Täna juttu ei tule. Väss kallal. Päev venis pikale. Mitmed koosolekud, ka töö juures. Nüüd õue õhuvanne võtma. Homme sajab, ei tea, kas siis pääsebki kusagile.
Numbrid: Kanadas 1 415 241 juhtu (26295 juhtu), Ontarios 544 897 (9168), Torontos 169 800 (3553). Ontarios 184 uut juhtu.
Kuumus kestab, aga hetkel antakse veidi leevendust - lõunast peale möllas äike.
Teist päeva olen ühte muuseumide veebikonverentsi vahtinud. Pool päeva läheb sinna, aga huvitav on olnud kuulda ja näha, kuidas teised online ajastul tegutsevad ja raha teevad. Need kaks teemat ongi peamised. Takkapihta üks Zoomi ja üks telefonikoosolek ja ongi päev läinud jälle.
Kodukandist tuli aga kurb sõnum: onu R-i pole enam. Lemmikonu oli. Vahetas mu mähkmeid, kui ma veel nendes aega veetsin... Hiljem oli alati kosutav teda tema Sodiaagis külastada. Nii palju jutte jäi rääkimata. Üks hea inimene maailmas vähem jälle. Tema lauluhäält ega joodeldamist me siin ilmas enam ei kuule...
Numbrid. Kanadas 1 414 646 juhtu (26 169 surma), Ontarios 544 713 (9154), Torontos 169 768 (3540). Ontarios 299 uut juhtu.
See on laul, mida onu R. ikka laulda armastas või vähemalt proovis. Ja just Leelo Karp meenus R-ga seoses kõigepealt, vist selle joodeldamise pärast. Head teed, Rola!
Nii kuum on tunne... õues. Toas saab elada tänu kondikale, kui uksed-aknad kinni.
British Columbias purunevad pikaajalised kuumarekordid - pühapäevane maksimum olnud pluss 46,6. Meil siin kah kõva 32, niiskuskoefitsiendiga 39. Pistsin nina korraks rõdule ja sain aru, et vara veel õue minna. Täna peaks siiski käima, sest homme on lisaks kuumale veel ka äikest karta, siis ei pääse kusagile.
Vaesed ehitajad naaberkrundil! Need alustavad kell kuus hommikul ja lasevad umbes kella neljani õhtul, seega ka palaval südapäeval - sügaval augus, kiivrid peas ja paksud keha katvad töörõivad seljas.
Kõiges on süüdi kliimasoojenemine, ütlevad targad. Tegemist olevat mõnda aega kestnud tendentsiga, mitte juhusliku palavaga, mis tuleb ja läheb. Elektritarbimine on laes, sest kõik kes saavad, need jahutavad.
Tea, kas kuumusest, aga hiiliv peavalu on. Võimalik, et ka vaktsiinist. Viimastel päevadel ongi see pea selline olnud. Torontos toimuvad massvaktsineerimised. Eile olid Scotia Bank Arenal suuremad talgud, kus vaktsieeriti üle 26 000 inimese. Ka sealt tuli rekord, vist koguni maailmarekord.
Muud numbrid: Kanadas 1 413 750 juhtu (26 231 surma), Ontarios 544 414 (9129), Torontos 169 735 3522). Ontarios 210 uut juhtu.
Selline põrguauk siis meil naaberkrundil.
Täna oli tõesti üks tavaline pühapäev oma tavaliste ülemere- ja kohalike juttude ning tegemistega. Pikki matku ei julgenud plaani võtta, sest lubas kuuma, aga nii kuumaks ei läinud, kui kartsin. Nüüd, õhtul, on küll niiskeks ja nätskeks läinud. Panin uksed-aknad kinni ja kondika tööle. Rõduelanikele vaja sagedamini juua anda selle kuumaga.
Loen J. F. Cooperi "Pioneere". See siis nimekirjast "Loe neid raamatuid jälle". Ei tea, kas selliseid siin poodides üldse müüaksegi enam? Poliitiliselt ebakorrektsed need nahksukajutud ju tänapäeval. Aga VEMU kõhus leidub peaaegu kõike, ka neid vanu nõukaaegseid koledal paberil raamatuid, mida viimati lapsepõlves loetud sai. "Hirvekütti" lugesin küll mõne aasta eest ja eelmisel suvel "Peata ratsanikku". Teistmoodi lugemine nüüd, igav igatahes pole.
Üle mitme aja tegin pilatest. Ei teagi, miks nii pikk vahe sisse tuli. Mugavaks läinud.
Spinatisupp podiseb tulel. Midagi raskemat selle soojaga ei taha.
Numbrid: Kanadas 1 414 203 juhtu (26 227 surma), Ontarios 544 204 (9126). Ontarios 287 uut juhtu.
See on tõesti olnud viimase pooleteise aasta parim meelelahutus. Eks sai ju varemgi raamatuga parki või kohvikusse põigatud, aga koroonaajastul on sellest tõeline päästerõngas kujunenud, et mitte öelda sõltuvus. Õnneks Torontos parke jagub, ometi satun mõnda neist sagedamini.
Victoria College´i müüritagune on kujunenud lähimaks lemmikuks. Kuna ma peaaegu igal õhtul seal istun, olen silma jäänud ühele koerajalutajale, vanemale naisele, kes kord möödudes küsis, et kas see olen mina, kes seal ikka istub ja loeb. Jah, see olen mina, vastasin. Sest mina olen tõesti mina. Või nii ma arvan. :)
Koerajalutajad, lapsevanemad ja raamatusõbrad moodustavadki suurema osa pargirahvast. Viimaseid on küll kõige vähem, esimesi seevastu kõige enam.
Ühel teisel õhtul möödus minust sealsamas salakäigus rattaga meesterahvas, selline veidi katkutud. Tõstsin oma hajevil pilgu raamatust, kui ta kommenteeris, et kas liiga ei saa. Lugemist siis vist. Mu uduse pilgu peale vastas ta ise, et ongi vist juba saanud... Ei olnud sõbralikus toonis tehtud märkus.
Täna õhtupoolikul läksin Carr Halli tagusesse pargikesse. Oli hea pilvealune, kerge tuulekesega ilm. Mõnus õhuvanne võtta. Istusin seal Ülar Ploomi novellide seltsis, kui kõrva jäi kellegi lohisev samm. Ei hakanud uurima, kes ja miks lohistab, aga siis kuulsin sõbralikku kommentaari: "Küllap saad selle õhtuks läbi". Vaatasin üles ja seal läks vanapaar. Härra oli see, kes häält tegi, sedakorda tunnustavalt.
Nendest erinevatest väga põgusatest kohtumistest oli hetkega selge, milline on võõraste endi suhe raamatutega. Tänase härra oma sarnanes ilmselgelt minu omale kõige enam. Ja õigus oli tal ka: eile alustatud õhuke raamatuke saab täna õhtuks kindlasti läbi.
Päeva mahtus muudki. Kuna hommik oli vihmane, otsustasin minna vaatama, kas Winnersi taga vonkleb ikka sabalohe. Polnudki! Vaid 5-6 inimest seisis. Võtsin ka rivvi ja juba mõne minuti pärast olin sees. Läksin ostma käterätte, aga lahkusin kotitäie hilpudega... Naine, nõrkus on su nimi! Aga nii hea oli üle pika aja shopata, disainida. Mulle ikka meeldib see kombineerimine ja sobitamine. Võiksin mõnes poes konsultandiks hakata, saaks võõra raha eest lõbutseda. Nooruses sai oma sisemist disainerit õmblustööd tehes rõõmustatud, nüüd siis nii.
Pärast shoppamist maandusin Bay ja Charlesi nurgal Aroma Cafes. Tavapärane croissant ja chai latte. Ikka ÜP seltsis. Pole teda varem lugenudki. Päris vaimukad novellid on. ÜP kuulub ka Õnnepalu talendi austajate kilda. Huvitaval kombel olen tundnud sama, mis ÜP, et Õnnepalut lugedes tahaks ise kirjutama hakata. Mitte, et oskaks niimoodi nagu klassik... aga kuidagi väga kaasakiskuv on see viis, kuidas Õ. oma valgusvihu maailma peale suunab ja selle subjektiivselt, detailselt, argiselt, kuid samas kuidagi väga tähendusrikkalt välja valgustab. Oma paremates teostes siis. "Pariis" ei kuulu ka minu lemmikute hulka, ÜP mainib sedasama.
Selline suhteliselt tegus ja õhurikas puhkepäev - pakkus kosutust nii hingele kui ihule ja energiatassike hakkaski vaikselt täituma jälle.
Numbrid: Kanadas 1 412 768 juhtu (26 214 surma), Ontarios 543 917 (9114). Torontos ilmselt jälle eilsed numbrid, ei hakka vaatamagi. Ontarios 346 uut juhtu - hmm, kerge tõus jälle.
Pilte ei märganud oma käikude ajal teha, jagan siis hetke hommikusöögilt.
Pilvealune soe ilm. Nüüd vastu õhtut hakkas sadama. Piserdab peenikest sooja vihma - nagu vihmuti töötaks. Tarvis J. juurde mudimisele minna.
Vahtisin täna pingsalt kalendrit, et kuhu peaks puhkusepäevad sättima, aga ei mõelnudki välja. Ka eelmisest aastast on neid kasutamata jäänud. Keeruline, aga pean sellega hakkama saama. Ma lihtsalt pean mingi jupi puhkust endale ikka lubama.
P-ga seevastu planeerisime jooksu pealt augustisse kohtingu. Kõigepealt Immersive Monet ja siis sööma ning laterdama. Nii peavad sakslane ja eestlane plaani... ei mingit probleemi kellajalise täpsusega asi paika panna poolteist kuud varem.
Keelesõbralt suurepärane uudis: ta sai B2 keeleksami tehtud ja liigub oma õpingutega järgmisele astmele. Abiõpetaja süda rõõmustab.
Numbrid: Kanadas 1 412 082 juhtu (26 195 surma), Ontarios 543 571 (9101), Torontos 169 532 (3505). Ontarios 256 uut juhtu.
Eilne õhtu noorte seltsis siinsamas kodutänava nurgal pubis oli mõnus. Mõnevõrra kummaline siiski lihast ja luust inimestega aega veeta, toitu tellida ja jagada, arvet maksta... Eksootika. Juttu jätkus kauemaks. Pärast tegime tiiru Yorkville´i, kus käis tõeline melu. Kõik söögikohad on nüüd tänavatele kolinud. Üks tänavajupp on autodele üldse kinni pandud. Mõistlik. Ammu oleks võinud seda teha. Tore suveõhtu meeleolu.
Varahommikul läks uni ära ja päev kujunes loodetist uimasemaks. Pärastlõunal käisin apteegis teist Astra Zenecat saamas. Kohapeal selgus, et oleksin võinud ka Moderna valida, need kaks kokku andvat tugevama kaitse, aga ma ei lugenud seda kusagilt välja. Ei viitsinud hakata Moderna jaoks uut aega panema, nii et mul nüüd topelt AZ. Olen lugenud ja uudistest kuulnud, et teine süst pidavat vähem kõrvalnähte tekitama, aga apteegis räägiti risti vastupidist juttu. On nagu on. Esialgu pole midagi.
Ontario jõuab 30. juunil vabaduste 2. faasi - paar päeva varem, kui alguses planeeritud. Siis võivad inimesed üksteisel külas käima hakata ja mujal veidi suuremates seltskondade koguneda, juuksurid jm ilutöötajad hakkavad tööle, poodidesse lubatakse rohkem inimesi. Kultuur ikka kinni.
Numbrid: Kanadas 1 411 486 (26 187), Ontarios 543 315 (9099), Torontos 169 473 (3502). Ontarios 296 uut juhtu.
Jaanipäeval võis apteegis näha sellist postkaardivalikut. Rege rauta suvel!
Mõni päev pudeneb lihtsalt näppude vahelt nagu liiv. Teed ja siblid, aga tulemust pole. Täna oli selline päev. Koosolek. Telefonikõned. Meilid. Siis otsid mingit infot veebist, aga ei leia. Siis tuleb järgmine päring... Õhtul Eesti Majja, et järjekordseid arhiive kolimiseks ette valmistada.
Eestist imbub jaanieelseid meeleolusid ja vaim kipub ennast vägisi nendega sünkroniseerima, aga kussa, meil siin puha tööpäevad kõik. Homme õhtul lähme küll noortega kohvikusse. Selline jaan siis suurlinnas.
Väsimus on. Mitte selline tegusa tööpäeva või -nädala lõpu väsimus, millest toibud pärast paari molutamispäeva, vaid see pikatoimeline, mis koguneb ja koguneb ja on seda juba aastaid teinud. Mida sellisega peale hakata, ei tea.
Numbrid: Kanadas 1 410 068 juhtu (26 157 surma), Ontarios 542 764 (9082), Torontos 169 335 (3496). Ontarios 296 uut juhtu.
Liiga vara kuulutasin suve välja - see algas alles täna. Heh.
Eesti vaevleb kuumalaine käes, aga meie temperatuurid siin on normaalsed. Eestis pole ju inimestel õhujahutajaid kodudes, tavaliselt. Mu enda kuupealne muutub pärast nädalast kuumalainet tõeliseks gaasiahjuks, kus isegi öösel paha ja raske olla-magada. Siin nüüd külmamassin olemas, ei pea muretsema. Homseks lubab meile hoopiski jahedat, vihma ka. Aga suvi üldiselt pidavat keskmisest palavm ja märjem tulema
Tegelesin näitusega. Edeneb tasapisi. Võiks kiiremini edasi liikuda.
Tänu E. Insta fotole sain teada, et see suurte lehtedega ja kastani moodi õisikutega puu, mu eilne modell, on trompetipuu. E-l oli ingliskeelne nimi, selle järgi uurisin välja. Inglise ja ladina keeles siis catalpa. Neil on jube pikad kaunad. Pärnad lõhnavad ikka veel, kuigi on õitsemist lõpetamas. Aga muidu on südalinn üsna õitetu, amplid ja lillepotid ainult. Kevadine õitemöll on möödas.
Numbrid: Kanadas 1 409 378 juhtu (26 084 surma), Ontarios 542 468 (9022), Torontos 169 335 (3496). Ontarios 270 uut juhtu.
Aga mis puud need on, mis pärnadega võidu veel õitsevad, ei tea. Eemalt vaadates paistab nagu oleks kastan, aga ei ole, tohutu suured lehed on tal. Kastaniteks ju hilja ka.
Ei olnud ei palav ega külm. Täpselt paras ilm. Väikese kohvikutiiru tegin ka kodu lähistel ja kuna raamatupoe ukse taga ei paistanud sedakorda saba olevat, käisin sealtki läbi. Ei ostnud midagi, aga oli hea niisama ringi vaadata, näppida seda ja teist. Laps kommipoes, selline tunne. Kui poest välja tulin, oli pikk saba sissesaamist ootamas. Vedas.
See Eia Uusi "Minu Prantsusmaa" on parem kui palju muud selle sarja raamatud. Kirjanikinime ikkagi. Mõnus lugemine.
Numbrid: Kanadas 1 408 540 juhtu (26 608 surma), Ontarios 542 198 (9019), Torontos ikka reedesed numbrid. Ontarios 318 uut juhtu.
Oli plaan üks pikem retk ette võtta, aga kui olin otsaga Tartusse jõudnud, sain aru, et pigem siiski mitte - kuum, niiske, lubas äikest. Laenasin raamatukogust paar raamatut ja kõmpisin läbi Yorkville´i tagasi kodu poole. Üks priske rummi-rosina jäätis pihku ja kampusesse lugema. Eia Uusi Prantsusmaa raamatust innustust saades läbisin Manulife´i toidupoe, et osta head saia, juustu, oliive. Olid ka kaunid tõmmud kirsid saadaval. Aga et asi liiga euroopalikuks ei läheks, ostsin ikka ühe keefiri ka. Oleks vaja minna teise poodi kätterätivarusid uuendama, aga igal pool on sabad, ei jaksa neis seista..
Hommikul tegin vennakese palvel ühe ülesande (vajalik koolituse jaoks, mida ta parasjagu läbib). Läksin Selveri kodukale ja komplekteerisin endale nädalase toidukorvi. Aga seda poleks ma pidanud tegema, sest kohe tuli Muhu leiva, juustuvorsti ja värskete hapukurkide isu...
Nüüd rõõmustan koduse õhujahutaja üle ja ootan, et tuleks õhtu ja saaks raamatuga rõdule kolida. See Prantsusmaa lugu on suvelektüüriks väga sobiv. Panin evolutsioonilise psühhiaatria pausi peale.
Eile õhtul olid pikad telefonijutud A-ga, mille käigus sain teada, et need tõugud, millest paari nädala eest siin kirjutasin, on käsnalainelased, kohalikus keeles gypsy moth, Euroopast ja Aasiast pärit liik, kes saabus Põhja-Ameerikasse 1860ndatel ja käib paari-kolme aastaste vahedega meist üle nagu needus. Tõugud söövad puud lehtedest lagedaks ja teevad palju kurja. Ja mina veel püüdsin neid säästa... Eh.
Numbrid: Kanadas 1 497 988 juhtu (26 048 surma), Ontarios 541 880 (9007), Toronto kohta eilsed numbrid. Ontarios 355 uut juhtu.
FB näitas täna mitmeid koolilõpetajaid. On põhikoolide lõpuaktuste aeg. Ka meie R-l esimene kool selja taga. Aeg on lennanud uskumatult kiirelt. See kulunud mõte kargas pähe ka siis, kui sain aru, et järgmisel nädalal on juba jaanipäev. Päevad enam pikemaks ei lähe.
Oli vihmane ja jahe päev, aga õhtuks läks selgeks ja päike hakkas kütma jälle. Pargis oli siiski veidi kõhe istuda vihmast vettinud puupingil.
Kanada meedia räägib nn COVIDi reisipassist, mis vist juulis kasutusele võetakse. Ei saagi aru, kuidas praegu oma vaktsineeritust tõetstakase. Nt kui läheks siit Eestisse. Kas piisaks saadud e-mailist? Kanadasse saabujatel ei tehta esialgu vahet. Ükskõik, kas oled vaktsineeritud või mitte, pead ikka sama protseduuri läbi tegema - testid, hotellid. Aga nagu öeldud, juulis see muutub vist.
Täna sain viimaks rahus TC50 näitusega tegeleda. Hing veidi rahulikum nüüd. Meie Toi 105 veebi saate näha siit.
Numbrid: Kanadas 1 407 161 juhtu (26 022 surma), Ontarios 541 525 (8994), Torontos 169 110 (3475). Ontarios 345 uut juhtu.
Koroonarindelt tuleb just selliseid teateid, vastuolulisi. Ühelt poolt antakse Ontarios lootust, et järgmised vabadused võivad tulla juba enne 2. juulit, mis oli esialgne tärmin. Põhjuseks nakatumiste arvu hoogne kahanemine, haiglate tühjenemine koroonahaigetest ja see, et 75% täiskasvanuist on saanud kätte esimese vaktsiinisüsti,19% kaks süsti. Teisalt ollakse valvsad delta tüve suhtes, mis levib hoogsalt ja Inglismaa näitel liigagi hoogsalt.
Paari päeva eest sain apteegist kõne, et kas ma tahaks teise vaktsiini aega veel lähemale tuua. Esialgu nihkus see augusti keskpaigast juuli keskele ja nüüd siis päris lähitulevikku - jaanipäevale. Eestisse minek muutub nüüd teoreetiliselt peaaegu võimalikuks, aga olen oma suve siin töid nii täis planeerinud, et vist ei mängi välja. Mõnda asja pole lihtsalt kusagile lükata, tuleb ära teha. Kui Kanadas olukord normaliseeruks, saaks ehk siin mõne treti teha. Aga kusagile peaks minema, kasvõi lühikeseks ajaks.
Et millised need meie numbrid siis on: Kanadas 1 405 888 juhtu (26 010 surma), Ontarios 541 180 (8993), Torontos 169 068 (3468). Ontarios 370 uut juhtu.
Käiguringid lähevad pikemaks ja mitmekesisemaks. Pärastlõunal sai Eesti Maja arhiivis kolimist planeeritud. Seejärel tegin tiiru Danforthile, kus polnud vist eelmisest suvest peale käinud. Siis pargitund uue raamatu seltsis - R. M. Nesse "Good Reasons for Bad Feelings", evolutsioonilisest psühhiaatriast. Põnev. On ka juba eesti keeles ilmunud, nägin ühest FB raamatusõprade rühmast.
Tagasiteel nägin Blooril selliseid sabasid vonklemas.
Numbrid: Kanadas 1 405 033 juhtu (25 997 surma), Ontarios 540 810 (8986), Torontos 169 003 (3463). Ontarios 384 uut juhtu.
Aga nüüd peedisupile. Tegin eile piraka pajatäie.
Ilm on läinud mõnusalt jahedaks. Eile õhtul Nathan Phillips Square´il oli lõpuks isegi külm. Vahelduseks on see hea.
Aga see eilne üritus jah. Küll oli veider nii palju tuttavaid koos näha, kõik luust ja lihast päris inimesed, mitte mingid virtuaalsed viirastused. Vähemalt 75 persooni, kolme kogukonna peale. See vist üle seaduse poolt lubatud piiri, aga politseid ei tulnud ja trahve ei tehtud. Küll aga möödus linnarahvast, kes tundsid huvi, mis lahti. Rääkisime siis. Saatuse irooniana lehvis raekoja platsi teises nurgas Venemaa lipp, sest 12. juuni olevat nn Vene päev ehk siis päev, mil Venemaa NSV Liidust eraldus.
Nüüd valmistume Roman Toi 105. sünniaastapäevaks, mis on reedel. Teeme sel puhul väikese virtuaalse veebifestivali, st postitame arhiivilinditusi, ETV saateid jm. Isegi Eestis läks rahvas liikvele. Minnakse Metsakalmistule laulupoistega. ETV lubas uudisnuppu meiega jagada.
Numbrid: Kanadas 1 403 858 juhtu (25 968 surma), Ontarios 540 426 (8974), Torontos 168 939 (3456 - 0 surma!). Ontarios 296 uut juhtu.
Hommik algas kaugete Eesti kolleegide alati innustavas ja toetavas seltskonnas. Ei tea, kas need suured plaanid tõesti kunagi ka teoks saavad. Vahel hakkan selles juba kahtlema, aga siis astud järgmise sammu ja siis järgmise ja... Eks me näe.
Päev otsa on äikest keerutanud. Õhtuks jätab järele vist ja õige ka, sest raekoja platsil toimub poolillegaalne tseremoonia juuniküüditamise aastapäeva puhul. Süütame küünlad. Valgevenelased on siin oma poolillegaalseid kogunemisi pidanud, palestiinlastest rääkimata, ei ole baltlased kehvemad mitte.
Olen seekord küüditamisest mõelnud sel viisil, et imelik lausa, kui sul pole rääkida omaenda personaalset traumalugu. Oled nagu mingi ilmajäetu või pooleldi vale või ma ei tea mis. Aga meie perel tõesti ei ole, kummaltki poolt. Polnud jõukaid ega piisavalt edukaid vist ega ka neid, kellele naabrid kadedad oleks olnud. Vanatädi sai oma perega minema, jõudsid otsaga USAsse, tema siis erand. Või on siis kellelgi miskit rääkimata jäänud, mis meie segaste düsfunktsionaalsete suguvõsade puhul ka mingi ime poleks. Aga ometi oleme sellest nõuka jamast kõik mingil viisil rapitud ja raputatud. Inimeste elude pealt saad aru, et sel ajal polnudki võimalik normaalseks jääda või siis oli see väga keeruline ja nõudis tarka teadlikku pingutust, õnne või muud, mida kõigile elus võrdselt ei anta. Küllap sealt ka see düsfunktsionaalsus. Aga siis olid muidugi sõbrannad ja naabritüdrukud, kelle isad ja muud pereliikmed olid need pikad külmamaasõidud läbi teinud. Sealt imbus neid teisi kogemusi ja lugusid minu ellu ka. Jumala eest, hakka või Mihkelsoni ja Mudlumi jälgedes omaenda saagat kirja panema. Huvitav, kui kaugele tulevikku need traumageenid ulatuvad? Mina olen süüst puhas, pole neid kellelegi edasi andnud.
Seoses juuniküüditamisega meenub mulle, kuidas nooruses kirmuses Eeva Aaveri sünnipäeva sai peetud. Tema ja ta kaksikõde olid sündinud 14. juunil 1925 ja kord, kui me siis Eevat õnnitlesime jälle tema kabinetis või selle taga katusel (kuhu soojema aja peod sageli edasi kandusid koos käsikirjade puhastamiseks mõeldud piiritusest tehtud napsidega), ta rääkiski, mismoodi 1941. aastast peale on sünnipäevad talle meelde toonud kõik need noorpõlvesõbrad, kelle küüditamine minema pühkis. Ilus ja väärikas inimene oli see meie Eeva. Tark ka. Peaaegu oleks ka läände läinud, aga ei õnnestunud, venelased jõudsid ette. Koos Ellen Kaldjärvega esindasid nad mingit erilist väärikust ühest ammumöödunud ajast. Seda kadunud aega olen kogu ülejäänud elu püüdnud tabada ja tundma õppida. Püüan ikka veel.
Numbrid: Kanadas 1 402 887 juhtu (25 940), Ontarios 540 130 (8961), Torontos 168 880 (3456). Ontarios 447 uut juhtu.
Kohalike baltlaste mälestusüritust, mis seekord toimus leedukate kirikus, võite vaatada siit.
Täna sai pea terve päev koormaid kantud. Ei saa öelda, et võõraid, sest need on omade omad. Seda raskemad need on.
Numbrid. Kanadas 1 402 060 juhtu (25 931 surma), Ontarios 539 683 (8957), Torontos ikka reedesed numbrid. Ontarios 530 uut juhtu.
Jah, suur suvi on käes. Tegin Bay ja Charlesi nurgal ühe chai latte, päris tassist, kohvikus, ametlikult. Polegi palju õnneks tarvis.
Loen mitmendat päeva Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellenit". Nii nagu R. kiitis, nii ka on - väga hea. Aitäh, K., varustamast! Lihtne Eesti elu kõigi oma miljoni pisiasjaga kirjas seal. Need argieludetailid toovad kadunud ajad tagasi. Imeline raamat. Ja mitte seepärast, et inimeste elu seal imeline paistaks... Olen nüüd kolme väga erinevat naiste maailmast kõnelevat raamatut lugenud järjest: ühe 20./21. sajandi Jaapanist, ühe 18./19. sajandi Inglismaalt ja viimaks 20. sajandi Eestist, mis otsaga ka tänasesse päeva jõuab. Need kolm ajavad nüüd mu peas omavahel vaikselt juttu.
Pärast kohvikupausi läksin Tartusse. University ja Charlesi nurgal õitsevad pärnad. See lõhn jälle! Suvine Tartu, jah just.
Siinsest Tartust võtsin kahe viimase nädala Eesti Elud ja läksin BMV raamatupoodi. Seal müüakse nii uusi kui pruugitud raamatuid. Läksin nende teiste pärast, tahtsin paari asja vaadata, aga saba oli, ei jäänud seisma. Kiiret pole, riiulis pikk rivi raamatuid ootamas.
Tartu vastast nurgapoest sain veel paar lillepotti, ühe pisikese lavendli ja mitte väga suure petuuniasegu. Nüüd kolm toredalt värvikat petuuniakuhilat rõdul. Koristasin, sättisin, dušitasin sõnajalga. Ilus värske olla seal, lugeda.
Vennake jagas R. balletiklassi lõpuetenduse videot. Kaunis piiga, üksi laval... On ikka mõnele andeid jagatud! Ja ta saigi VHKsse sisse. Uskumatu, et meie pisitibu läheb sügisel üksi suurde linna.
Numbrid: Kanadas 1 401 006 juhtu (25 914 surma), Ontarios 539 153 (8950), Torontos 168 598 (3444) - Toronto numbrid on eilsed küll. Ontarios 502 uut juhtu.
USA kaudu tuli vihje uuele laulule. Sobib tänaste suvemeeleoludega. Kuula siit.
Vabadus on toonud tänavatele rahvamassid. Tegin pika tiiru, mis viis viimaks Maple Leaf Gardens toidukatedraali, kus korralik lillelett (sain kaks pisemat potti tuppa ja rõdule). Teel nägin järjekordi, järjekordi, järjekordi... Restoranidesse peamiselt, aga College´i peal oli ka ilmatuma saba Winnersi ukse taga. See ulatus läbi kogu kvartali. Inimestel ikka väga kange shoppamise häda kallal. Churchi mööda tulin koju ja geikülas oli suisa laulupidu. Seal restorane ju paksult, kõik olid täis, sabad veel pealekauaba. Lapsed, kes kui vangis olnud...
Töönädal lõppes väsinult. Peaks vist ikka mõne lisapäeva vabaks võtma, aga järgmisel nädalal juba ei saa. Eks vaatame kaugemale ette siis.
Kaja Kallasel sai mõõt täis. Helsingin Sanomat avaldas tema avaliku kirja Sanna Marinile, kus küsitakse, miks ei lasta Soomes töötavaid eestlasi koju. Soome lahel lainetust palju nüüd. Milline saab tulemus olema?
Numbrid: Kanadas 1 399 716 juhtu (25 86 surma), Ontarios 538 651 (8935), Torontos 168 598 (3444). Ontarios 574 uut juhtu.
Päev algas ja lõppes koosolekutega. Homme jätkub samas vaimus.
Enne õhtust koosolekut jõudsin postkontoris ja poes ära käia. Restoranides käib vilgas ettevalmistus terrasside avamiseks: istutatakse lilli ja paigaldatakse ampleid. Homme!
Juuksuritel on lootust uksed lahti lüüa kolme nädala pärast. K. jutust sain aga aru, et paljud töötavad põranda all ehk kodus, ka tema üha rohkem. Uuem komme on pargis juukseid lõigata. Olen paaril korral oma silmaga näinud. Mõlemal puhul oli pügatavaks meesterahvas.
Numbrid: 1 397 943 juhtu (25 863surma), Ontarios 538 077 (8931), Torontos 168 449 (3442). Ontarios 590 uut juhtu. Kerge tõus taas.
Aga naaberkrunt näeb väljas selline. Tööpäevad algavad neil kell 6 või 7 hommikul ja lasevad vähemalt 12 tundi jutti, kui mitte kauem. Mul pole kombeks äratuskella kasutada, aga nüüd töötab see igal hommikul, paraku. Ühe joogasessiooni käigus õnnestus stressiallikale siiski positiivse tähendus anda: need on rahuaja hääled. Nii ma sellest müdinast nüüd mõelda püüangi.
Täna tuli uudis, et kanadalased, kes on saanud kätte kaks vaktsiinidoosi, et pea alates juulikuust kodumaale tagasi saabudes hotelli minema, et seal oma testivastust oodata. Hotellikohustus kehtis alates veebruarist. Ka ei pea minema 14 päevaks eneseisolatsiooni, aga test tuleb ikkagi teha. Nende isolatsioonihotellidega olevat olnud igasugu probleeme: keeruline ruume broneerida, hinnad üleval, toiduga varustamine kehv, koroonapuhangud, ebapiisav turvamine, mistõttu tulnud ette seksuaalse ahistamise juhtumeid jm inetut. Pärast 14 kuud on lootust USA piiri avanemisele - neil, kel kaks süsti käes.
Koroona on ka abiellumise keeruliseks muutnud. Pidusid ei ole saanud nagunii pidada (normaalselt), aga nüüd võis lugeda, et esimesed vabad vastuvõtuajad abielutunnistuse saamiseks on alles 9. septembriks. Võiks ka ikka juba digiriigiks hakata!
Täna on rahvusvaheline arhiivipäev. Pühendasin selle oma isiklikust fotoarhiivist töise osa väljaotsimisele. Kolm aastat sain tehtud, üheksa on teha... No ei jätku kingsepale jalavarje!
Numbrid: Kanadas 1 396 335 juhtu (25 835), Ontarios 537 487 (8920), Torontos 168 401 (3438). Ontarios 411 uut juhtu. Imeline number!
Täna õues mõnus, rammus õhk. Niiske, siidine, mahe. Pärast sadusid ka veidi jahedam. Pargis vürtsised aroomid. Linnud laulavad ikka veel üsna kevadiselt. Või varasuviselt?
Jaapanlanna sai riiulisse pandud, Jane Austen asmele võetud. See sobib pargilektüüriks pareminigi. Kergelt eskapistlik, seepärast vist. Aga Kawakami ikka väga tõhus. Soovitan.
Hommikul lõpetasime Biblio Klubiga Zoomi-hooaja. Vaatasime vanu pilte taas, aga seekord otsis igaüks midagi omaenda arhiivist. Jutud juurde. Oli tore.
Numbrid: Kanadas 1 395 244 juhtu (25 791 surma), Ontarios 537 076 (8887), Torontos 168 306 (3427). Ontarios 469 uut juhtu - madalaim näitaja alates septembrist.
Rõduaed ootab õhtust lugemissessiooni.
No nii, vabadusetuuled hakkavad puhuma, vähehaaval. Pärast enam kui kahekuist lukus olemist liigume 11. juunil vabaduste esimesse faasi. See tähendab, et restoranide terrassid tehakse lahti, koos võib istuda neljaliikmeline seltskond. Osa poode tehakse lahti, aga mitte suured ostukeskused - seda kõike muidugi piiratud koormusega. Kodudes ei tohi ikka külas käia. Õues võib koguneda viie asemel kümme inimest. Ka vabaõhu rühmatrennid on lubatud kuni kümnele. Seda kõike pole just palju, aga ega suuremat vabadust vangi vaim vist korraga välja kannatakski.
Siselende tegevad firmad pakuvad suve lõpuks soodsaid lennupileteid, et inimesi tagasi lendama meelitada. Julgemad ostavad neid ka, aga kindel ei saa ju olla, milline provints ja millal kinni või lahti on.
Palavus kestab. Sajandi rekordid purunevad. Juuni alguses ei ole selline kuumus väga tavaline. Panin täna õhujahuti paika ja tööle. Nüüd jaksab vähemalt kodus olla ja tegutseda.
Numbrid: Kanadas 1 393 537 juhtu (25 747 surma), Ontarios 536 607 (8869), Torontos 168 204 (3421). Ontarios kõigest 525 uut juhtu.
Polegi täna välja saanud, kui rõdul istumine välja arvata. Jalg pole kõige hullem, aga palavus teeb ettevaatlikuks. Vahest lähen õhtul hiljem tuurile. Sattusin jaapanlannaga niimoodi soone peale, et olen praktiliselt terve päeva lugenud. Nagu vanasti, lapsepõlves, suvevaheajal. Puhas nauding.
Numbrid: Kanadas 1 392 035 juhtu (25 721 surma), Ontarios 536 082 (8854), Torontos 167 836 (3407). Ontarios 663 uut juhtu.
Lubati palavust ja anti ka: 32C ilma niiskuseta, niiskusega 36C. Asusin seetõttu juba enne pärastlõunast leitsakut High Parki poole teele, metrooga ikka, et seal suurte puude varjus kuumalaine üle elada.
Tee peal oli tohutul hulgal tõuke. Alguses püüdsin nende vahel laveerida, et mitte peale astuda, aga viimaks oli neid nii palju, et see ei olnud lihtsalt võimalik. Kuna ma lennata ei oska, keerasin pilgu taeve poole ja marssisin edasi. Ei tea, kui mitu hinge niimoodi looja karja läks... Ja ma ei olnud ju ainus killer, patseerijaid oli teisigi.
Kui olin oma puude juurde jõudnud, lükkasin mati lahti ja viskasin siruli - palav! Aga lebada oli hea. Kui lebotamisest isu täis, otsisin kotist jaapanlanna välja ja hakkasin lugema. Iga natukese aja tagant pidin mõnda tõuku tõrjuma. Neid pudenes krae vahele ja marssis matile. Tõesti, terve ilm on neid praegu täis. Aga vähemalt ei pidanud neid tallama enam.
Isegi varjus läks palavaks. Jõin aga vett, aga paari tunni pärast tunne ütles, et tuleb asuda tagasiteele. Otsisin varjulisi kohti, aga no palav ikka. Tegin varjulisel pingil veel ühe lugemispeatuse, aga siis oli mõõt täis, läksin metroosse, et kodu poole sõita. Pea oli veits segane sellest kuumast ja päikesest. Tulin Bays maha, et Manulife´i Marketis toitu osta. Sinna pääseb maa-aluseid koridore mööda, kus konditsioneeritud õhk. Talvel on need head ninasoojendamiseks, suvel õuekuuma vältimiseks.
Trepist üles minnes jõudsin mõelda, et tea, kas see uimasus ongi kuumast... kui olin käpuli maas. Komistasin omaenda laiadesse püksisäärtesse. Sain käed maha, nii et päris kõhuli ei lennanud õnneks. Toibusin ja püüdsin aru saada, kas kõik jäi terveks. Tundus, et jäi. Liikusin poe poole ja küll oli hea see jahedus. Aga kui olin poest välja tulnud ja kodu poole astusin, sain aru, et parema jala labas on ikka miskiti valesti. Käia sai, aga kui näpuga teise varba luule vajutasin, siis... oi-oi, valus!
Nüüd istusin siin, sussid püsti, ja ootan, mis edasi, et kas läheb hullemaks või paremaks. Tegin külma kompressi. Õhtune pargitiir jääb ära. Igaks juhuks. Pane pidurit, ütles elu. Eks ma panen siis.
Numbrid: Kanadas 1 390 881 juhtu (25 709 surma), Ontarios 535 419 (8844), Torontos 167 836 (3407). Ontarios 744 uut juhtu.
Täna tuli apteegist sõnum, et võin ennast järgmisele süstile registreerida. Sain aja 6. juuliks. Pole paha, asjad liiguvad.
Samal ajal tuli uudis, et uus viirusetüvi Indiast, delta-nimeline, kinnitab Ontarios kanda ja kergitab haigestumisnäitajaid. Seega kahenes lootus, et restoranide ja poodide avamine võiks juhtuda juba enne 14. juunit.
Õhutemperatuur tõuseb samuti. Nädalavahetuseks lubab juba päris palavat. Eriti hulluks läheb järgmisel nädalal, kui koos niiskusega võib tulla ligi 40 kraadi.
The New Yorker kirjutab, et Mieko Kawakamilt ilmus täna järgmine tõlge inglise keelde, "Heaven". Kohustusliku kirjanduse nimekiri aina kasvab.
Numbrid: Kanadas 1 389 325 juhtu (25 678 surma), Ontarios 534 675 (8820), Torontos 167 836 (3407). Ontarios 914 uut juhtu.
Kiire ja pikk päev. Käisime T-ga arhiive toomas - kaks koormatäit, kaks tiiru. Siis asjatamine Tartus. Pikad jutud kolleegidega. Koduteel toidupoodi ja ongi pimedus varsti käes. Ilm on soojemaks läinud. Jaapanlanna ja park jäävad homset ootama.
Numbrid: 1387 443 juhtu (25 644 surma), Ontarios 533 761 (8801), Torontos 167 640 (3400). Ontarios 870 uut juhtu.
Viisin suvekingad parandusse. Head kingad, aga tallad läbi. Polnud kindel, kas kingsepp töötab või kas ta saab neid kingi üldse parandada. Kingsepp töötab, saab ka kingi parandada, aga lisaks paistis ta veel kole õnnelik olevat, et vana klient tagasi. Rõõmustasime vastamisi, et hing sees ja tööd jätkub. Sügisel oli meil samasugune rõõmus kohtumine. Selline koroonaaegne seltsielu siis.
Eile õhtul sattusin Netflixist vaatama dokfilmi Amy Tanist. Nüüd tahan kohe väga tema raamatuid lugeda. Aga tema viimane, elulooraamat, on Indigos läbi müüdud. Muud olid saadaval. Aga seda viimast tahaks kohe eriti lugeda.
Tööpäevast möödus priske osa Roman Toi seltsis. Tal 105. sünniaastapäev tulemas. Vaatasin läbi videomaterjale, mis meil arhiivis olemas. Küll on hea tema pajatusi kuulata ikka. Imeline väljendusoskus. Imeline elu ka muidugi.
Pargis käin endiselt jaapanlanna seltsis, voodisse lähen Obamaga. Mõlemaid jätkub veel tükiks ajaks. Ma pole kiirlugeja ja raamatud on priskekesed, eriti Obama oma.
Numbrid: Kanadas 1 384 674 juhtu (25 605 surma), Ontarios 532 891 (8791), Torontos 167 400 (3396). Ontarios 733 uut juhtu.
Juba mitmendat päeva kummitab mind (ja kindlasti mitte ainult mind) jube uudis, mis möödunud nädalal avalikuks tuli: British Columbias, Kamloopsi endise internaatkooli lähistelt leiti 215 lapse jäänused, kõige nooremad 3-aastased. See oli üks koole, kuhu põlisrahvaste lapsi saadeti selleks, et neist korralikud kanadalased ja kristlased kasvatada (pange jutumärgid ise sinna, kuhu heaks arvate). Mis tähendas seda, et nad eraldati igaveseks oma peredest ja hõimudest, neil ei lubatud rääkida nende oma keeles ja nagu seda sorti koolides kombeks, sattusid nad sageli ka füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. See konkreetne kool tegutses katoliikliku internaatkoolina 1890-1969, mil selle võttis üle föderaalvalitsus. Kuni 1978. aastani oli see päevakooli ühiselamu.
Nende koolide paberimajandus olevat lootusetult segamini, mistõttu on raske kindlaks teha, kes kus elas, õppis, suri. Lapsi liigutati pärast peredest eraldamist ka nt koolide vahel. 2008 tuvastas üks Kamloopsi kooli tegevust uurinud komisjon, et seal oli registreeritud 50 lapse surmad. Nüüd on selge, et neid oli kordades rohkem.
1830-1996 saadeti internaatikoolidesse üle 150 000 lapse. Dokumentide põhjal on arvatud, et neis koolides suri umbes 4100 last, aga kahtlus on (ja seda kinnitab eelmise nädala leid), et need numbrid olid tegelikult palju suuremad.
Sedasorti traumadega elavatel põlisrahvastel ei saagi hästi minna muidu igati siledas ja toredas Kanadas. Kuidas üks riik oma sünge pärandiga edasi elama peaks ja kuidas seda heastama? Miljoni dollari küsimus. Kõike polegi võimalik tagantjärele terveks lappida. Põliskultuure näiteks. Aga ka inimelu ja -hinge. Paraku.
Olen kõik need päevad mõelnud oma sponsoreeritavast, sellest indiaaninaisest, kes Madisoni ja Bloori nurgal aastaid on kerjanud. Millisest hakklihamasinast teda läbi on lastud? Ei söanda küsima minna. Või peaks? Seda enam tunnen, et sügisel peame selle põlisrahvaste konverentsi või jututoa ikka ära tegema, tooma kokku meie ilmanuka ja siinsed põlisasukad.
Teema lõpetuseks Jaan Kaplinski luuletus ja tema mõtisklus selle üle.
Vercingetorix ütles: Caesar, sa võid
võtta meilt maa, kus me elame,
aga maad, kus me surime, ei saa meilt võtta.
Viskasin mõõga sulle jalge ette:
nii olen mina, nii on mu rahvas.
Ma tean, mis tuleb.
Kõik, kes arvernide maal väärisid elu,
ei ela enam
ja nendega, kes jäid,
ei taha mina elada.
Tean ja näen neid juba
õppimas isandate, unustamas isade keelt;
näen neid häbenemas oma siniseid silmi,
oma vanemaid ja karedat kõnet;
näen neid roomlastena, kodanikukirjad põues.
Olgu siis, imperaator, üle su vabariigi
üks keel, üks usk ja üks rahvas.
Olgu su sõdureil, kaupmeestel ja sulidel
ohutu, tasane tee
Ultima Thuleni
ja Styxini välja.
Mind pekstakse Kapitooliumil surnuks,
aga mu armastust ja viha
ei saa surmata.
Mu viha jääb alles
öökullina aastate õõnde huikama hukku
sulle ja su täitmatule linnale,
Caesar.
Karistus tõuseb kui tamm
su oma tahtmiste tõrust.
Sinu riik tuleb ja läheb.
Väljakuil kasvab nisu ja foorumil söövad kitsed.
See on minu ja mu tapetud rahva käsi, mis rabab.
Minu käsi vandaalide mõõgaga.
Tuleb tund ja roomlase kõrkus
kõrtki painutada ei jõua sõjatee vahel.
Tuleb tund ja Rooma aplus
latsatab lõhki kui puuk idast ja põhjast ja lõunast
tulnute rusikate all.
Tee siis, mis teed ja tahad.
Ma tean, mind ootavad matar ja mõõk,
sest kõik, kes väärisid elu arvernide maal,
ei ela enam.
Ja siin tänase päeva kurb statistika: Kanadas 1 382 822 juhtu (25 565 surma), Ontarios 532 158 (8766), Torontos 167 113 (3383). Ontarios 699 uut juhtu.
