Tagasi 2

Mis siis jääb silma värskelt Euroopast tulnule? See, kui räpased on siinsed tänavad. Koerte uriinijoad ja hunnikud igal sammul. Prügikastid, mis kas ajavad üle ääre või millele pole pihta saadud. Kanepihais. Kodutute hordid. Need on pooleteise kuu jooksul üle võtnud pargikese, mis koroona ajal kinni pandi ja mida seejärel mitu aastat ümber ehitati. Vähem kui aastaga oleme meie, tavalised linnakodanikud, sellest jälle ilma. Lõugavad linlased nii tänaval kui söögikohtades. Ka minu vaikses jaapani nurgakeses pröökasid kaks naisterahvast ennastunustavalt.

On muidugi ka positiivset. Naerataved vastutulijad tänaval. Kleidiarmastajad! Jajah, poemüüja oli mu punasest kuumaga loppi istutud linasest ihukattest vaimustuses ega jätnud seda enda teada. Särtsakas publik eilsel flamenkokontserdil. Oléd ja arribad muudkui lendasid! Suure järve avar vaade. Kortermajade esised lopsakad lilleklumbid. Need on palava suvega tõesti eriti puhevile ajanud ennast. Konditsioneeritud kaubakeskused ja pikad jalakäijate koridorid, kuhu võib õues valitseva kuumuse eest põgeneda. Saab jälle head jaapani toitu - Eestis selle valik ikka kesine. Üldse, toiduvalikuid lõputu hulk. Aga hinnad muudkui tõusevad. Harbourfrontis maksin kahe jäätisepalli eest üle 11 dollari. Kusjuures polnud üldse hea kraam. 

Täna täispikk tööpäev, ikka ei õnnestunud puhkuselainel püsida. Vahest saan nädala lõpust paar päeva laisklemiseks näpistada.

Tagasi

 ... oma teises elus. Toronto kohal sattusime koledasse turbulentsi, mis pani nii mõnegi naise-lapse kisama. Olin juba enne meditatsiooniasendi sisse võtnud, et kaela ja selga lõdvestada... Keskendusin siis sellele rappumisele ja säilitasin külma närvi. Piloot sai kõva aplausi, kui meid maa peale oli toonund. Lennuk käitus kui peru hobune ta käes, tõesti. Nii hullu turbulentsi polegi varem kogenund.

Pärast maandumist pidime veel u 20 minutit lennukis istuma - äike oli lendude vastuvõttu häirinud. Sellest siis ka turbulents. Istusin lennuki tagumises reas, keskel, nii et aknast ei näinud muud, kui et lennuväljal ootas meid erkoranzh valgus - õhtune põuavine. Sähvis siiski veel, kui taksoga koju sõitsin.

Lennukis lugesin läbi Olavi Antonsi "Minu Saaremaa". Rõkkasin mitme koha peal naerda. Ladus ja lustakas raamat. Julgen soovitada.

Pika päeva lõpetuseks pistsin  pöidla korteriukse vahele, kui kohvritega sisse manööverdasin. Silmist lõi tuld välja - jube valu! Pidin kõvasti muljuda saanud pöialt pikalt külma vee all  leotama, et valu vähendada. Pöial polnud küll kuju muutnud, aga mure, et ehk on luumurd või mõra, oli tõsine. Reedel traumapuntki ei jõudnud, jetlagi soodasus ei lubanud pikka retke ette võtta. Mõtlesin ka, et ootan-vaatan, ehk läheb paremaks. 

Laupäeval vedasin ennast ikka Westerni ER-i koos liminaalsuse raamatuga. Neli tundi ootamist-lugemist sai premeeritud võluva traumatoloogi suust tulnud sõnumiga: "Murdu pole. Teil on tugevad luud." Halleluuja! Olin juba plaane teinud, kuidas järgmistel nädalatel ilma parema käeta hakkama saada, aga seda vajadust ei ole.

Jube palav on siin küll. Päeval üle 30C (niiskusega 40C), öösel üle 20C. Kondikas huugama ja nüüd on toas OK. Õuekäike peab sättima. Tegelikult on tore, et saab sooja kontidesse - minu kõvadesse kontidesse.

Suvel ei kirjuta

Sest pole aega. Päevad on täis kohtumisi ja käimisi, ka kultuuri.

Olen saanud elamusi nii muusikast (laulupidu, Klaaspärlimäng, Tartu Rock Fest), muuseumidest (ERMis Olev Subbi, "Kaotusest laotusse" ja rannarootslased, Tartu Kunstimuuseumis Karin Luts) kui teatrist (Vanemuise "Richard III"). See viimane oli vapustav mitmel põhjusel: uskumatu peaosatäitja, nutikas lavastus, haarav koreograafia. Korralik nätakas.

Olen mingi tõve külge saanud - üleeile õhtul keeras ära. Praavitan ennast jooksupealt, sest asjad tahavad ajamist. Proovipakkimine tehtud, nüüd läheb Muhv endale pakki saatma. Sel korral olen küll veidi vähem raamatuid ostnud, aga neid on ikka rohkem, kui kohvritesse mahub. Hansalaadalt sain ka keelekohviku jaoks kraami. See kõik läheb pakki.

Neljapäeval minek. Seekordne Eesti suvi möödus eriti kiiresti. Õnneks on ilm sõbralikumaks muutunud. Saab vabaõhukohvikutes aeleda ja niisama patseerida. Haapsalu taga ja Viljandis ka käidud. On olnud tegus ja mõnus aeg.

ESTO läbi

 ... laulupidu ees. Igasugu töökohtumisi sekka. Orav rattas.

Eile oli suvi, öösel metsik tuul, nüüd jälle jahedus. Ilmateateid loeme kui sõjauudiseid, et milliseks nädalavahetus kujuneb. Eile ostsin paar kokkukäivat tooli ja keepe. Kuidas A. pühapäevase peo üle elab, ei tea. Kõndida ta ei jaksa, maas istuda ei saa. Aga kui maa mudane, ei saa ju keegi istuda. Eks ta üks ekstreemikas saab olema.

Varsti vaja minna Kanada saadikuga kohtuma.