Suvelõpp

Pirka märkus tegi jälle jalad alla (või tule saba alla?). Et miks ei blogi. Eks ikka sellepärast, et olen teinud muud. Suvi on olnud kiire, vaheldusrikas, tore. Eestis kodu, pere ja sõbrad. Kiire, kuum ja kosutav aeg. Tagasi Torontosse koos Markusega. Suurepärane aeg koos temaga! Minu jaoks küll. Talle vahest ka... Sai Jõekääru laagrist uusi sõpru, suurest ilmast värskeid muljeid ja elamusi. Näib, et sõprus sanfransiskode, sandiegode jt-ga kestab näoraamatus edasi. Nüüd on Markus-poisil oma silmaga nähtud, KUI SUUR see Toronto ikka on. Või Kanada. Sest jõudsime ka Niagara ja Midlandi kanti, mis on nii lähedal, aga tegelikult üsna kaugel. Ma polnud seni isegi ei CNN Tower`is ega Casa Lomas käinud. Ega Bata kingamuuseumis siinsamas Blooril, üle tänava. Nüüd siis käidud. Science Centre`is nägime lisaks muule huvitavale Harry Potteri filmimaailma, kostüüme jm butafooriat. Loomaaias oli lihtsalt nii mõnus, et... Tänu Stingi kontserdile olen tema uut plaati ikka ja uuesti läbi kedranud. Nii et oli suurepärane aeg tõesti. Nüüdseks hakkan selle tühja kohaga ka ära harjuma, mis Markusest järele jäi. Ja loodan väga, et tuleb jälle armsaid külalisi. Kunagi ju ikka?

Ehkki tööelu on kibedasti käima läinud, on elu siiski veel suviselt vaheldusrikas. Nädalavahetusel olin Muskokas, Kotkajärvel - Metsaülikoolis. Pidin loengut pidama, nii et ei olnud puhas lõbu, aga mõnus ikka. Vihmasest ilmast hoolimata. Seal on vapustav loodus. Võimas mets, kivipaljandid, järv. Oleks ilm kuivem olnud, oleks läinud metsa karusid otsima, aga sadas, sadas... Karude eest hoiatati ametlikult. Neid näikse siin Kanadas ikka jaguvat. Lisaks loengutele sai mediteeritud ja rahvatantsu tehtud. Kui oleks saanud kogu nädalaks jääda, võinuks ka parmupilli, nahakunsti jm tunde võtta. Hea koht, kus puhata ja mängida. Kui aega on.

Aga ma tulin esmaspäevaks linna, kus Marcus Kolga võimsa black ribbon day konverentsi korraldas. Kanada tähistas seda esimest korda ametliku riikliku tähtpäevana (aga mitte vaba päevana!). Venemaa opositsiooniliider Nemtsov osales skaibi vahendusel jne. Päev hiljem lükkas Marcus mulle konverentsil esinenud dr Lee Edwardsi ette, kellega nad koos kommunismi-teemalist portaali tegid ja kel nüüd plaan samateemaline muuseum rajada Washingtoni. Otsib kolleege-eksperte. Eks ma siis püüdsin kehastuda selleks ja teiseks, jagasin oma BaltHerNeti kontakte ja... On oht, et käivitub midagi, mis mind jälle kuidagi märkamatult kaasa veab. Pean ennast kontrollima :)

Kuulen, et Eestis on ilm sügiseseks kiskumas. Siingi on jahedamaks läinud, aga lubab sooja jälle. Indiaanisuvi alles ees. Eks ma katsu siis ka ennast veel suviselt tunda. Nädala lõpus toimuv Jõekääru Jazz pakub järjekordselt võimaluse linnast põgeneda.

Nii on. Suvi kisub lõpu poole, aga päriselt otsas siiski ei ole. Õnneks.