtus kalendrilehele ära. Ja mul pole mitte kõige pisem kalender... Aga eks see tähenda, et päev läks asja ette. Kuigi päris kõike ei jõdnud, mis plaanis oli.

Homme lõuna ajal Tartus jõulupidu. Hommikul peab siis pungeldama. Aga pärast seda ju ka veel üsna mitu tööpäeva aasta lõpuni. Et siis enam-vähem graafikus.

Öösel oli lund sadanud. Või lörtsi. Maa oli korraks peaaegu valge. Enam ei ole muidugi, sest temperatuurid on ikka plussis. Kuigi jahedamaks on läinud küll.

Aasta kõige lühemad päevad on kätte jõudnud, kuid pole siin ikka nii lühikesed kui Eestis. Kell hakkab viis saama, aga väljas on alles kerge hämarus. Päike tõusis 7:47 täna.

Pühendame sellele napile valgusele ühe ilusa koorilaulu.

Kuidagi

 ... depressiivseks kisub see aasta lõpp. Kurbus poeb hinge. No ikka tegus olen, aga... Ja siis - nagu välk selgest taevast - selline üllatus! Nii armas. Aitäh, MK!

Päkapikutasin

 ... täna terve päeva. Võib rahule jääda.

Koduteel tegin kohvikus raamatupeatuse. Polnud seda paar kuud endale lubanud. Siis oli veel soe ilm ja sai väljas istuda, kui see viimati juhtus.

Aga jõululauludest on pea paks. Kuhu iganes nina pistad, kostab üks lõputu jingle bells.

Hommikul käisin postkontoris ja tõin ära Apollo raamatupaki. Häid jõule, Muhv!

EU uks Ukrainale lahti

Täna tuli rõõmus sõnum: Ukraina ja Moldova alustavad EUga liitumisläbirääkimisi. Orban ei vetostanudki otsust. Mis ta vastu sai? Eks kuuleme. Pole olnud aega uudistesse süveneda.

Eilne kastitõstmine võttis ikka päris läbi. Kui muidu on pikk istumine vaevarikas, siis täna on see olnud puhas mõnu. 
  

Ei jaksa

 ... kirjatööd teha siin. Pikad väsitavad päevad.

Eesti saadetis sai täna pakitud. Seitse kaubaalust. Põlved nüüd haiged. Ei talu raskusi. Aga saime tehtud.

Koduteel käisin Macist läbi ja ostsin rämpstoitu. Poleks jaksanud kodus õhtusööki teha. Läbi nagu läti raha. Ja nüüd rämpsu kõrvuni täis. Lõuna jäi täna üldse vahele.

Homme kodukontor. Taastumine.

Detsember

 Täna kuulamiseks lihtsalt üks ilus laul.

Vägisi

 ... tahavad jõulud tulla: eile rahvajõulupuu Läti Kultuurikeskuses, reedel Diana Kralli pühadekontsert Koerner Hallis.

Vahepeal tundus, et ka tõbi tahab tulla, aga vist saame jagu seekord. Tõbiseid olevat küll palju. Karta on, et rahvakogunemised nõuavad uusi ohvreid.

VEMU punt nägi lätlaste juures välja nõnda. L. tegi meile elegantsed kaunistused rinda. Rohkem fotosid melust siin.

Hea kodune

 ... tööpäev oli täna. Päris palju sai tehtud.

Öösel sadas lund või midagi lumelaadset. Temperatuurid on plussis, maha ei jäänud midagi. Kuna ma õues ei käinud, jäi see ime mul isiklikult kogemata.

Homme Andres Raudsepa matus. Oli vägev mees: laulis, tegi plaate, korraldas kultuuri. Toetav, hea sõnaga ei koonerdanud kunagi. Ikka valjuhäälselt rõõmus ja energiline. Teist sellist polnud maamuna peal. Suured kingad jäävad temast maha. Kuulake!

Täna

 ... pole parem. Ainult töömõtted mahuvad pähe ja neilgi seal kitsas.

Varsti raamatuesitlus. Kolmapäevad on siin pikad.

Valge paber

Vahtisin tükk aega seda virtuaalset valget paberit siin, aga mitte ühtegi mõtet ei tulnud pähe. Teen siis tööd edasi.

Side lõpp.

Päike

 ... tuli välja pärast mõnda vihmast ja pimedat päeva. Aga lund ikka ei kusagil. Lähen kõnnin nüüd Tartusse, et tööpäev seal lõpetada.

Laupäev

Eile kinos "Maestro" Leonard Bernsteinist. Üsna kõbus film, aga enne, kui see pihta hakkas, olin mõnevõrra murelik. Paar istet paremal istus küpses eas härrasmees, kes löristas mahlakalt ninaga... Õudseim hääl, mida inimene võib avalikus ruumis tekitada! Kui on nohu või allergia, kanna salvrätte kaasas (sest taskurätid on ajaloo prügikastis) ning kasuta neid, palun! Kas ema ei õpetanud? Õnneks oli filmi heli nii vali (seekord oli see siis pigem positiivne), et summutas tatisoolo ära.

Lugemislaual rosolje: Boris Akunini "Riiginõunik", Jonathan Gili "Haruki Murakami and the Search for Self-Therapy. Stories from the Second Basement" ja John Soosaare "The Journey. Our Family´s Post-War Odyssey". Olen lisa tellinud nii Rahva Raamatust kui Indigost. Pühad võivad tulla.

Head esimest adventi! Kuna tikke pole ja välugumihkel on tühi, ei saa küünalt süüdata veel. Tarvis poodi minna.

Sadas

 ... päev otsa vihma. Ladinal. Nii algab detsember Torontos.

Täna viimane jutuajamine M-ga, enne kui nad P-ga tagasi Eestisse lendavad. Oli tore siin nendega. Ja tublid olid nad ka. Sorteerisid filmihunnikud ära. Täname!