Aasta uus ja varsti kevad

Nii palju siis blogipidamisest. Jälle mitu kuud möödas, ilma et oleks piuksugi teinud.

Vahepeal on tulnud uus aasta ja üleeile õhtul pool kuus majast välja minnes sain aru, et kevadki pole enam kaugel: ilm oli selle kellaaja kohta imelikult valge. Kuidagi äkki on see juhtunud. Aga talve pole siin väga olnudki - külma mõnevõrra, lund veel vähem. Ega ei igatse ka. Eelmised talved on veel meeles.

Täna meil huvitava tegelase loeng. Poisi ema on eestlanna, isa indiaanlane. Poiss ise mängib hokit. Ka Eesti eest aeg-ajalt. Lektor pidi oma hoolealused ehk siis indiaaninoored kaasa tooma, et nende silmaringi avardada. Ootame huviga, mis sest tuleb.

Muud kultuuri jagub ka, st kohalikku eesti oma, mida ise jõudumööda teeme või kusagilt toome. Muule on juba raskem pihta saada, omaenda kultuurimaja peale kulub suurem osa ajast ära. Ja vabadel pimedatel õhtutel on hea ennast kodus kerra tõmmata raamata ju ETVga, mille andunud vaataja ma eelmisest Eestist tulekust saadik olen. On pidev nälg Eesti (suure tähega) kultuuri järele.

Selline väike mõttetu jutujupp sai. Aga teate nüüd siis, et eluvaim mul ikka sees,